) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt
lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamise eest riigilõivu summas 250 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool avalduselt tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot tagastamisele ning kõnealune summa tuleb kanda OÜ S arveldusarvele nr XXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank, selgitusega „riigilõivu osaline tagastamine tsiviilasjas nr 2-12-29805”. Ajutisele haldurile tasu väljamõistmine Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine pankrotihaldur palub menetluse lõpetamisel teha SEOÜ poolt 07.08.2012 kohtu deposiitkontole tasutud tagatisest summas 2 000 eurot väljamakse ajutise halduri tasu katteks summas 297.50 eurot, millele lisandub käibemaks 59.50 eurot, kokku ajutise halduri tasu 357 eurot. Võlgnik ja võlausaldaja nõustuvad ajutise pankrotihalduri tasuga nimetatud summas. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur Eve Selberg ei ole käibemaksukohustuslane, ei lisanud ajutise halduri tasule käibemaks. Küll aga kuulub ajutise halduri tasust kinni pidamisele tulumaks, kuna tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.