2-10-37095/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks-

1. september 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-10-37095 Tsiviilasja hind 2 855,72 eurot Tsiviilasi Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi KR vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende hageja Swedbank Liising Aktsiaselts esindajad 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) (registrikood Hageja esindaja: Birgit J Kostja: KR(isikukood XXX, elukoht XXX) 13.09.2012.a, avalik eelistung Istungi toimumise aeg hageja esindaja BJ Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista KR võlgnevus 5 711,44 eurot (viis tuhat seitsesada üksteist eurot ja nelikümmend neli senti) Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks.
4. Välja mõista KR menetluskulu summas 506,10 eurot (viissada kuus eurot ja kümme senti) Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks.
5. KR tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda Swedbank Liising Aktsiaseltsile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank Liising Aktsiaselts esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KR vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele KR esitas vastuväite. 11.10.2010.a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 04.11.2010.a kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 44 682,38 krooni ning viivise 0,25% päevas põhinõudelt (s.o 44 682,38 kroonilt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 479,34 eurot ning kohtutäituritasu 26,76 eurot. 13.09.2012.a toimunud eelistungile kostja ei ilmunud. Hageja esindaja täpsustas 13.09.2012.a eelistungil oma nõuet ning märkis, et taotleb viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses. Samuti taotles hageja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda 2 selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Kohus märgib, et hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuse ulatuses. 26.09.2012.a. seisuga on viivisvõlgnevuse suuruseks 4947,53 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista viivis põhivõla ulatuses, s.o summas 2855,72 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista 5711,44 eurot (põhivõlg 2855,72 eurot + viivis 2855,72 eurot). Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 506,10 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 3