lg-le 3 leiab kaebaja, et Pühalepa valla haldusorgan oli kohustatud esitama oma seisukoha kaebaja 16.09.2012.a nõude kohta hiljemalt 16.11.2011.a. Seega oli kaebajal õigus esitada vastavasisuline kaebus halduskohtule hiljemalt 16.11.2012.a, kuna Pühalepa Vallavalitsus ei ole tänaseni esitanud haldusorgani otsust kaebaja 16.09.2011.a nõudekirja kohta. Kaebaja märgib täiendavalt, et advokaat Alar Urmi poolt kaebajale saadetud seisukohas puuduvad mistahes viited või lisad (nt volikirja koopia), mis annaksid aluse hinnata, et nimetatud isik võib tegutseda Pühalepa Vallavalitsuse nimel. Seega, isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Alar Urm oleks võinud tegutseda haldusorgani nimel või asemel, ei olnud võimalik kaebajal seda teada. Juhul, kui kohus leiab, et advokaat Alar Urmi seisukoht on käsitletav haldusorgani otsusena ning kaebaja pidi olema sellest teadlik, taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist.
lg-st 2 tuleneb, et kaebaja oleks pidanud 30 päeva jooksul vastustaja taotluse rahuldamata jätmisest teadasaamisest pöörduma halduskohtusse. Kaebaja on kohtusse pöördunud alles 07.08.2012. 2 Kaebaja väide on, et Pühalepa valla 25.04.2012.a vastust ei saa lugeda vastuseks kahju hüvitamise taotlusele, sest selle esitas esindaja Alar Urm.
Analoogiat kohaldatakse ka haldusmenetluses ning vaid volikirja puudumise tõttu ei saanud kaebaja eeldada esindusõiguse puudumist. Vastuse sisust nähtub selgelt, et tegemist on vastustaja vastusega kahju hüvitamise taotlusele. Ka ei saanud kaebuse esitaja olla eksituses, et 25.04.2012.a edastatud vastuses sisaldus vastustaja lahend kaebaja 16.09.2011.a taotlusele kahju hüvitamiseks. Viidatud on kõnealusele töövõtulepingule, samuti põhjendus, miks vastustaja taotlust ei rahulda. Kaebaja käitub vastuoluliselt ning põhjendused menetlustähtaja möödalaskmisele on otsitud. Kui kaebaja ei oleks mõistnud 25.04.2012.a vastust kui Pühalepa valla vastust taotlusele, ei oleks kohtusse esitatud kaebuses viidatud vastustaja mittenõustumisele kahju hüvitamise nõudega. Eeltoodust lähtuvalt leiab vastustaja, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus lahendati 25.04.2012.a. Kaebaja ei ole kohtusse pöördunud seadusest tuleneva 30 päevase tähtaja jooksul ning on kaebeõiguse minetanud. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta pöördus kohtusse alles 2012. aasta sügisel. Kaebaja on 07.08.2012 kaebuses viidanud vastutaja kahju hüvitamisega mittenõustumisele. Alles siis, kui kohus kaebuse mittetähtaegsusele tähelepanu pööras, väitis kaebaja, et ei mõistnud 25.04.2012 vastust kui vastust enda taotlusele. Kaebaja peab tõendama
Õiguspärane ei ole kaebetähtaega ennistada lihtsalt sellepärast, et kaebuse esitaja seda soovib. Vastasel juhul muutuks nii RVastS § 18 lg 2 kui ka
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 12.
lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusoalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. 13. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et FIE Reijo Leiger´i kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist.
lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab.
S § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 08.10.2008.a määruses nr 3-3-1-41-08 p-s 8 selgitanud, et
S § 18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Kui isik läbib RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, peab ta pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse 3 kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest. Samas lahendis (punktides 9 ja 10) on leitud, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul kohtusse pöördumise kohustuse puhul pole tähtsust, kas taotlusele saadud vastuses on vaidlustamisviide või mitte ning kas järgitud on haldusakti vorminõudeid. RVastS § 18 lg 2 sätestab taotleja kohustuse pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas 16.09.2011.a Pühalepa Vallavalitsusele taotluse tööettevõtulepingu nr 11-24.4/09/24 ülesütlemisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et kaebaja vastuolulised väited selle kohta, kas käsitleda vandeadvokaat Alar Urmi poolt 25.04.2012.a antud vastust Pühalepa Vallavalitsuse seisukohana kaebaja kahjunõude suhtes või mitte, ei oma kaebetähtaja järgimise seisukohast tähtsust, sest olukorras, kus kaebaja oli esitanud haldusorganile 16.09.2011.a taotluse kahju hüvitamiseks, oleks ta pidanud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul kohtule kahju hüvitamise kaebuse esitama sõltumata sellest, mida, millises vormis ja kas üldse taotlusele vastati. Seega isegi, kui kaebaja 16.09.2011.a taotlusele ei vastatud 25.04.2012.a kirjaga nõuetekohaselt, oleks kaebaja pidanud kaebusega halduskohtusse pöörduma 30 päeva jooksul Pühalepa Vallavalitsusele taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest ehk hiljemalt 15.12.2011.a. Kaebus halduskohtule on esitatud aga 07.08.2012.a. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega. 14.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on üldjuhul objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kohus leiab, et käesoleval juhul selliseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks ei esinenud ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 15.
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
lg-le 2, mille kohaselt lõpetab kohus asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eeltoodust lähtuvalt tuleb FIE Reijo Leiger´i kaebuse menetlus lõpetada. 16.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kohus lõpetab menetluse
Tasutud riigilõivu saab kaebaja tagasi taotleda riigilõivuseaduse § 12 jj ettenähtud korras. Selleks tuleb kaebajal esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus. Taotluses tuleb märkida: riigilõivu tasunud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev; panga nimi ja riigilõivu tasuja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; makse sooritamise kuupäev; riigilõivu võtnud asutuse nimi; riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); toimingu nimetus, mille eest tasutud lõivu tagastamist taotletakse, riigilõivu summa ja tagastamise alus; riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev). Indrek Paukštys Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.