Ajutise halduri hinnangul moodustaks pankrotimenetluse jätkamise kulud ligikaudu 2 500 eurot. 12.09.2012 kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le Lundet (registrikood 10457445, ), 1 160 eurot (14,5 tundi x 80 eurot), millele lisandub käibemaks 3 2-12-22275 232 eurot, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: pankrotiavalduste materjalidega tutvumine, päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse ja pankadesse, teabe nõudmine võlgnikult, ajutise halduri toimiku koostamine, kogutud dokumentide ja andmete analüüs, ajutise halduri arvamuse koostamine, kohtuistungil osalemine. Ajutise halduri kulud on koos käibemaksuga 305 eurot (s.h tasulised päringud, büroo-, transpordi- ja sidekulud). Juhul, kui võlgniku juhatuse liige on nõus, palub ajutine haldur
Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
4 2-12-22275
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Ajutise halduri aruande kohaselt on KOÜ’l vara 3 eurot, rahalisi kohustusi on vähemalt 94 548,90 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu poolt KOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et KOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Andres Hermet on esitanud kohtule KOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 14,5 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h pankrotiavalduste materjalidega tutvumine, päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse ja pankadesse, teabe nõudmine võlgnikult, ajutise halduri toimiku koostamine, kogutud dokumentide ja andmete analüüs, ajutise halduri arvamuse koostamine, kohtuistungil osalemine. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le Lundet – 1 160 eurot, tasule lisandub käibemaks 232 eurot. Pankrotimenetluse kulud on koos käibemaksuga 305 eurot (s.h tasulised päringud, büroo-, transpordi- ja sidekulud). Võlgniku esindaja Rein Vaiksaar on kohtuistungil ajutise halduri aruandega ning tasu ja kuludega, samuti tasu ja kulude väljamõistmisega juhatuse liikmelt, nõustunud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 1 160 eurot (koos käibemaksuga 1 392 eurot) ja ajutise halduri kulud koos käibemaksuga 305 eurot, tuleb võlgnikult ja juhatuse liikmelt JJ’lt solidaarselt OÜ Lundet kasuks välja mõista. 5 2-12-22275 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et KOÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige JJ(isikukood XXX). Hannes Olev Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.