lg 8 alusel 160,14 eurot käesoleva vaidluse menetluskulude katteks 202,32 eurot, kõrvalnõuete katteks ning 90,11 eurot põhivõla katteks, mistõttu põhivõla nõude suuruseks jäi 112,21 eurot. Selle palus hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja oli nõus põhivõlaga, kuid mitte viivistega, samas viivisenõude mittenõustumist ei põhjendanud, samuti ei esitanud väiteid nõude vähendamisele ega ka menetluskulude suurusele ja sellele, milliste kohustuste katteks arvestas hageja kostja tasutud rahasumma. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja loovutada nõude teisele isikule, kes asub seega eelmise võlausaldaja asemele.
lg 1, § 101 lg 1 p1, 4, 6, § 108 järgi saab võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumuse korral lepingu üles öelda, nõuda võlgnetava kohustuse täitmist ja viivist.
Arvestades vaidlustamata asjaolusid on seega AS TE ülalviidatud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud hagejale (
Nende asjaolude üle vaidluse puudumise tõttu ei ole kohtul vaja anda hinnangut nende kohta esitatud tõenditele nagu liitumisleping, müügileping ja nende juurde kuuluvad tingimused, arved, nõude loovutamise leping, menetluskulude tasumise tõendid. Kuna kostja ei vaielnud vastu hageja põhinõudele 202,32 eurot, siis leiab kohus, et kostja on rikkunud ülalviidatud lepingutest tulenevaid maksekohustusi ning hagejal kui uuel võlausaldajal on kooskõlas
lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 õigus nõuda sissenõutavaks muutnud kohustuste täitmist. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta viivisega ei nõustu. Kostja ei ole esitanud arvestust ega põhjendusi ega tõendeid, mis ei võimaldaks hagejal viivist nõuda (st et kohustus oleks tema poolt õigeaegselt ja täies ulatuses täidetud) või annaks aluse viivist vähendada (st et viivis on ebamõistlikult suur, mis võimaldaks selle vähendamist
Seega on tema vastuväited viivistele põhjendamatud ja alusetud. Sellel põhjusel leiab kohus, et hagejal kui nõude omandajal on õigus nõuda
lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel lepingulist viivist, mis lepingu p 7.5 järgi on 0,15% päevas võlgnetavalt summalt. Vaidlus puudus selles, et kostja põhikohustus summas 202,32 eurot oli arve nr XXX järgi tähtaegselt täitmata. Kuna kostja viivise vastuväide on põhjendamata, siis leiab kohus, et kostja viivis oli seisuga 18.08.2008 vastavalt hagis toodule 3,84 eurot ning seisuga 04.04.2012 (hagi esitamise aeg) oli viivis 1297 päeva eest vastavalt 392,70 eurot, mida hageja vähendas 202,32 euroni ehk põhivõla suuruseni. Kostja tasus menetluses 31.05.2012 31. 05. 2012 452,57 eurot. 3
lg 8 oli hagejal õigus lugeda tasutud summa kõigepealt kulude katteks ehk käesoleva menetluskulude katteks, mis on kokku 160,14 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 47,93 € + täiendav lõiv hagi esitamisel 15,98 € + esinduskulud hagi koostamisel 57,83 € + käesolevas menetluses täiendavalt kantud kulud 38,40 €). Viidatud kulud on arvestades asja mahtu põhjendatud ja kooskõlas TsMS § 175 lg 1, 4 ja Vabariigi Valitsuse määruse 04.09.08 nr 137 § 1 lg 1, millega piiratakse lepingulise esindaja kulude väljamõistmist teiselt poolelt. Selle kohaselt on kulude piirmäär hagihinna 640 € puhul vastavalt 320 €. Järgmiselt võis hageja arvestada maha
lg 8 alusel sissenõutavaks muutnud intressi/viivise ehk 202,32 € (kohus tuvastas selle viivisenõude põhjendatuse ja tõendatuse, vt otsus eespool) ja ülejäänud tasutud osa arvestada põhivõla katteks 90,11 € ulatuses. Seega on kostja võlg endiselt 112,21 eurot, mille tasumist ei ole kostja tõendanud ehk kohustus selles osa on täitmata ning kostja rikub
Ülaltoodu alusel on hageja põhinõe tõendatud ja põhjendatud hagetud ulatuses ehk 112,21 € ja märgitud 112,21 € tuleb
Hagi kuulub seega rahuldamisele. Käesolevas asjas tehtava otsuse kui lihtmenetluse otsuse (hagi hind alla 2000 €) tunnistab kohus omal algatusel TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse asjas kindlaks kulude suuruse. Ülalpool tuvastas kohus, et seni otsuse tegemiseni hageja poolt kantud menetluskulud 160,14 € olid põhjendatud ja need on kostja poolt tasutud (sest hageja rakendas
Seega puudub kohtul alus neid täiendavalt kostjalt välja mõista. Kui asjas peaks lahendi tegema apellatsioonikohus, saab viimane otsustada kulude suuruse ja jaotuse. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus kuni 30.06.2012.a. kehtinud TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind selle esitamise ajal olnud hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 202,32 eurot. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.