KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-46534 Tsiviilasi Vaidlusta

§ 43lg-le 1.

01.02.2011 teatas hageja oma soovist jätkata antud tsiviilasjas, esitades täiendavad selgitused ja tõendid menetlusabi taotlusele ning paludes taotluse rahuldada ja vabastada hageja riigilõivu tasumisest. 2 MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus keeldus
2. veebruari 2011 määrusega OÜ Vasaalia (pankrotis) hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, OÜ Ektornet Commercial Estonia ja AS Swedbank vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2010/531 menetlusse võtmisest. Kohtumääruse kohaselt TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi
3. lõike esimesest lausest tuleneb, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

§ 35sätestab pankroti väljakuulutamise tagajärjed.

Nimetatud paragrahvi lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Haldur on 31.01.2011 järelepärimise vastuses teatanud kohtule, et ei astu võlgniku asemel käesoleva tsiviilasja menetlusse ning võlgnikul on õigus jätkata soovi korral hagejana. Seejuures on pankrotihaldur viidanud

§ 43lg-le 1.

Nimetatud sätte kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse võlgniku seadusliku esindajana. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodud sättest, et võlgnik saab halduri teadmisel jätkata iseseisvalt kohtumenetluses, mis on alanud enne pankroti väljakuulutamist. Kohus leidis, et antud juhul ei ole tegemist enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetlusega. Hagi esitamist maakohtusse ja hagi menetlusse võtmise otsustamist võib piiritleda kui asja algatamise etappi. Kui kohus jätab hagi käiguta, siis algatamist ei toimu ja hagi jääb ootele. Käesolevas tsiviilasjas on kohus jätnud hageja hagiavalduse käiguta, hagi ei ole võetud menetlusse ega toimetatud kätte kostjatele vastamiseks. Kuna käesolev kohtumenetlus ei ole enne pankroti väljakuulutamist alanud, siis ei ole kohtu arvates

§ 43lg 1 kohaldamine hageja suhtes võimalik.

Kuivõrd haldur isikuna, kellele on pankroti väljakuulutamisega läinud üle võlgniku vara valitsemise õigus, on teatanud kohtule, et ta ei kasuta seadusest tulenevat õigust olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, ja kohtumenetlus antud tsiviilasjas ei ole alanud käesoleva ajani, siis ei saa hageja iseseisvalt menetlust jätkata, mistõttu tuleb jätta osaühing Vasaalia (pankrotis) hagi Tartu kohtutäitur O. Kutšmei, Ektornet Commercial Estonia OÜ ja Swedbank AS vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2010/531 menetlusse võtmata. Hagi menetlusse võtmata jätmisel puudub kohtul vajadus lahendada hageja poolt kohtule esitatud taotlusi. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Vasaalia (pankrotis) taotleb määruskaebuses määruskaebuse rahuldamist, Tartu Maakohtu
2. veebruari 2011 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetlusse võtmise staadiumis. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 3 1) on hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused loetletud ammendava loeteluna TsMS §-s 371 ning kohus saab keeldumisel tugineda üksnes seadusest tulenevale alusele. Määruses peab kohus märkima hagis esineva konkreetse puuduse ning tegema viite TsMS § 371 lg-le 1 või lg-le 2, mis sätestavad menetlusse võtmisest keeldumise alused. Antud juhul ei ole maakohus tuginenud ühelegi TsMS §-s 371 toodud alusele ning selline alus ka puudub; 2) sätestab

§ 43

lg 1, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, võib võlgnik jätkata hagejana kui pankrotihaldur menetlusse ei astu ja on menetlusest teadlik. Antud asjas oli hagi ja menetlusabi taotlus esitatud enne pankroti väljakuulutamist ja pankrotihaldur oli teadlik menetlusest, kuid menetlusse ei astunud. Seega võis hageja jätkata menetluses hagejana. Maakohus pidanuks hageja avalduste menetlemist jätkama, kuivõrd need olid kohtumenetluses läbivaatamisel; 3) eeldab menetlusabi taotluse lahendamine kohtult eraldi otsustust. Maakohus pidanuks menetlusabi taotluse lahendama määrusega tulenevalt § 187 lg-st 1 ning jättes taotluse lahendamata, on kohus rikkunud oluliselt menetlusnormi. Maakohus pidanuks rahuldama menetlusabi taotluse, jätma kohaldamata TsMS § 182 ja § 183, mis piiravad menetlusabi andmist hagejale ning sellega käivitama põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse. Hagi esitati 22.09.

1. Menetlusabi taotluse esitas hageja 15.10.2010, täiendused esitas hageja 19.11.2010 ning pankrot kuulutati välja alles 30.12.
2. Maakohus pidanuks eelkõige mõistliku aja jooksul lahendama hageja taotlused; 4) ei nõustu kaebaja maakohtu seisukohaga, et Pankr § 43 lg 1 kohaldamine ei ole hageja suhtes võimalik. Nimetatud säte kaitseb pankrotivõlgnikku põhiseaduslikku õigust kohtumenetluse jätkamiseks juhul, kui pankrotihaldur ei astu menetlusse pankrotivõlgniku seadusliku esindajana. Nimetatud sätte kohaselt võib isik jätkata kohtumenetluses, kui ta on enne pankroti väljakuulutamist esitanud kohtule hagiavalduse või mis tahes muu avalduse – seega jätkata kohtumenetluses esitatud avalduste menetlemisel menetlusosalisena. Nimetatud säte ei anna õigust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kui hagiavaldus on esitatud, kuid jäetud ootele puuduste tõttu ning hageja on puudused kõrvaldanud, sh majanduslikust seisundist tuleneva võimatuse korral tasuda riigilõivu esitanud menetlusabi taotluse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata.
4. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kuigi vaidlustatud määruse resolutsiooni kohaselt jättis maakohus määruskaebuse esitaja hagi menetlusse võtmata, on sisuliselt tegemist hagi menetlusse võtmisest keeldumisega ning määruskaebuse põhjendustest tulenevalt sai selliselt vaidlustatud määruse resolutsioonist aru ka määruskaebuse esitaja. Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja väide, et vaidlustatud määrusest ei nähtu, millisel TsMS § 371 märgitud alusel keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast. Vaidlustatud määruse põhjendustest tulenevalt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel, s.o õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. 4 TsMS § 3401 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et määruskaebuse esitaja hagi ei olnud veel menetlusse võetud, kuna tasumata oli riigilõiv ja maakohus oli andnud 29.09.2010 ja 25.10.2010 määrustega hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks). Tartu Maakohtu 30.12.2010 määrusega kuulutati välja hageja, s.o OÜ Vasaalia pankrot ning nimetati pankrotihalduriks I. Lepsoo. 05.01.2011 kirjaga palus maakohus pankrotihalduril teatada, kas pankrotihaldur astub pankrotivõlgniku asemel menetlusse käesolevas tsiviilasjas ja milline on pankrotihalduri seisukoht tsiviilasja edasise menetluse otstarbekuse osas. 31.01.2011 teatas pankrotihaldur maakohtule, et ta ei astu menetlusse võlgniku esindajana.

§ 43

lg 1 käsitleb olukorda, kus kohtumenetlus on alanud enne pankroti väljakuulutamist. Märgitud sättest järeldub, et kui haldur menetlusse ei astu, siis võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Käesolevas asjas ei olnud menetlus enne pankroti väljakuulutamist veel alanud, kuna hagi oli maakohtu poolt menetlusse võtmata.

§ 35

lg 1 p 2 kohaselt pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Kuivõrd hagi ei olnud veel menetlusse võetud, st hagi ei olnud veel kohtumenetluses

§ 43

lg 1 tähenduses, siis puudub võlgnikul

§ 43

lg-st 1 tulenevalt õigus hagi esitada ning maakohus oleks saanud hagi menetlusse võtta üksnes siis, kui haldur oleks menetlusse astunud. Pankroti väljakuulutamisega läks haldurile üle õigus esitada hagi ning kuna võlgniku seaduslikul esindajal sellist õigust ei ole, siis kohaldub TsMS § 371 lg 1 p 12 ning maakohus keeldus põhjendatult menetlusse võtmast OÜ Vasaalia (pankrotis) hagi. Tähendust ei ole siinjuures sellel, et hagiavaldus oli kohtule esitatud enne, kui kuulutati välja OÜ Vasaalia pankrot. TsMS § 372 lg 5 alusel on käesolev määrus lõplik. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 5 Üllar Roostoja