← Eesti

2-11-31814/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-31814 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi Raul Nämi vastu keskkonnakahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. detsembri 2011 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Raul Nämi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda Raul Nämi apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu
  3. detsembri 2011 otsuse peale menetlusse võtmast ja tagastada apellatsioonkaebus Raul Nämile. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
  4. Raul Nämi on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 07.12.2011 otsuse peale, millega rahuldati Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi R. Nämi vastu ning mõisteti R. Nämilt Eesti Vabariigi kasuks välja keskkonnakahju summas 542,25 eurot. Käesolev tsiviilasi on lahendatud TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluse korras ning maakohus ei ole nimetatud otsuse peale edasikaebamiseks luba andnud. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS
  5. Ringkonnakohus leiab, et R. Nämi apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 07.12.2011 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2¹ võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Tartu Maakohtu 07.12.2011 otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks. Seega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tuvastada maakohtu poolt otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamine või menetlusõiguse normi selgelt rikkumine või selgelt ebaõigesti tõendite hindamine, mis võis oluliselt mõjutada lahendit.
  6. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas ei esine aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant ei nõustu kohtu tuvastatud asjaoludega ja nendest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 ning apellatsioonkaebuses toodud põhjendused ei anna alust lihtmenetluse korras tehtud otsuse peale edasi kaevata.
  7. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2¹ alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 2 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.