) § 174 lg 2 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisada ka kulusid tõendavad dokumendid. Juhul, kui selliseid tõendeid ei esitata, tuleb ka avaldus jätta rahuldamata. R. Nurmetu on esitanud taotluse lepingulise esindaja OÜ Kreedix menetluskulude hüvitamiseks.
lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. R. Nurmetu ei kasutanud menetluses lepingulist esindajat vaid esindas ennast ise, mistõttu OÜ Kreedix kulu hüvitamine oleks välistatud ka siis, kui kostja oleks kulude kandmist tõendanud. OÜ T.M. Dwelling menetluskulude ulatus on tõendamata ning objektiivselt arusaamatu. OÜ T.M. Dwelling ei ole esitanud tõendid menetluskulude kandmise kohta. OÜ-d T.M. Dwelling esindas menetluses FIE S D Õigusbüroo mitte OÜ Kreedix, kelle arved on menetluskulude nimekirjale lisatud. OÜ T.M. Dwelling ei avaldanud, et tal oleks mitu esindajat. Teenuse hind on arusaamatu. Arves nr 101 on nelja tunni töö maksumus (koos käibemaksuga) 230,08 eurot. Arves nr 274 on kolme tunni töö maksumus 268,43 eurot ning arves nr 846 on 3,15 t maksumus samuti 268,43 eurot. Tunnitasu arvestamises puudub igasugune järjepidevus. Arve nr 973 summas 864 eurot sisuks on „ts. asja 2-10-2169 kohtukulude kokkuvõte konsultatsioonidest alates 2010 juuli“ mahus 12 tundi. OÜ T.M. Dwelling on pärast hagist loobumise avalduse kättesaamist loonud uue arve, s.o arve nr 973, mis on suurem kui kogu eelnevalt osutatud õigusabi kokku. Sealjuures ei ole esitatud mitte mingitki spetsifikatsiooni selle kohta, millised konsultatsioonid ning millal on aset leidnud. Hageja oli seisukohal, et tegemist on fiktiivse arvega. Kuna OÜ T.M. Dwelling ei ole esitanud dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta, tuleb taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata.
R. Nurmetu ei vaielnud vastu asjaolule, et enamus käesolevas menetluses esitatud kohtudokumentidest on saadetud R. Nurmetu isiklikult e-posti aadressilt ning nendele on ka alla kirjutanud R. Nurmetu. Eeltoodu ei anna alust asuda seisukohale, et menetlusosaline ei ole kasutanud esindajat. R. Nurmetu ei ole õigusalast haridust omav isik ja seetõttu oleks väär eeldada, et kõik ca 2 aasta jooksul kohtumenetluses esitatud dokumendid on koostatud R. Nurmetu poolt isiklikult. Asjaolu, et menetlusdokumentidele on alla kirjutanud R. Nurmetu isiklikult, ei saa omada menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel keskset tähendust, kuna vastasel korral võiks sõltuda menetluskulude väljamõistmine üksnes sellest, kuidas on vormiliselt kujundatud esindaja ja esindatava vaheline lepinguline suhe. R. Nurmetu on tellinud õigusteenust OÜ-lt Kreedix, mis osutas õigusteenust ka R. Nurmetu tööandjale OÜ-le T.M Dwelling. MAAKOHTU LAHEND
Maakohus jättis rahuldamata R. Nurmetu taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohus ei pidanud põhjendatuks R. Nurmetu menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Menetluse kestel ei ole R. Nurmetu kasutanud esindajat. Esimest korda nähtub õigusabi teenuse kasutamine ja õigusabi teenuse osutaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast. Isegi kui OÜ Kreedix osutas õigusteenust R. Nurmetule, ei nähtu seda tsiviilasja toimikust. Kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud R. Nurmetu ise, seega ei ole OÜ Kreedix esindanud R. Nurmetut käesolevas menetluses. Kohtul puuduvad andmed, kes oli kostja esindaja ja kas see isik vastab lepingulisele esindajale esitatud 3 nõuetele
Järelikult on põhjendamatu esindaja õigusabi kulude menetluskuludena kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine olukorras, kus esindaja ei ole menetluses R. Nurmetut esindanud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.12.2010 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagihinna puhul kuni 6 400 eurot maksimaalselt 3 200 eurot. Käesoleval juhul on hagihind 52 550 krooni (3 358,56 eurot) ning OÜ T.M. Dwelling palub kindlaks määrata ja hagejalt OÜ T.M. Dwelling kasuks välja mõista õigusabikulu kokku 1 582,80 eurot, mis ei ületa ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäära. Põhjendamatu on hageja vastuväide, et OÜ Kreedix esitatud arved on alusetud. OÜ-d T.M. Dwelling on menetluses esindanud S. Desjatnikov. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arved on väljastatud OÜ Kreedix poolt, kes oli volitanud S. Desjatnikovi esindama OÜ-d Kreedix. Samuti on põhjendamatu hageja väide, et OÜ T.M. Dwelling menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata, sest avaldusele ei ole lisatud tõendeid kulude kandmise kohta.
lg 3 sätestab, et avalduses tuleb üksnes kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seaduses ei ole sätestatud nõuet kulude kandmise tõendamise kohta. Menetluskulude tekkimist tõendavad esindaja poolt esindatavale esitatud arved. Samuti on Riigikohus asunud lahendis nr 3-2-1-142-09 seisukohale, et seadus ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud. S. Desjatnikov on esindanud OÜ-d T.M. Dwelling kohtuistungitel 09.12.2010, 09.02.2011, 31.03.2011 ja 12.10.
lg 1 kohaselt lugeda menetlusväliseks kuluks menetlusosalise kulutusi esindajale. Kulutused kuuluvad hüvitamisele ka juhul, kui esindaja vahetult kohtuistungist osa ei võta. Jättes määruskaebuse esitaja poolt kantud kulutused kindlaks määramata ja hageja poolt ka hüvitamata, on see äärmiselt ebaõiglane R. Nurmetu suhtes; 2) tuleb esindaja mõistet vaadelda laiemalt. R. Nurmetu poolt antud volituste alusel koostas esindaja, s.o õigusteaduste magistrikraadi omav isik, kõik vajalikud menetlusdokumendid, 4 edastas need R. Nurmetule tutvumiseks ning allkirjastamiseks. Asjaolu, et esindaja ei osalenud kohtumenetluses vahetult, mh ei edastanud esindajana menetlusdokumente, ei välista õigust kasutada esindajat ilma esindaja poolt kohtumenetlusse sekkumata. Seega kuulub lepingulise esindamise kulude hulka ka menetlusdokumentide koostamise kulu, mille hüvitamist R. Nurmetu õigustatult
R. Nurmetu rõhutab, et sõlmides lepingu teenuse ostmiseks õigusteenust osutava äriühinguga, on kliendi valik, kas ta soovib teenust ainult menetlusdokumentide koostamiseks või ka esindust kohtus. Samas aga on klient kohustatud tasuma õigusabiteenuse eest. Asjaolu, et menetlusdokumentidele on alla kirjutanud R. Nurmetu isiklikult, ei saa omada menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel keskset tähendust, kuna vastasel korral võiks sõltuda menetluskulude väljamõistmine üksnes sellest, kuidas on vormiliselt kujundatud esindaja ja esindatava vaheline lepinguline suhe; 3) rahuldas maakohus kaaskostja OÜ-u T.M. Dwelling menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, kusjuures menetluskulude kindlaks määramise aluseks oli samuti OÜ Kreedix poolt esitatud tabel nagu esitas R. Nurmetu. R. Nurmetu esitab täiendavalt tõendid selle kohta, et OÜ-le Kreedix osutas teenust Alari Avamägi, kelle puhul on tegemist
VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. AS Bestor Grupp vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude rahalise hüvitamise regulatsiooniga R. Nurmetu seisukoht, et „olenemata sellest, kas kohtumenetluses osales vahetult esindaja või mitte, tuleb tema poolt kantud menetluskulud välja mõista vastustajalt“; 2) tuleneb
lg-st 1, et esindaja kulude hüvitamiseks peab esindaja menetlusosalist ka menetluses esindama. Juhul, kui esindaja menetlusosalist menetluses ei esinda, puudub ka seadusest tulenev alus tema kasutamisega seonduvate kulude hüvitamiseks. Isik, kes kohtumenetluses ei osale, ei saa ka olla lepinguline esindaja
lg 1 kontekstis.
Sama kinnitab ka
lg 1 regulatsioon, mis ütleb, et lepinguline esindaja võib kohtus olla
lg 1 p-des 1- 6 loetletud isik.
Antud menetluses kostja aga esindajat ei kasutanud, vaid osales ise aktiivselt menetluses. R. Nurmetu ei viita ka ühelegi õigusteooriast või kohtupraktikast tulenevale seisukohale, mis annaks aluse tõlgendada eelviidatud sätteid kostja poolt soovitud viisil. Kuna kostja menetluses esindajat ei kasutanud, siis
regulatsioonist lähtuvalt puudub igasugune õiguslik alus kostja määruskaebuse rahuldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole R. Nurmetu kandnud selliseid lepingulise esindaja kulusid, milliseid saaks
lg 1 kohaselt välja mõista hagejalt.
lg-st 1 tuleneb, et esindaja kulude hüvitamiseks peab esindaja menetlusosalist ka menetluses esindama, kuid antud juhul ei ole esindaja seda teinud. Ükski kohtule esitatud dokumentidest ei kinnita, et Kreedix OÜ jurist Alari Avamägi oleks tegutsenuks kohtumenetluses määruskaebuse esitaja esindajana. R. Nurmetu ei ole kohut ega hagejat enne menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamist esindaja olemasolust teavitatud. Toimiku materjalide kohaselt ei ole maakohtule esitatud ühtegi menetlusdokumenti, mille oleks allkirjastanud R. Nurmetu väidetav esindaja A. Avamägi. Lähtudes eeltoodust on maakohus jätnud õigesti rahuldamata R. Nurmetu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. 8. Ringkonnakohus jätab
Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 6 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.