TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3174 Otsuse kuupäev 16.mai 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ago Sarapu kaebus Taheva Vallavalitsuse 19.märtsi 20

) ja Vabariigi Valitsuse 6.novembri 1996.a. määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra" (edaspidi Erastamise kord) sätteid, mis annavad kaebuse esitajale õiguse taotleda maa tagastamist või selle võimatuks osutumise korral alternatiivse variandina ka naaberkinnistu omanikuna ostueesõigusega erastamist maareformi seaduse § 22 lg l2 alusel. 3. Kaebuse esitaja hinnangul on kolmandatele isikutele maa erastamise menetluse käigus rikutud

ja Erastamise Korra neid sätteid, mis kehtestavad toimingud, nende teostamise järjekorra ja tähtajad. Korraldus nr 34 on tehtud pärast maa tagastamist ja enam kui kolm aastat pärast seda, kui Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2007.a. kohtumäärusega haldusasjas nr 3-06-1183 olid kõrvaldatud senised takistused erastamismenetluse alustamiseks ja lõpuleviimiseks õigusnormidega kehtestatud tähtaja jooksul. 04.05.2004.a. maa erastamise avaldust ei ole menetletud vastavalt Erastamise korra p-dele 8, 10 ja 11. Avaldusel puudub märge selle Taheva Vallavalitsuses registreerimise kohta, avalduses endas aga andmed ehitiste omandamise kohta, lisamata on senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid. Rikutud on õigusaktidega maa erastamiseks (toimingute läbiviimiseks) kehtestatud tähtaegu. Taheva Vallavalitsus ei ole Erastamise korra p 134 kohaselt lõpetanud õigusaktidega kehtestatud tähtaja jooksul maa erastamise eeltoiminguid, kuigi erastamise taotlejad on eeltoodud õigusnormidest tulenevalt kaotanud õiguse maa erastamiseks. Maa erastamise toimingute lõpetamine ei tähenda seejuures nimetatud sätte kohaselt mitte erastamise lõpuleviimist vaid erastamise menetluse ära lõpetamist. Pärast Tartu Ringkonnakohtu 0l.märtsi 2007.a. kohtumäärust haldusasjas nr 3-06-1183 on möödunud enam kui kolm aastat, mitte kolm kuud ja ka vaidlustatava 19.03.2010.a. Korralduse nr 34 andmine vallavalitsuse poolt on seega toimunud enam kui kolm aastat pärast nimetatud kohtumääruse tegemist. 2 Taheva Vallavalitsusel puudus igasugune õiguslik alus vaidlustatava Korralduse nr 34 andmiseks. Kaevatav Korraldus nr 34 rikub tema õigust maa tagastamisele või alternatiivse variandina erastamisele. Lisaks eeltoodule on kaevatav Korraldus nr 34 õigusvastane veel seetõttu, et sellega on erastatud ka osa Aheru järvest, mis on avalik veekogu ja erastamisele ei kuulu. Vastavalt AÕS §-le 133 lg 1 ulatub kinnisomand avaliku veekogu kaldajooneni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna maa ostueesõigusega erastamine hoone omanikele on õigusnormide rikkumise tagajärjel muutunud võimatuks ja erastamise menetlus kuulub õigusnormide kohaselt lõpetamisele, on temal kui maa tagastamise õigustatud subjektil

§ 6

lg 1 alusel õigus vaidlusaluse maa tagastamisele koostoimes sama seaduse sama paragrahvi lõikega 2 p 3, kusjuures maa ostueesõigusega erastamata jäämine erastamise Korralduse nr 34 õigusvastasuse tõttu tingib hoone omanikele vajaduse (võimaluse) sõlmida

§-s 6 lg 2 p 3 nimetatud hoonestusõiguse kokkulepe, arvestades ka

§-s 9 lg 10 sätestatut või loovutada hoone maa tagastamise õigustatud subjektile põhjendatud ja mõistlikus suuruses kompensatsiooni eest. Kuna Taheva Vallavalitsus on Korralduse nr 34 vastu võtnud seadust ja seaduse alusel vastu võetud Erastamise korda rikkudes, on juhul, kui kohus Korralduse nr 34 õigusvastasuse tuvastab, kaebuse esitajal kui

§-s 22 lg l2 nimetatud isikul selle seadusesätte alusel ka õigus taotleda vaidlusaluse maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga juhul, kui isegi peaks leiduma seadusest tulenevaid põhjendusi maa tagastamisest keeldumiseks.

1. Kaebuse esitaja hinnangul on kaevatav Korraldus nr 155 õigusvastane, kuna selle andmine ei ole aset leidnud seaduses ettenähtud korras, vaid on toimunud kaebuse esitaja jaoks täiesti üllatuslikult - ajal, mil veel ei olnud jõustunud Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja 29.10.2010.a. kohtuotsus haldusasjas nr 3-10-1263, mistõttu kaebuse esitaja ei osanud haldusmenetlust oodata ja ise initsiatiivi ilmutada oma õiguste tagamiseks. Kaebuse esitajal oli alus õiguspärasele ootusele, et Taheva Vallavalitsus asub tema vaiet lahendama pärast haldusasjas nr 3-10-1263 tehtud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist, seega pärast 28.novembrit 2010.a. Vastustaja aga tegi ülikiire otsustuse Korralduse nr 155 näol vähem kui nädal pärast esimese astme kohtu otsuse tegemist, rikkudes seejuures oluliselt HMS §-s 82 sätestatud õigusnorme, kui jättis kaebuse esitaja ilma õigusest olla ära kuulatud vaide lahendamise menetluses, kuna ei teinud temale teatavaks vaide lahendamise kohta ja aega. Korralduse nr 155 otsustava osa p-ga 2 on vastustaja poolt jäetud peatamata vaidlustatud haldusakti {Korraldus nr 34) täitmine. Seejuures ei ole vastustaja kaevatavas vaideotsuses esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks täitmise peatamine ei kahjusta vaide esitaja õigusi. Vastustaja vastuväited
2. Taheva Vallavalitsuse
3. märtsi
4. a korraldusega nr 34 “Maa ostueesõigusega erastamine” hõlmatud maatükki ei ole võimalik kaebuse esitajale tagastada ega maareformi seaduse § 22 lg 1² alusel erastada, kuna seal asub teistele isikutele kuuluv hoone ning eelnimetatud korralduse vastuvõtmisel ei ole rikutud maa erastamiseks kehtestatud tähtaegu. Kuusaare ja Järvekalda maaüksuste vahelise piiride kulgemise ettepanek on 23.02.
5. a allkirjastatud ja kinnitatud Tartu Ringkonnakohtu poolt
6. märtsil
7. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-06-
8. Eelnimetatud allkirjastatud ja kinnitatud kokkulepe ei ole ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek maa ostueesõigusega erastamise 3 korra punkt 13¹ mõistes (nagu seda väidab kaebuse esitaja), vaid sellega on saavutatud piiride kulgemise kokkulepe kahe piirinaabri vahel (piirinaabreid on veel). Kuna Järvekalda maaüksuse pindalaks on vaid 564 m² ning katastri aluskaardi väljavõttel (hajaasustusega alal 1:10 000) ei ole võimalik piiride kulgemist arusaadavalt kajastada, siis piiride kulgemise ettepanekut vallavalitsuse poolt eraldi ei ole koostatud ega väljastatud. Vastavalt katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 3 punktile 1 on koostatud maamõõtja poolt asendiplaan.
9. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 134 kohaselt lõpetab linna- või vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud vaid neil juhtudel kui taotleja ei ole kolme kuu jooksul ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kättesaamise päevast arvates tellinud katastriüksuse moodustamist. Antud juhul ei saa vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingu menetlust lõpetada, kuna Järvekalda katastriüksuse kohta ei ole vallavalitsuse poolt taotlejatele eraldi piiride kulgemise ettepanekut koostatud ega väljastatud, seega puudub vallavalitsusel erastamise menetluse lõpetamiseks põhjus ja õiguslik alus viitega maareformi seaduse vastavale sättele. Järvekalda maaüksust ei saa käsitleda riba-, siilu- või kiilukujulisena või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükina, kuna maal asub teistele isikutele kuuluv ehitis (suvemaja) ning maa kuulub ostueesõigusega erastamisele «Maareformi seaduses» sätestatud alusel. Taheva Vallavalitsuse
10. märtsi
11. a korraldusega nr 34 “Maa ostueesõigusega erastamine” hõlmatud maatükki ei ole võimalik kaebuse esitajale tagastada ega maareformi seaduse § 22 lg 1² alusel erastada, kuna maal asub teistele isikutele kuuluv hoone ning eelnimetatud korralduse vastuvõtmisel ei ole rikutud maa erastamiseks kehtestatud tähtaegu.
12. Taheva Vallavalitsus on vaidemenetluse läbiviimisel igakülgselt kontrollinud vaides toodud asjaolusid ning leiab, et Taheva Vallavalitsuse
13. märtsi
14. a korraldus nr 34 “Maa ostueesõigusega erastamine” on õiguspärane ning vastab maareformi seaduse vastavatele sätetele, maa ostueesõigusega erastamise korra sätetele ja HMS haldusaktile esitatavatele nõuetele. Nii eelnimetatud korralduse kui ka Taheva Vallavalitsuse
15. novembri
16. a korralduse nr 155 “Vaideotsus Ago Sarapu vaides Taheva Vallavalitsuse
17. märtsi
18. a korralduse nr 34 “Maa ostueesõigusega erastamine” kehtetuks tunnistamises” vastu võtmisel ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi. Kolmandad isikud ei ole kohtule oma seisukohti esitanud. Kohtu põhjendused ja otsus
19. Ago Sarapu palub tühistada Taheva Vallavalitsuse 19.03.2010 korraldus nr 34, millega anti nõusolek kolmandatele isikutele erastada neile kuuluva suvila juurde maad 564 m2, sellest 387 m2 kuulus erastamisele endise Kuusaare nr 18 maadest. Kuusaare 18 maade osas kuulub tagastamise nõudeõigus kaebuse esitajale. Kaebaja leiab, et kuna Taheva Vallavalitsuse poolt on vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel rikutud maa erastamise korda, tuleb korraldus tühistada. Korralduse tühistamise tagajärjel tekiks kaebajal õigus erastamisele kuuluv maaosa kas tagasi saada või kui maa tagasi saamine ei ole võimalik, siis erastada piirneva kinnisasja omanikuna. 4
20. HKMS § 7 lg 1 kohaselt on kaebusega halduskohtusse õigus pöörduda isikul, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi. Haldusakt kuulub halduskohtus tühistamisele siis, kui haldusakt on õigusvastane ja kui haldusakt rikub kaebaja õigusi. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole täidetud kumbki tingimus. 10.

§ 6

lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt käesoleva seaduse §dele 7, 9 ja 10.

§ 9

lg 1 p 2 kohaselt ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad suvila ja aiamaja juures senise tähtajata maakasutuse ulatuses, kuid mitte üle 1 ha, kui õigustatud subjekt ja ehitise omanik ei lepi kokku teisti. Kaebuse esitajale on endise Kuusaare 18 talu 57,48 ha-st maast tagastud eelnevalt 43,01 ha. Tagastamata jäetud maa 14,47 ha eest on Taheva Vallavalitsuse 06.11.2009 korraldusega nr 137 „Õigusvastaselt võõrandatud tagastamata jäänud maa maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“ kaebajale määratud kompensatsioon ka vaidlusaluse 387 m2 tagastamata jäänud maa eest. Seega on kaebuse esitajale maa eest, mida talle ei tagastatud ja mis erastatakse kolmandatele isikutele, määratud kompensatsioon. Oluline on siinjuures asjaolu, et Kuusaare ja Järvekalda maaüksuste vahelise piiride kulgemise ettepanek on 23.02.2007 allkirjastatud ja kinnitatud Tartu Ringkonnakohtu poolt 1.03.2007 kohtumäärusega (haldusasi nr 3-06-1183). Järvekalda maaüksuse erastamise juriidilise toimiku materjalidest nähtuvalt on kokkulepe sõlmitud vastavalt A.Sarapu enda poolt koostatud piirides.

1. Asjaolu, et kolmandatele isikutele ei ole maa erastamine toimunud Erastamise korra p 134 sätestatud tähtaja jooksul, ei riku kaebuse esitaja õigusi. Erastamise korra p 134 kohaselt, kui taotleja ei ole kolme kuu jooksul ostueesõigusega erastata maa piiride kulgemise ettepaneku kättesaamise päevast arvates tellinud katastriüksuse moodustamist või ei ole käesoleva korra punkti 133 kohaselt esitanud taotlust uue tähtaja määramiseks või ei ole nimetatud tellimust esitanud linna- või vallavalitsuse poolt määratud uueks tähtajaks, lõpetab linna- või vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja taotleja kaotab maa erastamise õiguse. Antud säte aga ei kaitse kuidagi kaebaja õigusi. Ka juhul, kui vallavalitsus oleks lõpetanud Erastamise korra p-st 134 tulenevalt kolmandatele isikutel maa erastamise eeltoimingud, ei oleks kaebajal tekkinud õigust seda maad tagasi saada. Erastamise korra p 136 kohaselt teeb vallavalitsus ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid lõpetavas otsuses maavanemale ettepaneku ehitise teenindamiseks vajaliku maa riigi omandisse jätmiseks ja ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmiseks. Samas on kohus seisukohal, et Erastamise korra p-s 134 sätestatud kolmekuulise tähtaja sisseviimine 2007 aastal kannab endas distsiplineerivat toimet, mitte ei too koheselt kaasa erastamise õiguse lõppemise. Antud normi eesmärgiks on tagada maareformi tõrgeteta kulgemine, mitte aga välistada ehitise omaniku õigust ehitise juurde kuuluvat maad erastada. Punkt 134 reguleerib ainult kohaliku omavalitsuse ja erastamise taotleja õigusi ja kohustusi, selles sätestatud tähtaja ületamine ei too automaatselt kaasa maa ostueesõigusega erastamise õiguse kaotamise. Ei kaebaja, ei vallavalitsuse ega kolmandate isikute huvideks ei ole, et ehitise omanik ja maa omanik oleksid erinevad isikud. Olukorras, kus kolmandad isikud saavad neile kuuluva ehitise juurde seadusega ettenähtud maa ostueesõigusega erastada, ei ole kaebaja õigused kahjustatud.
2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui kohus korralduse nr 34 õigusvastasuse tuvastab, on kaebajal kui

§-s 22 lg 12 nimetatud isikul õigus taotleda vaidlusaluse maa erastamist 5 liitmiseks oma kinnisasjaga juhul, kui peaks leiduma põhjendusi maa tagastamisest keeldumiseks.

§ 22

lg 12 kohaselt, kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. „Maareformi seaduse» § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise korra lg 1 kohaselt saab

§ 22

lg 12 alusel erastada ja liita eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, tingimusel, et see maa ei kuulu tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele muul «Maareformi seaduses» sätestatud alusel ning et see maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele. Antud juhul on olnud võimalik moodustada kaebaja kinnisasjaga piirneval maal iseseisvalt kasutatav kinnisasi, samuti asub sellel hoone, mille juurde on õigus ostueesõigusega maad erastada. Juba piiride kokkuleppe sõlmimisel on kõik asjaosalised kinnitanud iseseisva kinnisasja moodustamise võimalikkust. Seega ei ole piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda seda maad endale. 13. Ka asjaolu, kas kolmandatele isikutele erastati osa Aheru järvest, mille ääres vaidlusalune maatükk asub, ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning selline väide on otsitud ja paljasõnaline. Samas nähtub Järvekalda maaüksuse juriidilises toimikus olevast katastriüksuse plaanist, et erastamisele kuulub 492 m2 metsamaad ja 72 m2 õuemaad. Maad, mis jääks vee alla, erastatava maana näidatud ei ole. 14 . Kaebaja hinnangul on Taheva Vallavalitsuse 05.11.2010 korraldus nr 155 (vaideotsus) õigusvastane, kuna see anti välja enne kui oli jõustunud Tartu Halduskohtu 29.10.2010 kohtuotsus , mille tõttu ei osanud kaebuse esitaja haldusmenetlust oodata ning ta jäeti ilma õigusest olla ära kuulatud. Samuti ei ole vastustaja kaevatavas vaideotsuses esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks täitmise peatamine ei kahjusta vaide esitaja õigusi. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole rikkunud vaidlustatud vaideotsuse vastuvõtmisega kaebuse esitaja õigusi. Sellega, et vastustaja võttis vaideotsuse vastu enne halduskohtu otsuse jõustumist või et kaebajat ei kaasatud vaidemenetlusse, ei ole rikutud kaebaja õigusi. Vastustajal oli õigus võtta vaie koheselt lahendamiseks, ootamata ära halduskohtu 29.10.2010 otsuse jõustumist, kuna selle otsusega oli pandud vallavalitsusele kohustus vaie läbi vaadata ehk kaebaja taotlus oli rahuldatud. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise taotlusest või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks Vastustaja kinnitusel pidasid nad võimalikuks vaiet lahendada olemasolevate andmete alusel, mida loeti piisavaks. Seda on vallavalitsus märkinud ka vaidlustatud korralduses. Kui isiku ärakuulamine ei ole vajalik, siis ei oma vaide lahendamise koha ja aja teatavaks tegemine kaebajale mingit tähtsust ja puudub ka vastav vajadus. Kaebuse esitaja on saanud oma seisukohad teatavaks teha juba oma kirjalikus vaides, samuti kohtumenetluses. See, et vallavalitsus on jätnud vaide rahuldamata, ei tähenda, et vallavalitsus on vaide läbivaatamise korda rikkunud. Vaideotsuse resolutiivosa p-s 2 on vallavalitsus otsustanud jätta peatamata vaidlustatud haldusakti täitmise. Seega on vallavalitsus võtnud seisukoha haldusakti täitmise peatamise võimalikkuse kohta. Asjaolu, et vaideotsuses ei ole selle kohta eraldi välja toodud põhjendusi, ei anna alust vaideotsuse (korraldus nr 155) tühistamiseks. Samas võib korralduse põhjendusest järeldada, et kaebaja vaie vallavalitsuse 19.03.2010 korralduse nr 34 6 tühistamiseks ja korralduse täitmise peatamiseks on jäetud rahuldamata samadel, korralduses nr 155 esitatud põhjendustel. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased, haldusaktid on motiveeritud ning tuginevad faktilisele ja õiguslikule alusele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Eda Muts kohunik 7