3-12-1671/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1671 Otsuse kuupäev 10.10.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Rodžers Circenis’e kaebus Tartu Vangla peale kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja Rodžers Circenis Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
3. november
4. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
5. Rodžers Circenis esitas 10.08.2012.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt moraalse kahju hüvitamiseks summas 100 eurot selle eest, et 31.05.2012.a õhtusöögi ajal ei saanud kaebaja vastavalt oma usule (adventist) lihavaba toitu ehk taimetoitu. Kaebaja sõnul jäi ta seetõttu näljaseks ning selline tegevus vangla poolt riivas tema meheväärikust. Sellest tulenevalt palub kaebuse esitaja hüvitada vangla poolt 100 eurot temale tekitatud moraalse kahju eesti. Kaebuse esitaja palub riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel. 21.08.2012.a kohtu määrusega rahuldati Rodžers Circenis’e menetlusabi taotlus ja vabastati ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning tõlkekuludest haldusasjas 3-12-
6. 22.08.
7. a määrusega võttis Tartu Halduskohus menetlusse Rodžers Circenis’e kaebuse Tartu Vangla peale kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot. 1 Kaebuse põhjendused Kaebaja märgib, et on Tartu Vanglas saanud vastavalt oma usule (adventist) lihavaba toitu umbes 4 kuud, kuid 31.05.2012.a õhtusöögi ajal ta seda ei saanud. Kaebaja selgitab, et seetõttu jäi ta näljaseks ja kannatas ning see riivas tema meheväärikust. Kaebaja leiab, et talle on tekitatud vangla poolt moraalset kahju ja soovib selle hüvitamist summas 100 eurot, kuna vangla peab kinnipeetavat kindlustama usutoiduga, mida Tartu Vangla aga 31.05.2012.a õhtusöögil teinud ei ole. Kaebaja palub, et kohus rahuldaks tema kaebuse ja mõistaks Tartu Vanglalt välja 100 eurot kaebaja kasuks moraalse kahju tekitamise eest. Vastustaja vastuväited Vastustaja on seisukohal, et kuigi kinnipeetav jäi vangla eksimuse tõttu 31.05.2012 õhtul talle määratud lihavabast supist ilma, ei olnud tegemist tema väärikuse alandamisega. Vastustaja lisab, et vanemvalvuri inspektor-kontaktisikule 04.06.2012 saadetud e-kirjast ilmneb selgelt, et R. Circenisele pakuti asenduseks tavalist liha sisaldavat suppi millest ta keeldus. Järelikult oli kinnipeetaval põhimõtteliselt võimalik õhtust süüa. Vastustaja märgib, et isegi juhul, kui oleks võimalik tuvastada mõne riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikest 1 tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise aluse esinemine käesoleval juhul, ei oleks endiselt põhjust rahalise kahjuhüvitise määramiseks, sest RVastS § 9 lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Käesoleval juhul ei olnud õiguserikkumine raske. Ei ole tuvastatud, mis põhjusel R. Circenis ilma supita jäi, kuid puudub põhjus eeldada, et see oleks toimunud tahtliku tegevuse tõttu, sest analoogilisi juhtumeid pole teada ei eelnevate ega järgnevate päevade kohta ning Tartu Vangla spetsialist-kaplanilt saadud info kohaselt oli R. Circenis lihavaba toidu saajate nimekirjas alates 14.05.
8. Tulenevalt eeltoodust palub vastustaja jätta Rodžers Circenise kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht Käesolevas asjas on Tartu Vanglas kinni peetav isik Rodžers Circenis esitanud halduskohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, nõudes Tartu Vanglalt 100 euro väljamõistmist väärikuse alandamise eest. Vaidlust ei ole selle üle, et Tartu Vangla eksimuse tõttu ei saanud kaebaja 31.05.2012.a õhtusöögil temale mõeldud lihavaba toitu (usutoitu), vaid talle pakuti samal õhtul tavalist lihaga suppi, kuid kaebaja keeldus sellest. Seega peab kohus võtma seisukoha, kas kaebajale oli tekitatud moraalne kahju ja kas tema väärikust oli alandatud sellega, et vangla ekslikult ei andnud kaebajale, kui adventistile, usutoitu ehk õhtusöögiks ettenähtud lihavaba suppi, pakkudes olemasoleva asenduseks lihaga suppi, millest kaebaja keeldus. Kohus leiab, et kaebaja ei ole suutnud veenvalt põhjendada ega tõendada seda, et ühe õhtusöögi vahelejäämisega oleks talle tekitatud süüliselt moraalset kahju, mis kuuluks hüvitamisele. Kaebajale 2 pakuti õhtusöögiks suppi, kuid lihaga. Kaebaja keeldus usulistel kaalutlustel talle pakutud lihaga supi söömisest. On tuvastatud, et kaebaja oli lihavaba toidu saajate nimekirjas alates 14.05.2012.a ja seega enne seda sõi tavalist sööki sh lihaga suppi. Seega on tuvastatud, et kaebaja vahetult enne juhtumit hakkas tarbima lihavaba toitu. Selles konkreetses juhtumis kohus leiab, et ööpäevas ühest taimetoidu korrast ekslikult ilmajätmine ja alternatiivina võimaluse olemasolu teise toidu saamiseks, ei too kaasa inimväärikuse alandamist ja mittevaralist kahju summas 100 eurot. Kohtupraktikas käsitletakse inimväärikuse alandamisena söögist ilmajätmist ilma võimaluseta teist sööki saada. Kõrgemalseisvad kohtud leidsid, et riigil on kohustus tagada, et isikult vabaduse võtmisel peetakse teda kinni inimväärikust säilitavates tingimustes ning kinnipidamine ei tohi põhjustada isikule kannatusi ja raskusi enam, kui kinnipidamisega vältimatult kaasneb. Kohus leiab, et käesolevas asjas ülalnimetatud asjaoludel ei olnud kaebajale põhjustatud selliseid kannatusi ja raskusi, mis tingimata tooksid kaasa moraalse kahju hüvitise. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse kohaselt nõuab R. Circenis moraalse kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega. Tartu Ringkonnakohtu otsuse nr 3-10-2476 p-s 9 leidis kohus, et lõunasöögist ilmajätmist saab pidada selliseks väärikuse alandamiseks, mille eest on võimalik välja mõista rahaline hüvitis. Seega saab järeldada, et söögist ilmajätmise puhul on vaja iga kord lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja neid hinnata. Vastustaja ei jätnud kaebajat õhtusöögist ilma tahtlikult. Kui vanemvalvur sai info, et kaebaja jäi ilma taimetoidust, teavitas ta peavalvurit ning inspektor-korrapidaja abi Ardi Raimets soojendas köögis olnud supi, et seda kaebajale pakkuda. Lihavaba supp oli otsas, mistõttu pakuti kaebajale lihaga suppi, kuid ta keeldus sellest. See oli üksikjuhtum, vangla tunnistas eksimust ning peab seda kahetsusväärseks. VangS § 47 lg 3 viimase lause kohaselt lubatakse võimaluse korral kinnipeetaval järgida enda religiooni toitumistavasid. Sellist toitumiskorda lubatakse kinnipeetavale võimaluse korral – kinnipeetav võib loobuda teatud toidu pruukimisest, kuid ei saa nõuda endale eritoitlustamist. Kohus leiab, et ülaltoodu alusel selles konkreetses juhtumis ei ole alust kahju väljamõistmiseks summas 100 eurot. Kohus leiab, et piisab sellest, et Tartu Vangla tunnistas enda toimingu õigusvastaseks, sest pidas põhimõtteliselt võimalikuks kaebajale taimetoidu andmist. Käesoleval juhul ei olnud õiguserikkumine raske. Tuvastatud ei ole, et kaebajale oleks saabunud negatiivne tagajärg. Kaebaja kinnitas Tiit Ruus’ele, et on juba peaaegu nädal aega taimetoitlane olnud (t.l 21) ja seega kohtu arvates ei saanud tema organism ja vaimne seisund kannatada. Ülaltoodu alusel kohus jätab kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 3