lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Võlausaldaja nõude aluseks on 23.01.
lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu 2 hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 05.06.2012.a saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse ning nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik sai pankrotihoiatuse isiklikult allkirja vastu kätte 05.06.2012. a, kuid kohustust ei täitnud.
lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. arved ja kokkulepped. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 100 000meuro väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on seisuga 21.09.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on seotud eelkõige juhatuse ja osanike vahelistest erinevatest arusaamadest ettevõtte juhtimisel ning tekkinud vaidlustega seoses vastastikuste kohustuste täitmisega. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri hinnangul esialgse informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Ajutise halduri hinnangul võib esineda mitmeid vara tagasivõitmise võimalusi. Samuti on võlgniku arveldusarvetelt võetud välja märkimisväärselt sularaha, millega seotud asjaolud vajavad järgnevas menetluses täiendavat selgitamist.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige TTja endine juhatuse liige Andrus Lehesoo.
lg 3 kohaselt kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 14,5 töötunni eest kokku summas 1 160 eurot. Võlgnik ega võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri 3 kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 160 eurot ja tehtud kulutuste eest 20.31 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
alusel.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.