KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 22. oktoober 2012.a. tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja

) § 396 kirjaliku arvamuse. kohta vastavalt Hageja arvamusest (tl.63-65) nähtub, et kostja on sõlminud teadlikult lepingu, võimaldamaks tarbimiskohas elektrienergia tarbimist kolmandal isikul- I.R. , seega võttis teadlikult vastutuse kolmanda isiku tarbimise eest ning riski, et lepingu täitmisel võib I. R. poolt probleeme tekkida. Võlgnevuse tõttu võrguühenduse katkestamine on hageja õigus, mitte kohustus. Ka pole kliendi tarbimise ning võlgnevuse kontrolli alla hoidmine hageja vaid kliendi kohustus. Samas on hageja astunud samme võlgnevuse piiramiseks. 03.01.2007 saatis hageja kliendile väljalülitamishoiatuse, kuna tasumata oli võlgnevus summas 2062,70 krooni. 17.01.2007 paluti võlaga seoses maksepikendust, mida hageja nõustus andma. Maksepikenduse andmine on lepingulistes suhetes tavapärane ning seda ei saa kuidagi pidada hageja poolseks lepingurikkumiseks. 22.01.2007 tasuti võlgnevusest 1000 krooni. Kuna kogu võlgnevust ei likvideeritud, katkestas hageja 08.02.2007 tarbimiskohas võrguühenduse. 16.05.2007 avastati, et kostja tarbimiskohas on 08.02.2007 katkestatud võrguühendus omavoliliselt taastatud. Hageja katkestas võrguühenduse samal päeval uuesti. Kostja väidab, et pärast omavolilise võrguühenduse taastamise avastamist pöördus kostja hageja poole kirjaliku avaldusega lepingu lõpetamiseks, kuid nimetatud avaldust temalt vastu ei võetud. Käesoleval hetkel puudub hagejal tõendusmaterjal nimetatud väite kinnitamiseks või ümberlükkamiseks- töötajad on vahetunud, kliendikontakti nimetatud väite kinnitamiseks või ümberlükkamiseks ei ole. Kuna objekt oli alates 16.05.2007 kuni lepingu reaalse lõpetamiseni vooluvõrgust lahutatud, ei oma antud asjaolu käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused 1.Kohus lahendab tsiviilasja

§ 403

lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna pooled – hageja hagiavalduses (tl.35) ja kostja vastuses hagile (tl.60) on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 438

esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub 3

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 29.08.2006 oli nende vahel sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 37001851/1 tarbimiskoha xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võrguteenuse ja elektrienergia varustamiseks (tl.36-37). Pooled vaidlevad selle üle, kas J. L. õige kostja, sest J. L. ole ise võrguteenust ja elektrienergiat tarbinud, seda tegi üürnik I. R. . Samuti on poolte vahel vaidlus, kas hagejal oli õigus anda üürnikule maksepikendust ilma kostja nõusolekuta, kas hagejal oli kohustus katkestada võrguteenuse tarbimine tarbimiskohas kostja avalduse alusel ning kas võrguteenuse katkestamisega viivitamise tagajärjel suurenenud võlgnevuse on kohustatud tasuma kostja, samuti kas omavolilisest võrguteenuse tarbimisest tekkinud kulud tuleb tasuda kostjal.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on võrgu- ja elektrileping sõlmitud hageja ja kostja vahel. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled ei ole lepingut sõlminud või oleks sõlmitud leping muul viisil tühine. Hageja on lepinguga võetud kohustust täitnud ning võimaldanud kostja tarbimiskohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võrguteenust. Hagejal oli kehtiv võrgu- ja elektrileping sõlmitud kostjaga, millest tulenes kostja kohustus tasuda võrguteenuse ning tarbitud elektrienergia eest. Nimetatud kohustust on rikutud ning hagejal puudub alus nõuda lepingu alusel tarbitu tasumist kolmandalt isikult.
2. Hageja on lepingu kehtivuse ajal andnud üürnikule maksepikendust võlgnevuse tasumiseks kostjat kui lepingu poolt sellest teavitamata. Vastuses kostja seisukohtadele on hageja leidnud, et maksepikenduse andmine on lepingulistes suhetes tavapärane ning seda ei saa pidada lepingurikkumiseks. Kohus on seisukohal, et kuigi võrguteenuse tarbimiskoha üürnikul I.R. puudus lepinguline suhe hagejaga ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks volitanud I.R. ennast suhtluses hagejaga esindama, kuid kuna maksetähtaja pikendamine ei ole halvendanud kostja olukorda ja sellega ei ole kaasnenud kostjale täiendavaid kohustusi, siis ei oma maksetähtaja pikendamise õiguspärasus käesolevas vaidluses tähtsust.
3. Kostja on esitanud väite, et 15.01.2007 esitas ta taotluse võrguteenuse katkestamiseks seoses üürniku poolt tasumata jäetud arvetega, millest oli tekkinud kostjale võlgnevus, kuid hageja kostja avalduse alusel võrguteenuse osutamist ei katkestanud. 17.01.2007 paluti seoses võlgnevusega maksepikendust ning 22.01.2007 tasuti võlgnevus osaliselt. Tarbimiskoha võrguühendus katkestati hageja poolt alles 08.02.
4. 4

§ 230lg 1 sätestatust ei saa seega kostja vastuväidet lugeda tõendatuks.

1. Kostja soovis hagejaga sõlmitud lepingut lõpetada ka 2007.a. maikuus, kuid hageja esindaja keeldus sellest. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et tarbimiskohas xxxxxxxxxxxxxx 08.02.2007.a. suletud vool kaitsmest, fikseeritud on arvesti näidud (tl 70). 16.05.2007 koostatud olukorra fikseerimise aktist ja tööülesandest (tl.71-72) nähtub, et vool on omavoliliselt tagasi võetud. Samal kuupäeval on vool uuesti suletud. Kuivõrd tarbimiskoht oli alates 16.05.2007 kuni lepingu reaalse lõpetamiseni vooluvõrgust lahutatud, ei oma asjaolu, et lepingu lõpetamine toimus 2007.a. juulikuus käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Täitmise nõue on kostja vastu esitatud kuni 16.05.2007 toimunud tarbimise eest, väidetava lepingu lõpetamisest keeldumise tõttu pole nõuded kostja vastu suurenenud.
2. Tüüptingimuste punkt 13.
3. kohustab ostjat tasuma võrguettevõtjale võrguteenuse osutamise ja muud lepingust tulenevate tasud arvetel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel või makseteatisel olevale viitenumbrile. Ajavahemiku 17.11.2006 kuni 31.01.2007 eest on hageja esitanud kostjale arve summas 2491 krooni (tl 49), ajavahemiku 01.02.2007 kuni 08.02.2007 eest on hageja esitanud kostjale arve summas 3965,30 (tl 50), millest 17,30 krooni moodustab viivis, seega on põhivõlg summas 3948 krooni. Ajavahemiku 08.02.2007 kuni 16.05.2007 eest nõuab hageja kostjalt võlgnevust summas 5401,70 krooni (tl 51). Tüüptingimuste punkti 14.8 kohaselt ei või ostja katkestatud võrguühendust omavoliliselt taastada ning p.6.2 alusel tagab ostja tema omandis või valduses olevas ehituses paiknevate plommitud kaitseseadmete, mõõtesüsteemide ja mõõtmata vooluahelate plommide puutumatuse. Seoses tarbimiskohas võrguühenduse omavolilise taastamisega, pidi hageja võrguühenduse uuesti katkestama tehes selleks täiendavaid kulutusi summas 546,10 krooni. Nimetatud summa on kajastatud arvel nr.35368919 (tl.52). Esitatud arvetega mittenõustumisest ei ole kostja vastavalt tüüptingimuste p.13.4 hagejat teavitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlana 12 189,28 krooni. Kui kolmas isik on kostja arvates alusetult tema arvel tarbinud, on kostjal õigus esitada nimetatud isiku vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue.
4. Viivise nõudmise õigus tuleneb VÕS §-dest 101 lg 1 p 6 ja 113 , mis sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni lepinguga sätestatud intressimääras. Tüüptingimuste p. 13.3 kohaselt on võrguettevõtjal juhul, 5

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavalduses esitatud viivisearvestuse kohaselt (tl 34) moodustab viivis kuni hagi esitamiseni 01.03.2010 7679,89 krooni. Kohtupraktikas on viivise nõudmist põhinõuet ületavas ulatuses käsitletud vastuolus olevana hea usu põhimõttega. Kuna käesolevaks ajaks ületab

§ 367

alusel arvestatud viivis põhinõuet ning ka hagiavalduses ei ole taotletud viivise väljamõistmist mitte rohkem kui põhinõude summa, mõistab kohus viivise välja summas 12189,29 eurot. Alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, mistõttu arvestab kohus kostjalt väljamõistetavad summad kursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale 779,04 eurot põhivõlana ja 779,04 eurot viivisena. Menetluskulude jaotus

§ 173

lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik 6