) § 249 lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleda halduskohtult ka vaidemenetluse ajal. Selline regulatsioon hõlmab nii kohustusliku kui ka tavapärase vaidemenetluse.
lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.
lg 1 kohaselt võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega: 1) peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise; 2) keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise; 3) kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama; 4) vara arestida, sealhulgas teha registris vara käsutamise keelumärke või seada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kohtulik hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registris märke; 5) keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustada teda selleks, samuti seada sellele tegevusele tingimusi, sealhulgas nõuda tagatist kaebaja kasuks.
lg 5 sätestatu kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks halduskohtule taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole Tartu Halduskohtu menetluses käesoleval momendil ühtegi R.P. kaebust. Samuti ei ole kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses tõendatud, et haldusorganis, mille tegevust taotletakse keelata, oleks käimas vaidemenetlus. Seega ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ettenähtud tingimused, mistõttu antud taotlus ei ole halduskohtus lubatav. 2 Esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada taotleja (kaebaja) õiguste kaitse kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa taotluse esitaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine pole hilisemalt mõistlikul viisil võimalik. Antud juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus eesmärgipärane ega lubatav, kuna halduskohtu menetluses ei ole R.P. kaebust, samuti pole taotleja tõendanud, et käimas on vaidemenetlus millest johtuvalt tuleneks edaspidi kaebuse esitamise võimalus halduskohtule. Eeltoodud põhjustel jätab kohus R.P. volitatud esindaja Ahto Kiil ´i esialgse õiguskaitse taotluse haldusasjas nr 3-12-2258 läbi vaatamata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et Riigilõivuseaduse § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kaebaja on esitanud maksekviitungi, kus on tasunud riigilõivu 12,78 eurot. Mare Priks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.