Obsah (6)

§ 5§ 367§ 122§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2012.a. Tallinn, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-58028 Tsiviilasi AS S hag

§-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Vastavalt

§ 5

lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest ja AS S üldtingimustest tõendavad, et hageja ja kostja sõlmisid 06.10.2006 liitumis- ja teenuse osutamiselepingu nr XXX, 10.12.2007 seadme kasutamise lepingu xxx ja 10.10.2006 kliendilepingu nr XXX Mini kaabel-TV ja Digi Boxi osas, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja anda kostjale kasutada seadmed (tlk 4-6). Seadme kasutamise lepingu osaks on AS S üldtingimused (tlk 7-12) Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja elukohas digiboxi seade ei töötanud, kuna puudus digilevi. Hageja on teinud kostjale arvestatud teenustasu eest kreeditarve ja hageja nõue tuleneb üksnes seadme rendihinnast ja seadme hinnast. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja peab tasuma digiboxi seadme eest renti ja hüvitama hagejale seadme maksumuse. Samuti vaidlevad pooled selle üle kas hageja nõue on aegunud. Kõigepeal võtab kohus seisukoha hagi aegumise osas. 3 Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud ning põhjendab seda alljärgnevalt. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tulenevalt seadme kasutamise lepingu p 5.3 on klient kohustatud tasuma hagejale seadme üüri hinnakirja või pooltevahelise kokkuleppe kohaselt vastavuses hageja poolt esitatud arvetega. Selle kohustuse osas on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS §

1. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-95-08 p 11). Seega algas seadmete üüritasu nõude aegumine 01.01.2009 kell 00:
2. Aegumistähtaeg oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2011 kell 24:
3. Vastavalt AS S üldtingimuste p 10.4 lepingu ülesütlemisel kliendi või S poolt maksab klient tasu S poolt osutatud teenuste eest kuni teenuse osutamise lõppemiseni ja tagastab S kõik kliendi valduses olevad S kuuluvad seadmed ja kiipkaardi. Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient tasuma hagejale selle maksumuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. AS S üldtingimuste p 10.
4. kohaselt esitab hageja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist kliendile lõpparve osutatud teenuste eest kuni lepingu lõppemiseni ja vajadusel kliendi poolt tagastamata hagejale kuuluvate seadmete ja kiipkaardi eest. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja digiboxi seadme eest kostjale arve 31.07.2008 (tlk 21). Seega algas seadme kasutamise lepingus kokku lepitud seadmete väärtuse nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2008.a lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab kalendriaasta vastavalt TsÜS § 147 lg 3 teisele lausele olema lõppenud, seega algas kõigi hagis nimetatud arvete osas tasu nõude aegumine 01.01.2009 kell 00:
5. Aegumistähtaeg oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2011 kell 24:00 Ka esitatud viivisenõude aegumistähtaeg oleks lõppenud 31.12.2011 kell 24:
6. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal oli kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Sellest johtuvalt tuleb nõude aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 154 sätestatu kohaselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08 p 12). Viivisenõude aegumistähtaeg algas seega samuti 01.01.2009 kell 00:00 ning oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2011 kell 24:
7. Kohus märgib, et kõrvalkohustusest tuleneva nõudena aeguks viivisenõue TsÜS § 144 kohaselt igal juhul hiljemalt koos põhinõudega. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 25.11.2011, seega ei ole hageja nõue aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Lisaks annab VÕS § 101 lg 1 p 6 võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt poolte vahel 10.12.2007 sõlmitud seadme kasutamise lepingu p 5.
8. ja lepingu lisaks oleva AS S üldtingimuste p 5.2.
9. kohustus kostja tasuma hagejale seadme (so digibox) üüri hinnakirja või pooltevahelise kokkuleppe kohaselt vastavuses hageja poolt esitatud arvetega. Samuti annab seadme kasutamise lepingute p 9 ja AS S üldtingimuste p 8.
10. hagejale õiguse nõuda kostjalt maksete tasumisega viivitamisel viivist 0.2 % kalendripäevas. Kostja vaidleb hagile vastu väitega, et tema elukohas puudus digilevi ning ta ei saanud teenust kasutada. Samuti väidab kostja, et temaga ei võtnud hageja ühendust saadud seadme tagastamiseks. Kostja on valmis seadme hagejale tagastama. Seadme kasutamise lepingu punkt 5.8 sätestab, et kui pooled ei ole täiendavalt teisiti kokku leppinud, siis klient kohustub lepingu lõppemisel tagastama seadme S esindusse või posti teel aadressile Akadeemia tee 28 Tallinn, kusjuures vastavad postikulud kannab klient ning seadme tagastab klient koos S poolt talle saadetud lepingu lõpetamise avaldusega, mille S täidab ja saadab kliendile kliendi poolt eelnevalt telefoni teel esitatud sooviavalduse alusel (tlk 6). Hageja 11.03.2008 saadetud e-kirjaga aadressile XXX on tõendatud, et hageja töötaja on 4 kostjale e-posti teel andnud infot selle kohta, kuidas on võimalik seadme tagastamine ja lepingu lõpetamine (tlk 40). Kostja on väitnud, et ta ei ole hagejalt kunagi sellist e-kirja saanud. Samas nähtub, kostja e-posti aadress, millele saadeti info lepingu lõpetamise ja seadme tagastamise võimaluse kohta, tuleneb kostja enda poolt saadetud e-kirjast. Nimelt on kostja edastanud hagejale 06.03.2008 kell 12.34 e-kirja aadressilt XXX (tlk 75). Seega kuna kostja päring, millele hageja vastas 11.03.2008 e-kirjaga, oli saadetud e-posti aadressilt XXX, siis on hageja vastanud vastavalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et hageja poolt on täidetud seadme kasutamise lepingu punktis 5.8 sätestatud kohustus edastada kostjale lepingu lõpetamise avaldus. Kostja kohustuseks oli tagastada seade kas S esindusse isiklikult või edastada see aadressile Akadeemia tee 28 Tallinn posti teel. Kostja omapoolset kohustust ei ole täitnud. Hageja väidab, et ta edastas kostjale lepingu ülesülemise avalduse 31.07.2008 seoses võlgnevusega. Lepingu ülesütlemise teatises oli lepingu lõppemise kuupäevaks 31.07.
11. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega tuleb kostjal tasuda seadme renditasu kuni 31.07.
12. Seadme kasutamise lepingu punkt 8 kohaselt kui klient ei ole tagastanud lepingu punktis 7 kohaselt, on S l õigus kliendilt sisse nõuda seadme väärtus nõude esitamise ajal. Seadme kasutamise lepingu kohaselt on digiboxi seadme väärtus 1995 krooni s.o. 127.50 eurot. Kostja on teatanud, et ta on valmis seadme hagejale tagastama. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on kaotanud õiguse seade hagejale tagastada. Kostjal oli võimalus seade tagastada hagejale lepingu lõppemise ajal, mil hageja teavitas kostjat seadme tagastamise võimalusest. Arvestades seda, et rohkem kui neli aastat on möödunud seadme tagastamise võimalikkuse ajast, siis on seade praeguseks juba niivõrd vananenud, et hagejal ei ole enam võimalik seadet kasutada, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt seadme väärtuse hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhivõla nõue on tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb võlg
13. 36 eurot hageja kasuks välja mõista. Hageja arvestuste kohaselt oleks tal õigus nõuda viivist alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 424.03 eurot. Viivise arvutamisel on lähtutud valemist: tähtaegselt tasumata summa x viivitatud päevade arv x 0.2 %. Hagis esitatud viivisearvestus on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sisalduva täpsustuse järgi võib viivitusintressi (viivist) nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud seadme kasutamise lepingute p 9 ja AS S üldtingimuste p 8.
14. on pooled kokku leppinud viivisemääras 0.2 % tähtaegselt laekumata summalt kalendripäevas. Hageja on hagis esitanud viivisenõude siiski vähendatud kujul, paludes kostjalt välja mõista 173.36 eurot. Nõutava viivisesumma vähendamine hageja poolt on kooskõlas ülalosundatud

§ 5lg 1 sätestatuga.

Vaidlust ei ole selles, et kostja põhivõlga tasunud ei ole. Kostja ei ole viivisearvestusele oma vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p ja § 113 lg 1 alusel kokkulepitud viivise põhivõlalt 172.41 eurot 0.2% päevas hageja poolt nõutud summas 172.36 eurot. Samuti rahuldab kohus

§ 367

lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks 0.2 % põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest, s.o 25.11.2011, kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 172.41 eurot, viivisevõlg summas 172.36 eurot ja hagi esitamisest 15.11.2011 viivis 0.2% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

Käesoleval juhul on hagihinnaks põhinõude hind 172.41 eurot. Menetluskulud 5

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

Marget Henriksen kohtunik 6