KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-25147 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik Kohtuistungi toimumise aeg 12.06

§ 4

lg 1 kohaselt oli üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamise õigus kas üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel. Kuna eluruumi erastamise tehingu tegi hageja, siis oli paratamatu, et eluruumi eest tasumiseks pidi kostja kandma oma kontolt tööaastad üle hageja kontole. Millegagi ei ole tõendatuid, et kostja soovis anda oma tööaastate suhtes omandiõiguse üle hagejale. Neil põhjustel ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et talle kostja poolt 11.09.1995 üle kantud tööaastad 9000 krooni väärtuses muutusid tema lahusvaraks. Üksnes asjaolu, et pangakonto väljavõttel on märge kinke kohta, ei anna alust lugeda kostja poolt hageja kontole üle kantud tööaastaid hageja lahusvaraks. Tegemist oli ühisvarasse kuuluva vara üleandmisega kostja valdusse ja kasutusse. Kuna pooled olid abielus, siis kuulus korter vallasasjana ühisvara hulka ja oli ühisvaraks ka 12.01.2006 seisuga.

§ 21

¹ kohaselt saab korteriomandi seadmisel korteriomandi omanikuks isik, kellele kuulus eluruum vallasasjana. 17.01.2006, s.o kinnistamisavalduse esitamise ajal, ja kinnistusregistri osa avamise ajal 10.03.2006, oli eluruum jätkuvalt poolte ühisomandis ja seega ei saanud ka korteriomand muutuda hageja lahusvaraks. Pooled nõustuvad, et korteriomandi turuväärtus on 150 000 krooni, nagu on hinnanud riiklikult tunnustatud ekspert.

1. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus ühisvara koosseisu järgmiselt: - xxxxxxx, xxxxxx tänav x asuv kinnistu, väärtus 2 310 000 krooni - Xxxxx maakonnas, xxxxxxxxxx asuv korteriomand, väärtus 150 000 krooni - Hageja poolt elamust ära viidud esemed: Miele köögitehnika, 89 266,26 krooni; WMF potid ja pannid, 4406,73 krooni; kodukino komplekt, 60 000 krooni; muud esemed, 117 500 krooni, vanamööbel, 216 500 krooni; maalid, 52 000 krooni. Kokku 539 672,99 krooni 184 500 krooni (OÜ-le Jääkaru ja Ko tasutud võlg) = 355 172,99 krooni. - xxxxxxxx, xxxxxx tänav x elamu sisustus 196 100 krooni - Äriühingute osad 520 000 krooni - Sõidukid 165 000 krooni Kokku 3 696 272.99 krooni (236 234.90 eurot). - Kohustustest kuuluvad ühisvarasse 12.01.2006 seisuga tagastamata laen ja tasumata intressid SEB Pank AS-ile kokku 62 207,86 eurot.
2. xxxxxxx xxxxx tänav x asuv kinnistu tuleb jätta kostja omandisse ja laenukohustus SEB Pank AS ees kostja kanda, kuna kinnistul asuv elamu on pärast 12.01.2006 olnud kostja ja poolte ühiste laste elukohaks ning on selleks vajalik ka edaspidi. Samuti on kostja pangakonto väljavõtte kohaselt alates 2006 septembrist tagastanud pangale laenu ja tasunud intresse. Kostja omandisse tuleb jätta ka elamu sisustus vastavalt eespool toodud loetelule. Seega jääb kostja omandisse asju 160 168,98 euro väärtuses. Jättes kostja kanda laenukohustuse, on kostjale jääva ühisvara osa väärtus 160 168,98 – 62 207,86 = 97 961,12 eurot.
3. Hageja omandisse tuleb jätta xxxxxxxxx, xxxxxxx x-x asuv korteriomand, Kodu tänav 2 elamust ära viidud eespool nimetatud köögi- ja sanitaartehnika, vanamööbel ja ning osaühingute osad ja sõidukid. Kokku jääb hageja omandisse asju 1 190 172,99 krooni (76 065,90) euro väärtuses. Kuna pärast laenukohustuse mahaarvamist on kostjale jäävate 10 asjade väärtus kõrgem, siis tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hüvitus (97 961,12 76 065,90) : 2 = 10 947,61 eurot.
4. Asjas ei ole vaidlus selle üle, et hageja tagastas alates 12.01.2006 kuni 2007 aprillini pangale laenu ja tasus intresse kokku 42 345,21 krooni, mille võrra on väiksem kostja kanda 12.01.2006 seisuga jäetav laenu jääk. Seepärast tuleb lugeda hageja nõue tasutud summast kostjalt pooles ulatuses hüvituse väljamõistmiseks põhjendatuks. Tegemist on VÕS § 1028 lg-s 1 ette nähtud olukorraga, kus hageja täitis ühisvarasse kuulunud, kuid vara jagamise tulemusena ära langenud kohustust. Need laenumaksed ei ole kaetud kostjalt enam saadud vara eest väljamõistetava hüvitusega.
5. Ebaselge on hageja nõue kindlustusmaksete osas. Hagi kohaselt on hageja tasunud 2006 jaanuarist kuni novembrini pangalaenuga seotud kindlustusmakseid. Pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja teinud sel perioodil küll makseid AS-le If Eesti Kindlustus ja AS-le SEB Pank Elukindlustus, kuid miski ei tõenda, et tegemist oli laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Seepärast tuleb hageja nõue kindlustusmaksete hüvituseks 7022,65 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
6. Hageja kinnitab, et ta ei ole lauahõbedat ega kristallklaase kunagi kodust ära viinud. Kostja ei ole neid esemeid täpsustanud ega äraviimise kohta tõendeid esitanud.
7. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 ja § 164 lg1 kohaselt kummagi poole enda kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha asjas uus otsus, millega apellatsioonkaebuse piire arvestades hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
9. Hageja ei nõustu kohtuga, et kinnistu jätmisel ühe abikaasa omandisse saab ja tuleb arvestada vaid kinnistu turuväärtust, olukorras, kus kinnistu tegelik ehitusmaksumus oli ca 4 miljonit krooni. Kuna poolte sissetulekud ei oleks võimaldanud sedavõrd kalli maja ehitamist ilma täiendavate rahaliste vahenditeta, pidi hageja finantseerima majaehitust ka eraisikutelt võetud täiendavate laenude abil. Seetõttu tuleb eraisikutega sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused täita menetlusosaliste ühisvara arvelt.
10. Kohus on jätnud alusetult arvestamata lauanõude väärtuse 50 000 krooni. Kohus on nõustunud hagejaga, et nõudepesumasinast ning kappidest võeti enne nende äraviimist välja kõik lauanõud ja muud esemed ning midagi neist hageja poolt ära ei viidud. Vaatamata eeltoodule on kohus jätnud põhjendamatult lauanõud elamusse jäänud esemete loetelust välja. Viidatud lauanõude väärtus oli 50 000 krooni (3195,58 eurot).
11. Kohus on eksinud, leides, et majja jäänud esemetena ei saa tõendatuks lugeda hageja teisi nimetatud esemeid 25 000 krooni väärtuses. Hageja on loetlenud esemed piisavalt täpselt.
12. Kohus ei oleks saanud asuda omaalgatuslikule seisukohal, et majja jäi esemeid vaid 196 100 krooni väärtuses. Kohus oleks pidanud tuvastama, et esemete koguväärtuseks tuleb lugeda ca 300 000 krooni.
13. Kohus on asunud vääralt seisukohale, et xxxxxxxxx, xxxxxx x-x asuv korter kuulub poolte ühisvara hulka. Kuna vastavalt PKS § 15 lg-le 1 on abikaasa lahusvaraks mh vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist, on korteriomand hageja lahusvara. Asjaolu, mille kohaselt kinkis kostja hagejale tööaastad 9000 krooni väärtuses, kinnitab 11 üheselt esitatud pangakonto väljavõte. Väljavõttelt nähtub, et tegu oli kinkega. Arusaamatu on kohtu väide, et tehtud ülekanne oli mõeldud pooltele ühiselt. Olukorras, kus kostja ei ole esitanud ühtegi tõendid, mis lükkaks ümber faktid kinkelepingu sõlmimise kohta, ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja esitatud tõend ei ole kinkelepingu sõlmimise tuvastamiseks piisav.
14. Kohus on eksinud, leides, et sõidukite ja osaühingute osade eest saadud summad ei ole vähendanud poolte ühisvarasse kuulunud kohustuste väärtust. Sõidukid ning ühisvarasse kuulunud äriühingute osad võõrandati T K 02.02.2005, poolte ühistes huvides xxxx x maja ehitamiseks võetud laenu katteks.
15. Hageja ei nõustu maakohtu otsuses välja toodud esemete loetelu ja väärtustega, mis tuleb lugeda hageja omandisse jäänuks. Hageja on 18.04.2011 menetlusdokumendis selgitanud, et ta võttis Kodu tn 2 majast kaasa ning võõrandas poolte ühiste kohustuste katteks Miele tehnika. Kohus on märkinud Miele tehnika väärtuseks 89 266,26 krooni, millega hageja ei nõustu. Tegelikult oli selle tehnika väärtuseks 88 091,6 krooni. Hageja võttis kaasa muude esemetena kodukinosüsteemi, diivanikomplekti, kaks WC-potti, kraanikausi kapiga, osaliselt magamistoa mööbli, LCD teleri, televiisori. Seega on majast ära viidud muu vara kokku ca 65 000 krooni väärtuses, millele lisandub Miele tehnika väärtus summas 88 091,6 krooni. Kokku on hageja ära viidud ühisvara väärtuseks ligikaudu 153 091,60 krooni.
16. Kohtu motivatsioon kodukinosüsteemi väärtuse määramisel on ekslik. Arvestades tehnika vananemist, on reaalne, et kodukinosüsteemi väärtuseks ei olnud poolte abieluliste suhete lõppemise ajal rohkem kui 15 000 krooni. Isegi juhul kui nõustuda kohtuga, et hind ei saanud olla 15 000 krooni, on põhjendatud võtta väärtuse määramisel aluseks 77 675,28 krooni ning pool selle väärtusest. Seega ei saanud kodukinosüsteemi väärtuseks olla poolte abieluliste suhete lõppemise aja seisuga igal juhul mitte rohkem kui 38 837,64 krooni.
17. Eelnimetatud vara on poolte ühiste laenukohustuste katteks võõrandatud. Tegemist ei ole hagejale jäänud varaga, mille arvelt peaks vähendama kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvat kompensatsiooni. Hageja on nimetatud rahasumma arvelt täitnud poolte ühiseid laenukohustusi Jääkaru & KO OÜ ees. Nagu nähtub kohtule esitatud pangakontodest, on hageja tasunud Jääkaru & KO OÜ-le võla katteks 184 500 krooni. Nimetatud rahasumma tasuti poolte ühisvaraks olnud Miele tehnika ning muu eelnevalt nimetatud vara müügi arvelt. Tegelik võlgnevus äriühingu ees on 337 750 krooni ehk seniajani on tasumata võlgnevus Jääkaru & KO OÜ-le summas 153 250 krooni. Kohus on ebaõigelt jätnud selle võlgnevuse ühisvara jagamisel arvesse võtmata. Kohus ei ole arusaadavalt selgitanud, miks ei pea kohus usaldusväärseks hageja vande all antud ütlusi. Hageja vande all antud ütlused on õiged – hageja võõrandas vara, et katta poolte ühiselt võetud laene.
18. Kohus on ebaõigesti arvestanud hageja poolt äraviidud esemete hulka triikraua ja triikimislaua. Nimetatud esemed jäid xxxxxx tn x majja ega ole hageja käes kunagi olnud. Seetõttu tuleb suurendada kostjale jäänud vara väärtust ning vähendada hageja majast äraviidud vara väärtust 1250 krooni võrra.
19. Kohus ei ole võtnud seisukohta, kumma menetlusosalise valdusesse jäid OÜ Destein 23.05.2005 tellimuse kinnitusel nimetatud Extern õhupuhasti, nõude soojendaja, köögihunt, Gourmet küpsetuskivi, Gourmet ahjupann koos kaanega ja kivikatusele kinnitatav mootor. Nimetatud esemed asuvad ilmselgelt jätkuvalt xxxxxxxxx tn x majas. Kohus oleks pidanud lugema nimetatud esemed kostja valdusesse jäänud esemete hulka ning nimetatud esemete arvelt tõstma kostjale jäänud vara väärtust.
20. Kohtuotsuses nimetatud 5 WMF potti, malmist kopsikpott ning WMF pann jäid xxxxx tn x majja. Sellele on hageja viidanud 18.04.2011 menetlusdokumendi p-s 2.
21. Kostja on ka ise 12 väitnud 04.04.2011 menetlusdokumendi p-s 4, et nõudepesumasinasse jäid üksnes noad, kahvlid, lusikad ja taldrikud, kuid mitte potid. Seega ei saa olla vaidlust selles, et potid ning pannid on jätkuvalt xxxxxx tn x majas ning nende väärtus summas 4406,73 krooni tuleb lisada kostjale jäänud vara väärtuse juurde.
22. Majapidamisruumi ei olnud ette nähtud ei kraanikaussi ega WC-potti, seda ei olnud sinna paigaldatud ning seda ei ole hageja saanud seetõttu ka majast ära viia. Tegemist on kohtu eksliku seisukohaga. Tualettpotid (2tk), mis ära viidi, asusid I korruse WC-s ja II korruse laste vannitoas.
23. Väär on kohtu sedastus, et hageja on viinud xxxxxxx tn x elamust ära saunasegisti. Nimetatud saunasegistit ei ole võimalik majast ära viia, kuna see on seina külge krohvitud. Segisti tuleb arvestada kostjale jäänud ühisvara hulka.
24. Vale on väide, et laste vannitoast on ära viidud kraanikauss– piltidelt on näha, et seda ei ole sinna kunagi paigaldatud (paigaldamisjälgi ei nähtu).
25. Ülaltoodust lähtuvalt on kostja kätte jäänud vähemalt 212 106,41 krooni väärtuses asju rohkem, kui kohtuotsuse kajastatud. Hageja ära viidud ning poolte ühiste laenukohustuste katteks maha müüdud ühisvara väärtuseks on ligikaudu 153 091,
27. Hageja ei nõustu otsuse seisukohaga, et hageja omandisse jäänud ühisvaraks tuleb lugeda kogu vanamööbel, sh natüürmort, kolm maali (T.Vi kingitud maalid elutoast), kolm maali (trepihallist) ning kaks kummutit ning peegelustega riidekapp. Vanamööbel on hagejale kingitud. Seetõttu on kohus ebaõigesti lugenud viidatud vara poolte ühisvara hulka. Kuigi enamuse hageja lahusvaraks olnud vanamööblist viis hageja xxxxx tn x elamust ära, jäid majja siiski kaks antiikset kummutit. Kummutid on hagejale kinkinud T V ja neid ei saa lugeda ühisvara hulka kuuluvaks. Asjaolu, et hageja on tasunud A. K pehme mööbli remondi eest, ei muuda seda mööblit automaatselt ühisvaraks. Kohus on jätnud täielikult arvesse võtmata hageja 04.04.2011 menetlusdokumendis esitatud selgituse, et ta tasus 03.09.2003 T.Vile 5000 krooni lastetubades asunud kirjutuslaudade, mitte vanamööbli eest. Kirjutuslaudu ei ole hageja eramust ära viinud ja need peaksid asuma jätkuvalt Kodu tn 2 majas. Kohus ei ole selgitanud, miks tunnistaja T. Vi ütlused ning hageja selgitused ning vande all antud ütlused on vähem usaldusväärsed, kui kostja või teiste perekonnaliikmete väited. Isegi, kui lugeda kogutud tõendite pinnalt tuvastatuks, et mõned vanamööbliesemed kuulusid poolte ühisvarasse, ei ole võimalik eeltoodu alusel väita, et kogu vanamööbel kuulus poolte ühisvara hulka. Kohus on põhjendamatult tuginenud otsuse tegemisel üksnes kostja paljasõnalistele väidetele.
28. Kohus on eksinud vanamööbli väärtuse hindamisel. Kostja esitatud vanamööbli väärtused ei vasta tegelikkusele.
29. Hageja kinnitab, et kohtuotsuses nimetatud graafiline leht ei ole hageja valduses ning seda ei saa lugeda hageja omandisse jäänuks. Kohus on vastava asjaolu ebaõigelt tuvastanud. Kohtu viidatud menetlusdokumendis ei ole hageja kordagi möönnud või väitnud graafilise lehe jäämist tema omandisse. Eeltoodust tulenevalt on kohtu seisukoht vastuolus hageja kohtule esitatud asjaolude ning tõenditega.
30. Hageja võttis Kodu tn 2 majast kaasa 6 mitte 7 maali, nagu kohus on otsuses viidanud. Ülejäänud maalid asuvad jätkuvalt Kodu tn 2 majas.
31. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja laenukohustusi T. K ja A. S ees ei saa lugeda tõendatuks. Kohus on jätnud täielikult käsitamata hageja esitatud tõendid – laenulepingud, kinnitused laenu kättesaamise kohta, sundtäitmise kokkulepped, sundtäitmise hageja suhtes ja A. S esitatud nõuded laenu tasumise kohta. Kohus on tuginenud asjasse mittepuutuvatele 13 ja kaudsetele tõenditele. Kohtumenetluses on leidnud tõendamist, et hageja ja A. S ning hageja ja T. K vahel olid sõlmitud kehtivad laenulepingud. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et viidatud lepingute alusel on hagejale laenatud summad sularahana üle antud. Kostja ei ole suutnud neid asjaolusid kohtumenetluse raames kummutada.
32. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et A. S nõue laenulepingu alusel saadud rahasumma tagastamiseks aegus 01.04.
33. Hageja on 04.04.2011 vastuses selgitanud miks nõue ei ole aegunud.
34. Kohus on jätnud ebaõigelt rahuldamata hageja nõude kindlustusmaksete kostjalt väljamõistmise osas. Kohus oleks pidanud mõistma kostjalt välja hageja poolt tasutud Kodu tn 2 maja ning pangalaenuga seotud kindlustusmaksed pooles ulatuses kokku summas 8087,35 krooni. Juhul, kui kohus leidis, et kindlustusmaksete osas on hageja nõue ebaselge, oleks kohus pidanud sellele menetluse käigus viitama. Vastus apellatsioonkaebusele
35. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
36. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada 7022,65 krooni (448,83 euro) hüvitise välja mõistmata jätmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista nimetatud summa kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja.
37. Hageja esitas nõude, et ta on peale abielusuhete lõppemist tasunud jaanuarist 2006 kuni detsembrini 2006 ühiselt võetud pangalaenuga seotud kohustusena kindlustusmakseid summas 14 045,30 krooni, millest kostja peab talle poole, so 7022,65 krooni hüvitama. Hageja on apellatsioonkaebuses ebaõigesti märkinud väljamõistetava kindlustushüvitise suuruseks 8516,88 eurot. Maakohus jättis kindlustusmaksete osas hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil võttis kostja omaks asjaolu, et hageja on eelpoolnimetatud ulatuses kindlustusmakseid tasunud ja nõustus poole sellest hagejale hüvitama.
38. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
39. Pooltel ei vaidle enam selle üle, et ühisvaraks olev xxxxx, xxxxxxx tänav x asuv kinnistu, väärtusega 2 310 000 krooni (147 635,91 eurot) ja 12.01.2006 seisuga tagastamata laen ja tasumata intressid SEB Pank AS-ile kokku 973 341,50 krooni (62 207,86 eurot) jäävad K Kile.
40. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et pooled ei vaidle ka enam maakohtu poolt hinnatud asjade väärtuse üle. 14
41. Pooled vaidlevad selle üle, kas ühisvarasse kuulub laenu tagasimaksmise kohustus A Sle ja T K ning millised koduse sisustuse esemed tuleb lugeda A Kile ja millised K Kile jäänuks.
42. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus laenukohustust eraisikutele A Sle ja T K. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et laenulepingute alusel A Slt 2 000 000 krooni ja T K 500 000 krooni laenamine perekonna huvides ei ole tõendamist leidnud. Kirjalike laenulepingute sõlmimine, samuti 2 aastat hiljem kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepete sõlmimine, aga ka T K poolt väidetava nõudeõiguse loovutamine ja täituri juures sissenõude algatamine, näitavad tehingute vormistamist, ei tõenda aga tegelikult raha saamist. Samuti ei muuda raha saamist usaldusväärseks A Ki enda kirjalik kinnitus ja vande all antud ütlused raha saamise kohta. Raha tegeliku A Kile üleandmise kohta ei ole esitatud ühtegi objektiivset ja usaldusväärset tõendit. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud, miks ei ole hageja esitatud laenulepingud usutavad.
43. A S ütlustest nähtub, et 2004 sügisel laenas ta hagejale 2 miljonit krooni. Summa andis ta hagejale üle sularahas 5-6 jaos 200 000 kuni 400 000 krooni kaupa. Lepingu vormistasid nad pärast seda, kui kogu raha oli üle antud. Hageja kohustus raha tagastama 2006 kevadeks. Tunnistaja A.S ütlused on vastuolus hageja seletustega ja 01.12.2004 hagejaga sõlmitud laenulepingu punktiga 1, mille kohaselt pidi kogu summa üleandmine toimuma 3 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ja lepingu teksti kohaselt oli raha 01.12.2004 veel üle andmata. 02.12.2004 on hageja andnud kirjaliku kinnituse kogu raha kättesaamise kohta. A.S kinnitab aga raha üleandmist 5-6 jaos ja lepingu vormistamist pärast kogu summa üleandmist. Hageja on vande all antud seletustes kinnitanud, et lepingu vormistasid nad pärast esimese summa üleandmist. Juba ainuüksi kirjeldatud vastuolude tõttu ei saa raha üleandmist A.S poolt hagejale esitatud laenulepingu alusel lugeda tõendatuks. 2 000 000 miljonit krooni oli
44. aastal piisavalt suur summa, mitte igapäevane käibetehing, kus raha üleandmise asjaolusid võiks mitte mäletada. Ebausutav on ka A Sl üldse sellise raha olemasolu, mille kohta pole esitatud ühtki tõendit. Kahtlust A.S võimes hagejale 2 000 0000 krooni laenata tekitab ka asjaolu, et 02.02.2004 on hageja teinud A.S eest AA Pro Serv OÜ osakapitali sissemakse 20 000 krooni, millest A.S on 06.02.2004 tagastanud 10 000 krooni ja 01.03.2004 5000 krooni. Kui A Sl oleks olnud nii palju vaba raha väljalaenamiseks, poleks olnud vaja 20 000 krooni endal laenata ja seda osade kaupa tagasi maksta.
45. Maakohtu arvates seab kahtluse alla hageja seletused nimetatud kahe laenu olemasolu kohta ka asjaolu, et hageja laenas teistele isikutele edasi pangast laenuna saadud raha. Maakohus tugines seejuures hageja pangakonto (Hansapangas) väljavõttele, millest nähtub, et hageja on teinud 23.03.2004 ja 24.03.2004 väljamaksed AS-le Shishi vastavalt 50 000 krooni ja 10 000 krooni ning hageja poolt selle asjaolu omaksvõtule. Apellatsioonkaebuses eitab hageja omaksvõttu, kuid tunnistab samas, et AS Shishi oli tema vendade äri, kellele ta laenas vaid ajutiselt raha, mis mõne kuu pärast tagasi maksti.
46. Hageja ei ole põhjendanud vajadust võtta laenu 2 000 000 krooni, nii et see koos intressidega vähem kui pooleteise aasta pärast tagasi maksta ja 500 000 krooni ainult kaheksaks kuuks. Tegemist on suurte summade lühiajalise laenuga, mis ei ole tavapärane eluasemelaenu puhul. Usutavaks ei ole tehtud asjaolu, et kui hagejal ei olnud 2004-2005 piisavaid vahendeid maja ehituseks, kuidas pidi ta olema võimeline need eraisikutelt võetud laenud nii lühikese aja jooksul tagasi maksma. Hageja on väitnud, et pank ei oleks talle rohkem laenu andnud ja sellepärast pidi ta laenama eraisikutelt. Usutav ei ole, et olukorras, kus hageja ei ole panga jaoks piisavalt usaldusväärne, siis äripartner, või T K puhul lihtsalt 15 tuttav, kes ei ole sugulased ega lähedased, peavad võimalikuks suurte summade laenamist ilma mingi tagatiseta, esialgu ka ilma vormistamiseta.
47. Tõendatud ei ole ka raha kasutamine perekonna huvides (eramu ehitamisel). Abikaasade ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ühisvara hulka kuuluvate kohustuste tuvastamisel varem kehtinud PKS § 20 lg-st 2, mille kohaselt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Riigikohus on asunud seisukohale, et ühise vastutuse tekkimiseks ei pea teine abikaasa võetud kohustusest tingimata teadlik olema, kuid perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel on oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Käesoleval juhul on hageja, kes on vormistanud kõik laenu puudutavad dokumendid ilma kostjat teavitamata, kohustus tõendada, et ta sai reaalselt nimetatud eraisikutelt laenulepingute alusel raha ja tasus sellega ehitusmaterjalide ja töö eest. Hageja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Ringkonnakohtu arvates maja ehitamise fakt iseenesest ja maja orienteeruv ehitusmaksumus neid asjaolusid ei tõenda. Pooled võtsid elamuehituseks pangast ühiselt laenu. Kostja väidetel oli pooltel ka varem kogutud raha selleks otstarbeks. Osa elamuehitusega seotud arveid maksid ära firmad, kus hageja oli osanik ja juhatuse liige, mille kohta on esitatud ka panga väljavõtted. Samuti pole põhjust arvata, et kogu hageja majandustegevusest lähtuv tulu, mida elamu ehitamiseks oli võimalik kasutada, oli dokumenteeritud, seda eriti olukorras, kus hageja kasutas palju sularaha.
48. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus kostja arvamusega, et laenulepingute sõlmimise ainus eesmärk oli kostja olukorra raskendamine tulevases vara jagamise menetluses. Hageja ei ole teinud usutavaks maja ehitamise enamuses osas eraisikutelt sularahana saadud summade arvelt. T.K ja A. S ei ole esitanud nõuet hageja ega kostja vastu, mistõttu ei ole asjakohane nende võimaliku nõude aegumise küsimuse käsitlemine käesolevas menetluses.
49. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus xxxxxx, xxxxx x-x asuva korteri kuulumist poolte ühisvara hulka. Maakohtu seisukoht on vastavuses seaduse ja kohtupraktikaga.

§ 4

lg 1 kohaselt oli üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamise õigus kas üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel. Kuna eluruumi erastamise tehingu tegi hageja, siis oli paratamatu, et eluruumi eest tasumiseks pidi kostja kandma oma kontolt tööaastad üle hageja kontole. Tegemist oli ühisvarasse kuuluva vara üleandmisega kostja valdusse ja kasutusse. Abielu ajal korteri erastamine ühe abikaasa nimele ei muuda korterit lahusvaraks. Pole mingit põhjust arvata, et pooled oleksid soovinud erastada nende ühiseks koduks oleva korteri hageja ainuomandisse või kostja ema oleks soovinud kinkida oma tööaastad ainult väimehele. Tööaastad kanti üle selle abikaasa kontole, kelle nimele korter erastati, mis ei tähenda aga tööaastate kinkimist ainult ühele abikaasale. Kuna pooled olid abielus, siis kuulus korter vallasasjana ühisvara hulka ja oli ühisvaraks ka 12.01.2006 seisuga.

§ 21

¹ kohaselt saab korteriomandi seadmisel korteriomandi omanikuks isik, kellele kuulus eluruum vallasasjana. 17.01.2006, s.o kinnistamisavalduse esitamise ajal, ja kinnistusregistri osa avamise ajal 10.03.2006, oli eluruum jätkuvalt poolte ühisomandis ja seega ei saanud ka korteriomand muutuda hageja lahusvaraks.

1. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus koduse sisustuse esemeid, mis jäid Kodu tn 2 elamusse ja mille arvelt hageja soovib saada rahalist kompensatsiooni.
2. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et kohus jättis alusetult kompensatsiooni määramisel arvestamata lauanõude väärtusega 50 000 krooni, mis ei jäänud nõudepesumasinasse ja OÜ Destein 23.05.2005 tellimuse kinnitusel nimetatud Extern õhupuhasti, nõude soojendaja, 16 köögihundi, Gourmet küpsetuskivi, Gourmet ahjupanni koos kaanega ja kivikatusele kinnitatava mootori väärtusega, kuna kohus oleks pidanud lugema nimetatud esemed kostja valdusesse jäänud esemete hulka ning nimetatud esemete arvelt tõstma kostjale jäänud vara väärtust. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Hageja loetles elamusse jäänud esemed ja hindas nende väärtuseks kokku 251 100 krooni, millest pooles ulatuses soovis saada kompensatsiooni. Maakohus jättis hageja poolt loetletud esemetest välja potid ja pannid väärtusega 30 000 krooni, mille osas luges tõendatuks, et hageja viis need ära, ja muud esemed (suveniirid, nõud, klaasid, vaagnad), kokku väärtusega 25 000 krooni, mille osas kohus pidas nõuet ebaselgeks. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hageja nõude elamusse jäänud esemete eest kompensatsiooni saamiseks täielikult (251 100 - 30 000 – 25 000 = 196 100). Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja esindaja oma nõuet lauanõude osas, et hageja soovib saada hüvitist lauanõude eest, väärtusega 50 000 krooni, mis ei jäänud nõudepesumasinasse ja hagiavalduses soovis ta saada hüvitust muude esemete eest (suveniirid, nõud, klaasid, vaagnad), väärtusega kokku 25 000 krooni.
3. Seega suurendas hageja oma nõuet apellatsioonimenetluses, millega maakohus ei saanudki arvestada.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et majja jäänud esemetena ei saa tõendatuks lugeda hageja nimetatud muid esemeid 25 000 krooni väärtuses - suveniirid, nõud, klaasid vaagnad, sest hageja ei ole esitanud esemete konkreetset loetelu ega kirjeldust. Pelgalt üldnimetuste loetelu ei ole piisavalt täpne olukorras, kus kostja nõuet ei tunnista ning vaidlus käib iga konkreetse eseme üle.
5. Seega on ebaõige hageja väide, et kohus asus omaalgatuslikule seisukohale, et majja jäi esemeid vaid 196 100 krooni väärtuses ning kohus oleks pidanud tuvastama, et esemete koguväärtuseks tuleb lugeda ca 300 000 krooni.
6. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja poolt majast äraviidud esemeid, sealhulgas vanavara.
7. Kohus on õigesti leidnud, et sõidukite ja osaühingute osade eest saadud summad ning hageja poolt äraviidud koduse sisustuse esemete müügist saadud summad ei ole vähendanud poolte ühisvarasse kuulunud kohustuste väärtust, kuivõrd kohus ei lugenud ühisvara hulka kuuluvaks T K väidetavalt võetud laenu tagastamise kohustust.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses välja toodud esemete loeteluga, mis tuleb lugeda hageja omandisse jäänuks. Küsimus on tõendite hindamises. Esemed, mille äraviimise kohta ei ole kostja üldse mingeid tõendeid esitanud, on maakohus ka välja jätnud. Ringkonnakohtu arvates tuleb siinjuures tõendite hindamisel arvestada ka hageja pahatahtliku käitumisega, mida ei saa õigustada. A K sõitis autode ja töömeestega ette teatamata ja kooskõlastamata kostja ja laste elukohta ajal, mil kostja oli tööl ja lapsed koolis ning viis nende kodu praktiliselt tühjaks. Seetõttu ei saagi olla tõendeid iga üksiku eseme auto peale laadimise kohta.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt kodukino süsteemile pandud hinnaga 60 000 krooni. Kodukino ostuhinnaks oli 10.10.2005 arve kohaselt 153 277,15 krooni. Pole põhjust arvata, et vähem kui aasta pärast oleks selle hind langenud alla 60 000 krooni.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja omandisse jäänud ühisvaraks tuleb lugeda kogu vanamööbel. Tõendatud ei ole selle kinkimine hagejale T. Vi poolt. T. V on vanavara asjatundja ja selle eluaegne koguja. Hageja ei ole põhjendanud, miks T. V oleks pidanud hinnalised esemed hagejale lihtsalt kinkima. 17 Menetluskulude jaotus ja selgitus
11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse üksnes väga väikeses osas ja apellatsioonkaebus jääb peaaegu täielikult rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda.
12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. G. Kivinurm K. Paal M.Seppik 18