Obsah (8)

§ 189§ 133§ 180§ 181§ 186§ 184§ 188§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-09-11433 Tsiviilasi

§ 189lg 1p 3).

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

1. Aadu Jaansoo esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29.02.
2. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Koos apellatsioonkaebusega esitas Aadu Jaansoo kohtule ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on taotleja pensionär ja saab igakuuliselt pensioni XXX.XX eurot. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulek on XXXX.XX eurot. Taotlejal on seisuga 30.03.
3. a AS SEB pangas XXX.XX eurot. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused (1 kuu kohta) on eluasemekulud XXX eurot, kulutused toidule XXX eurot, transpordikulud XXX eurot, sidekulud XX eurot, tervishoiukulud XXX eurot ja kulutused riietusele XXX eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse hinnaks tuleb määrata 193 160.34 eurot. Viru Maakohus jättis 29.02.
5. a otsusega aegumise tõttu rahuldamata Aadu Jaansoo hagi pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin Krupp ning AS Tamsalu TERKO (pankrotis) vastu varalise kahjuna palga, viiviste ja õigusabikulude summas 300 876.13 eurot hüvitamise nõudes. Aadu Jaansoo esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi palga 53 857.90 euro, viiviste 244 381.23 euro ja õigusabikulude 2637.01 euro väljamõistmiseks.

§ 133

lg 2 lause 2 kohaselt arvestab kohus kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Käesoleval juhul ületab viiviste nõue põhinõuet ning viiviste nõuet tuleb hagi hinda arvutades arvestada ulatuses, milles kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. 2 Ringkonnakohus leiab, et Aadu Jaansoo apellatsioonkaebuse hinnaks on 53 857.90 eurot + (244 381.23 eurot (kõrvalnõue) - 53 857.90 eurot (põhinõue)) + 2637.01 eurot, s.o kokku 247 018.24 eurot. 3. Ringkonnakohus leiab, et Aadu Jaansoo menetlusabi taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Apellatsioonkaebuselt hinnaga 247 018.24 eurot kuulub riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 10 225.86 eurot.

§ 180

lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus menetlusabi saaja vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel võib kohus menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.

§ 181

lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 186

lg 1 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Viru Maakohtu 13.05.2009. a määrusega anti Aadu Jaansoole menetlusabi ja vabastati ta osaliselt riigilõivu tasumisest hagi esitamisel summas 100 000 krooni. Kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse

§ 184lg 4 kohaselt, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes.

Kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Lähtudes esitatud menetlusabi taotlusest on apellant pensionär ja ta saab pensioni XXX.XX eurot kuus. Apellandi ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulek on XXXX.XX eurot kuus ning vältimatud püsikulutused XXXX eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et esitatud andmete põhjal ei ole alust apellanti täies ulatuses riigilõivu tasumisest vabastada, kuna apellant ei ole täielikult maksejõuetu. Võttes arvesse, et apellandi sissetulek võrreldes tasumisele kuuluva riigilõivu summaga on väike ning apellandil puudub vara, millele sissenõuet pöörata, leiab ringkonnakohus, et apellant on põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastada osaliselt, s.o 9850.86 euro osas, määrates tasumisele riigilõivu summas 375 eurot. Esimene osamakse summas 75 eurot tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud neli osamakset tuleb tasuda määruse jõustumise kalendrikuule järgneva nelja kuu jooksul igakuuliselt summas 75 eurot kuu 20. kuupäevaks. Riigilõivu tasumisest teatada Tartu Ringkonnakohtule.

§ 188

lg 3 kohaselt kohus võib menetluskulude osamaksete suurust ja tasumise tähtaega määrusega muuta, kui menetlusabi saaja majanduslik seisund on oluliselt muutunud. Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja andma selgitusi, kas tema majanduslik seisund on muutunud, ja esitama vastavad tõendid. Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt. 3 Tulenevalt

§ 189

lg 1 p-dest 1, 2, 3, 4 võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid; menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud, muu hulgas menetlusabi saaja isiku muutumise korral õigusjärgluse tõttu, kui õigusjärglasel ei ole õigus saada menetlusabi; menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud; menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise kohta või ei esita nõutavaid tõendeid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 190

lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 4 Andra Pärsimägi