(11)Tsiviilasi nr 2-11-18754 - kostjad paluvad hagi teise nõude osas jätta 612 936.34 euro ulatuses jätta rahuldamata. Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Nõue 1 Kuivõrd kostjad on tunnistanud hageja poolt esitatud nõuet 1 summas 51 129,32 eurot, siis rahuldab kohus hagi kõnealuses osas õigeksvõtu alusel ja ei pea vajalikus nimetatul pikemalt peatuda. Nõue 2 Poolte vahel on vaidlus hageja teise nõude osas summas 612 936,34 eurot, mille sisuks on 12.12.2006 sõlmitud laenuleping nr XXX ja hilisemalt laenulepingu lisad 9-13, mille alusel hageja andis võlgnikule laenu summas 30 300 000 krooni (1 936 522,95 eurot) tagastamata jäänud jääk. Samuti on vaidlustatud see, kas OÜ C oli töövõtulepingust tulenev nõue ning sellest tulenevalt kas oli alust seda kostja 2 suhtes maksma panna. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 1 on sätestatud, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud tõenditena laenulepingu nr XXX(I kd tl 25-30) samuti hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu (tl 37-77), mis on sõlmitud HIOÜ ja hüpoteegipidajate AS SBM Pank ja OÜ C vahel. Hageja väidete kohaselt viimati nimetatud lepingu punkti 2.2. kohaselt tagasid võlgniku kinnistutele seatud hüpoteegid esmalt OÜ C nõudeid, mis tulenevad OÜ C ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Alles seejärel tagavat hüpoteegid hageja poolt loovutatud hageja nõudeid võlgniku vastu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimise hetkest. Hageja esitatud väidete kohaselt OÜ C teostas võlgnikule perioodil jaanuar 2008 kuni juuni 2008 töövõtulepingu alusel ehitustöid kokku summas 11 790 222,37 krooni. Kuivõrd võlgnik oma eelnimetatud arvetest (I kd 78-84) tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt ei täitnud esitas OÜ C , tuginedes 21.12.2007 hüpoteegilepingule, 08.07.2008 kohtutäitur Marek Laanemets’ale täitmisavalduse summas 38 845 516 krooni ning palus pöörata OÜ’le C kuuluvad nõuded täitmisele võlgnikule kuuluva vara suhtes. Töövõtusuhteid tõendavat hageja arvates samuti see, et Tartumaal XXX on saanud valmis ning ehitusele on antud kasutusluba. 8

(11)Tsiviilasi nr 2-11-18754 Kostjate arvates on hageja nõude fundamentaalseks alusasjaoluks see, kas laenulepingust tulenev nõue enam eksisteerib, arvestades, et enampakkumisel saadu arvelt tuli laenulepingust tulenev nõue lugeda rahuldatuks. Kuna töövõtulepingust /-suhtest nõuet hagejal eellasel ei olnud, siis on nõue 12.12.2006 sõlmitud laenuleping nr XXX ja hilisemalt laenulepingu lisadest 9-13 rahuldatud täitemenetluse käigus. Kostja 2 ei ole kunagi sõlminud C OÜ-ga töövõtulepingut, mis oleks aluseks hageja poolt pankrotimenetluses esitatud arvete esitamiseks ning kostja 2 ei ole kunagi C OÜ-lt ehitustöid tellinud. Kostjale 2 teostas ehitustöid OÜ T , seejuures peatöövõtjana, kellel oli OÜ-ga HI sõlmitud kirjalik ehituse töövõtuleping ning kes ehitas ka välja kõik XXX kinnistutel asuvad ridaelamuboksid, kuni ehituse töövõtulepingu peatamise kokkuleppe sõlmimiseni 19.10.

1. OÜ T kasutas alltöövõtjana OÜ-d TG, kes muu hulgas paigaldas Salu tee objektile gaasipaigaldised, millel ei ole mingit seost OÜ-ga C . Kostja esitatud väiteid tõendab asja materjalide juurde esitatud ehituse töövõtuleping 21/
2. Samuti on kostja esitanud 18.08.2008 kohtuotsuse, millega on hagi rahuldatud tagaseljaotsusega OÜ T kasuks ning välja mõistetud võlgnikult HIOÜ 7 714 631,10 krooni. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja 2 ja C OÜ vahel oleks olnud sõlmitud töövõtulepingut. Hageja esitatud tõendite põhjal ei esine alust kõnealust asjaolu eeldada. Kohus möönab, et töövõtulepingu, eriti aga ehitustööde töövõtulepingu sõlmimist peavad seadusest tulenevalt tõendama veel mitmed muud dokumendid, kuid antud juhul on poolte vahel vaidlus selles, et kostja 2 ja C OÜ vahel oleks üldse olnud sõlmitud töövõtuleping, mitte selle üle, kas tööd on tehtud või mitte. Hageja on esitanud Salu tee 2/1 kuni 2/9 ridaelamubokside kasutusload (II kd tl 21-56), millest nähtub, et ehitised vastavad nõuetele ning ehitistel on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid jm ruumid. Kõnealusega saab küll ehitatud hoonete reaalset eksisteerimist tõendada, samuti, et ehitised vastavad kõikidele seaduses sätestatud nõuetele ning ehitistel on olemas kõik vajalikud ja nõutavad dokumendid (sh ehituspäevikud, töövõtulepingud jms), kuid tõendamata on see, et nende ehituste ehitamisel oleks osaline C OÜ. Hageja on märkinud, et tal ei ole võimalik kohtule esitada kostja 2 ja OÜ C vahelist töövõtulepingut, milline leping oli sõlmitud ja allkirjastatud, kuivõrd hageja tolleaegne kliendihaldur on hagejaga töösuhte lõpetanud ning üle andnud puuduliku dokumentatsiooni (II kd tl 92). Hageja märgib, et kostja 2 ei ole OÜ C poolt esitatud arveid ega arvete alusel toimunud täitemenetlus vaidlustanud, mis kinnitab veel kord hageja positsiooni, et OÜ C oli kokku lepitud ning tellitud tööd nõuetekohaselt teostanud ja kostja 2 oli tööd vastu võtnud. Riigikohtu 17.11.2011 otsuse nr 3-2-1-96-11 p-st 12 nähtub, et VÕS § 95 lg-st 1 ja § 96 lgst 1 ei tulene, et võlgnik võib oma kohustuse täitmist tõendada ainult nendes sätetes nimetatud tõenditega. Pool on tõendi liigi ja vormiga seotud üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest (

(11)Tsiviilasi nr 2-11-18754 lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagimenetluses võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium ülalosundatud asjas, et lisaks VÕS § 95 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud tõenditele võib võlgnik võla tasumist tõendada ka muude kirjalike dokumentidega, samuti tunnistajate ütlustega. Kohus leiab, et hageja väide selle kohta nagu ta ei saa kostja 2 ja OÜ C vahelist töövõtulepingut esitada, kuna hageja tolleaegne kliendihaldur on hagejaga töösuhte lõpetanud ning üle andnud puuduliku dokumentatsiooni, ei ole veenev. Poole kohustus on oma seisukohti tõendada ja selles osas hageja ebaõnnestus. Kohus nõustub antud juhul kostjate seisukohaga, et ainuüksi arvete esitamine ei tekita rahalist kohustust ning vastav kohustus saab tekkida muu hulgas lepingu alusel, mida antud juhul kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole muid asjakohaseid tõendeid töövõtulepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud. Hageja viide sellele, et täitemenetluses on väidetavalt kostja 2 nõustunud C OÜ arvetest tuleneva nõudega ei ole samuti tõendatud, kuna ka täiteavalduses (kd I tl 95jj) ei ole osundatud, et täitmisele pöörati töölepingust tulenev nõue, vaid viide on vaid 21.12.2007.a. nõuete ja hüpoteekide loovutamise lepingule. Kumbki pool ei ole esitanud oma arvestust, millises osas nõuded on täitmisele esitatud. Vastusena kohtu vastavasisulisele järelepärimisele (II kd 78) on hageja täiendavalt selgitanud, et 08.07.2008 täiteavalduses olid nõuded esitatud 21.12.2007 sõlmitud hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise lepingu ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktidest 2.2.1 ja 2.2.2 lähtuvalt – esmalt OÜ C teostatud tööde alusel koostatud arvetest tulenevad nõuded ja seejärel loovutatud laenulepingust tulenevad nõuded (II kd tl 92). Kohus leiab esmalt, et eelmainitud lepingu p 2.2 tõlgendamise teel ei ole võimalik asuda seisukohale, et pooled oleksid kokkuleppinud nõuete mingis gradatsioonis so nende täitmisele pööramise järjekorras. Tegemist tavalise loeteluga, mis ei sisalda mingit kokkulepet täidetavuse järjekorra osas. Kuid isegi kui nõustuda hageja väitega, siis eelduseks on ikkagi nõuete olemasolu ja seda ei ole hageja õnnestunud eelnevas tõendada. Kostja 1 hinnangul kuna võlgniku pankrot kuulutati välja 08.11.2010 siis pidi hageja kostja 2 pankrotimenetluses kõik oma nõuet tõendavad dokumendid ja asjaolud esitama hiljemalt 07.01.2011. Hageja ei saa käesolevas kohtumenetluses esitada täiendavaid tõendeid oma väidetava nõude põhjendamiseks ning kõik hageja poolt täiendavalt esitatavad asjaolud ja dokumendid tuleb jätta tähelepanuta. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kostja väited on sisutühjad ning põhjendamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Juhindudes eelnimetatust on hagejal õigus hagimenetluses esitada kõik asjas tähtsust omavad tõendid, isegi kui nõude esitamisel nõuete kaitsmiseks seda ei tehtud. Kohus asub seisukohale, et johtuvalt eelnimetatust ei puuduta kõnealune hageja poolt esitatavaid tõendeid, vaid üksnes tema nõude suurust, mistõttu on põhjendamatu kostjate nõue hageja täiendavalt esitatud dokumentide tähelepanuta jätmiseks. 10

(11)Tsiviilasi nr 2-11-18754 Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb antud juhul rahuldada osaliselt. Hageja ei ole nõuet 2 asjakohaste tõenditega tõendanud, mistõttu vastavas osas hagi rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus