TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1456 Otsuse kuupäev 03.10.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Zemtsov´i kaebus Viru Vangla 11.03.2011.a käskkirja nr 6-3/500-D tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Zemtsov. Resolutsioon Rahuldada kaebus. Tühistada Viru Vangla 11.03.2011.a käskkiri nr 6-3/500-D. Välja mõista Viru Vanglalt 15,97 eurot riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 02.11.
- a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla 11.03.2011.a käskkirjaga nr 6-3/500-D karistati Aleksandr Zemtsov´i vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. Kartserikaristuse kandmise ajaks piirati kinnipeetavale täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. Käskkirja kohaselt pani kaebaja toime järgmise teo: ei allunud 11.02.2011.a kella 09.00 paiku osakonna E5 kambris nr 2305 paiknedes vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele sorteerida korrektselt ära oma prügi (keeldus panemast eriliigilist prügi erinevatesse konteineritesse). Aleksandr Zemtsov esitas 07.04.2011.a vaide Viru Vangla 11.03.2011.a käskkirja nr 6-3/500-D peale. Viru Vangla 11.03.2011.a vaideotsusega nr 6-12/173-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. 09.06.2011.a esitas A. Zemtsov Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 11.03.2011.a käskkirja nr 6-3/500-D ja 11.05.2011.a vaideotsuse nr 6-12/173-1 tühistamiseks. 18.08.2011.a kohtusse saabunud taotluses täpsustas kaebaja oma nõuet ja märkis, et soovib vaid Viru Vangla 11.03.2011.a käskkirja nr 6-3/500-D tühistamist. Tartu Halduskohtu 22.08.2011.a määrusega võeti A. Zemtsovi kaebus Viru Vangla 11.03.2011.a käskkirja nr 6-3/500-D tühistamiseks menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt asus A. Zemtsov 11.02.2011.a Viru Vanglas ning kell 09.00 hommikul raputas ta prügi äraviskamise käigus kogu prügi oma korvist ühte prüginõusse, sest seal oli ainult paber. Ta keeldus prügi käega välja võtmast ja sai selle eest kümme ööpäeva kartserit, mis on ebaproportsionaalne karistus. Kaebaja ei ole karistusega nõus, kuna ei näe rikkumist selles, et jälgib oma hügieeni. Vanglal on töötaja, kes saab raha prügi sorteerimise eest. A. Zemtsov märgib, et ta ei keeldunud prügi ise sorteerimast, vaid palus anda sõrmikud isiklikust hügieenist kinni pidamiseks. Kaebaja asub praegu Tartu Vanglas, kus kambris on kaks prüginõud - paberi ja segajäätmete jaoks. Prügi sorteerib töötaja, kes saab selle eest raha. Viru Vanglas määratud karistus ei ole proportsionaalne, sest Tartu Vanglas, kus ta viibib praegu, piirdutakse sellise rikkumise korral vestlusega. Sellele järgneb noomitus ja alles seejärel kartserikaristus. Samuti ei ole Tartu Vanglas selline tegu rikkumine ning kaebaja ei saa aru, mis ta pidi kandma karistust Tartu Vanglas. Kaebaja selgitab, et korrapidaja M. Pärn hakkas midagi rääkima sellel hetkel, kui ta raputas prügi välja. Korrapidaja peatas teda seejuures, kuid kaebaja, teades, et tal on korvis ainult paber, tahtis jätkata raputamist. Ta ei pööranud tähelepanu korrapidaja ütlustele, mis seisnesid selles, et ta ei raputaks prügi välja, vaid paigutaks ümber kätega. Tema korduvaid palveid anda sõrmikud, ignoreeriti. Kaebaja märgib, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi jämedate rikkumistega. Talle ei tehtud ettepanekut kirjutada seletuskiri ja distsiplinaarmenetluse käigus ei võtnud keegi valvurilt ütlusi. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et talle ei ole tutvustatud direktori käskkirja prügi sorteerimise kohta. Olles märtsikuus Tartu Vanglas, tutvustati talle seda dokumenti, kus on kirjas prügi sorteerimine. Tal oli kambris olemas Viru Vangla kodukord, talle tutvustati seda 2009.a. Kõiki muudatusi seal sees ei ole ja kui muudatused tulid, olid need eesti keeles ja ta ei oska öelda, mis nendes kirjas oli. Tema kambris ei saanud olla muud prahti peale paberi, sest ta ei käinud vangla poes. Olid ainult vanad kirjad ja avaldused. Ka tema kambrikaaslane oli alles saabunud Tallinna Vanglast ja ta ei olnud jõudnud Tartu Vangla poodi külastada. Kaebaja palub kohtul tühistada Viru Vangla 11.03.2011.a käskkirja nr 6-3/500-D. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb esitatud kaebusele vastu. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.1 kohaselt on kinnipeetavad isikud kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse 2 vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele sorteerida korrektselt ära oma prügi, st panna eriliiki prügi vastavatesse konteineritesse, vaid valas kogu prügikasti sisu ühte konteinerisse tühjaks. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur M. Pärn´a ettekandega nr 595 ja inspektor-kontaktisik H. Reima 08.03.2011.a õiendiga. Valvur M. Pära ettekandest nähtub, et 11.02.2011´.a kella 09.00 paiku keeldus A. Zemtsov oma prügi sorteerimast ning kallas kogu prügikasti sisu ühte konteinerisse tühjaks. Inspektor-kontaktisik H. Reima 08.03.2011.a õiendist vestluse kohta valvur M. Pärnaga selgub, et valvur M. Pärn andis kaebajale korralduse panna eriliigiline prügi vastavatesse konteineritesse, kuid kaebaja korraldusele ei allunud ning valas kõik oma jäätmed ühtekokku. Korraldusele mitte allumine on vastuolus VangS § 67 punktis 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Hedi Reima. Kaebajat teavitati 14.02.2011.a menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja keeldus teatist menetluse alustamise kohta allkirjastamast ning selgitusi anda ei soovinud. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 10.03.2011.a. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Vastustaja märgib, et valvur M. Pärn´a kinnitusel oli kaebaja prügikastis kahte sorti prügi (pakendid ja paber). Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.12 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud liigiti kogutud olmejäätmed (paber-ja papijäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed) paigutama vastavatesse mahutitesse, mis on vangla poolt selleks ette nähtud. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.13 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud kambris kogutud jäätmed sorteerima vastavalt vangla töökorraldusele, selleks ettenähtud märgistatud konteineritesse vangla poolt ettenähtud ajal. Seega Viru Vangla kodukorra kohaselt oli kaebajal kohustus ise pürgi sorteerida ning paber ja pakendid, mis on eriliigiline prügi, paigutada vastavatesse konteineritesse. Antud juhul anti kaebajale ka korraldus panna eriliigiline prügi eraldi konteineritesse, kuid kaebaja korraldusele ei allunud. Kaebaja väide, et Tartu Vanglas toimub prügi sorteerimine teistmoodi, on asjasse puutumatu. Kaebaja viibis Viru Vanglas ning pidi alluma reeglitele, mis kehtisid Viru Vanglas. Viru Vanglas on tõepoolest kambris prügi hoiustamiseks ainult üks prügikast, kuid see ei takista prügi sorteerimist, sest enamus kinni peetavatel isikutel tekkivast prügist on paberjäätmed ja pakendid. Viru Vangla praktika kohaselt käib kinnipeetavast koristaja kolm korda nädalas osakondades kolme prügikonteineriga ning kinni peetaval isikul on kohustus panna oma prügi vastavalt kas paberi-papi, pakendite või 3 segaolmejäätmete konteinerisse. Kinnipeetavast koristaja ülesanne ei ole prügi sorteerimine, vaid prügi sorteerib iga kinni peetav isik ise ning vajadusel juhendatakse teda, milline prügi millisesse konteinerisse kuulub. Kuna kaebaja prügi sisaldas ainult paberprügi ja pakendeid, siis ei olnud kaebajal prügi sorteerimiseks kindaid vaja, sest paberprügi ei ole määriv ning pakendeid on vaja enne sorteerimist pesta. Seetõttu ei andnud asjaolu, et kaebajal ei olnud prügi sorteerimiseks kindaid, kaebajale õigust keelduda korraldusele allumast. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale on asjaolusid arvestades kartseri määramine proportsionaalne. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele saab kontrollida abinõu sobivust kontrollides, vajalikkuse ja vajadusel mõõdukuse kontrollimisel. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Antud juhul kohaldati kaebaja suhtes kartserisse paigutamist kümneks ööpäevaks. Vanglaametniku korraldusele mitte allumine on tõsine rikkumine, kuna see võib kujutada endast ohtu vangla üldisele julgeolekule, sest see raskendab distsipliini tagamist vanglas. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte allumise eest karistamise eesmärgiks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitsmine. Isik peab aru saama, et tema käitumine toob kaasa tagajärgi, mille tulemusena ta edaspidi hoidub distsipliinirikkumistest. Lisaks on karistuse määramine antud teo eest hoiatava iseloomuga teistele kinnipeetavatele, mis peaks neid suunama hoiduma sarnastest distsipliinirikkumistest. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise hetkel viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks oli samuti määratud korraldusele mitteallumise eest, kuid määratud karistused ei ole teda mõjutanud hoidumast uusi rikkumisi toime panema. Seega, kui kaebaja ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab rikkumiste toime panemist, tuleb teda karistada rangemalt. Kaebaja ei saa eeldada, et võib järjepidevalt toime panna distsipliinirikkumisi ning saada pidevalt karistuseks ainult kõige leebema distsiplinaarkaristuse. Karistuse määramisel on kaalutud ka teisi võimalikke karistusliike, kuid leitud, et noomitus on liiga leebe karistus, mis ei motiveeri kaebajat õiguskuulekalt käituma. Kokkusaamistel kaebaja ei käi, mistõttu karistusena ei ole kokkusaamise keeld otstarbekas ja kuna kaebaja ei tööta ei saa kaaluda töölt eemaldamist. Seega võib öelda, et ühegi teise VangS § 63 lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane. Abinõu mõõdukuse puhul tuleb märkida, et tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on kartserisse paigutamise maksimummääraks 45 ööpäeva. Antud juhul on kaebaja kartserisse paigutatud kümneks ööpäevaks. Seega on kõiki asjaolusid arvestades kartseri karistuse määramine õigustatud ning proportsionaalne. Kuna kaebaja viibib alates 28.02.2011.a Tartu Vanglas, siis pöörati karistus täitmisele Tartu Vanglas. Vastustaja märgib, et valvur M. Pärn on ettekandes nr 595 kinnitanud, et teavitas kaebajat ettekande koostamisest ning A. Zemtsov keeldus seletuskirja kirjutamisest. Seletuskirjast keeldumise kohta on valvur M. Pärn koostanud ka akti. Vastustaja leiab, et puudub alus kahelda valvur M. Pärn´a ettekandes ja aktis. Valvur M. Pärn´al ei olnud mitte mingisugust põhjust kaebajale seletuskirja kirjutamise võimaluse mitte andmiseks. Samuti on kaebajale antud võimalus selgituste andmiseks 14.02.2011.a, kuid kaebaja ei ole ka siis soovinud selgitusi anda. Seega on kaebajale kahel korral antud võimalus selgitusi anda ning asjaolu, et kaebaja on oma õigusest selgitusi anda ise loobunud, ei tähenda, et menetlus on läbiviidud rikkumistega. 4 Ebaõige on kaebaja väide, et valvur M. Pärn´aga ei ole menetluse ajal vesteldud. Distsiplinaarmenetluse läbiviija on 08.03.2011.a vestelnud valvur M. Pärn´aga ning M. Pärn on selgitanud, et andis kaebajale korralduse eriliigiline prügi vastavatesse konteineritesse panna, kuid kaebaja korraldusele ei allunud ja valas kõik jäätmed ühtekokku. Kuna kaebaja menetluse käigus selgitusi anda ei soovinud ning alles vaidemenetluse käigus väitis, et korraldus prügi sorteerimiseks anti talle alles siis, kui ta oli juba kogu prügi ära valanud ning tal oli ainult üheliigiline prügi, mis ei vajanud sorteerimist, ei olnud võimalik kaebaja sellekohaseid väiteid distsiplinaarmenetluse käigus kontrollida. Seetõttu vesteldi vaidemenetluse käigus täiendavalt valvur M. Pärn´aga ning valvur M. Pärn selgitas, et andis kaebajale korralduse prügi sorteerida kohe, kui ta kaebaja kambri juurde jõudis, st enne kui kaebaja oma prügikasti sisu ühte konteinerisse tühjaks valas ning kaebaja prügikastis oli kahte liiki prügi. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 11.03.2011.a käskkirja nr 6-3/500-D alusel karistati Aleksandr Zemtsovi distsiplinaarkorras 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et ta „ei allunud 11.02.2011.a kella 09.00 paiku osakonna E5 kambris nr 2305 paiknedes vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele sorteerida korrektselt ära oma prügi (keeldus panemast eriliigilist prügi erinevatesse konteineritesse)“ (t.l 23). Käskkirja kohaselt on A. Zemtsovi rikkumine tõendatud Maia Pärna 11.02.2011.a ettekandega nr 595, kus on kirjutatud, et „ 11.02.2011.a kella 09.00 paiku keeldus kinnipeetav Aleksandr Zemtsov osakonna E5 kambris 2305 sorteerimast oma prügi ja kallas prügikasti kõik ühte konteinerisse tühjaks“ (t.l 23). Distsiplinaarmenetluse alustamiseks oli valvur Maia Pärna 11.02.2011.a ettekanne nr 595, mille kohaselt: „11.02.2011.a E5 osakonnas hommikul kella 09.00 paiku kinni peetav Zemtsov Aleksandr Juri p. s. 20.11.1987.a keeldus sorteerimast oma prügi ja kallas prügikasti kõik ühte konteinerisse tühjaks. Zemtsov paikneb kambris
- Vahistatut on teavitatud ettekande koostamisest. Zemtsov keeldus seletuskirja kirjutamisest“ (t.l 45). Inspektor-kontaktisik Hedi Reima poolt 08.03.2011.a Viru Vangla direktorile koostatud õiendis on märgitud, et „ 08.03.2011.a toimus vestlus valvur Maia Pärnaga. M. Pärn täpsustas seoses 11.02.2011.a ettekandega nr 595, et ta andis kinnipeetav A. Zemtsovile seadusliku korralduse eriliigiline prügi vastavatesse konteineritesse panna, kuid kinnipeetav korraldusele ei allunud ja valas kõik oma jäätmed ühtekokku“ (t.l 48). Kaebaja kirjutab 07.04.2011.a oma vaides, et „11.02.2011.a prügi äraviskamise ajal, mina viskasin kogu prügi ühte prügikasti, kuna see koosnes ainult paberist. Sellel samal hetkel vanglaametnik käskis sorteerida prügi ning näidata ette, millest see koosneb, kuid oli juba hilja sellepärast, et kogu prügi oli juba prügikastis. Selle eest, et mina viskasin paberist koosneva prügi prügikasti, kus käib just paber, määrati minule 10 ööpäeva kartserit“ (t.l 50). 28.04.2011.a, s.o 2,5 kuud pärast juhtunut, vormistas inspektor-kontaktisik Hedi Reima protokolli vestluse kohta valvur Maia Pärnaga ja selle sisu on järgmine: „ Küsimus: kas Te andsite 11.02.2011.a kinnipeetav A. Zemtsovile seadusliku korralduse oma prügi ära sorteerida? Vastus: Jah, ma andsin talle korralduse eriliigiline prügi vastavalt kehtestatud nõuetele eri konteineritesse panna. Küsimus: Millal te andsite kinnipeetav A. Zemtsovile seadusliku korralduse oma prügi ära sorteerida? Vastus: Andsin kinnipeetavale korralduse oma prügi ära 5 sorteerida kohe kui tema kambri juurde jõudsime. Enne, kui ta oma prügikasti ühte konteinerisse tühjaks valas. Küsimus: Millist liiki prügi A. Zemtsov prügikast 11.02.2011.a sisaldas? Vastus: A. Zemtsovi prügikastis oli 2 liiki prügi – paberid ja pakendid“ (t.l 52). Kaebaja rääkis algusest peale ja ka kohtus, et tema prügikastis olid ainult paberid ja seetõttu ta valas need ühte konteinerisse, kus olid paberid. Käskkirja sisust (t.l 23) ei nähtu, et A. Zemtsovi prügikastis oli erinevat prügi, vaid on märgitud, et ta keeldus panemast eriliigilist prügi erinevatesse konteineritesse. Kui A. Zemtsovi prügikastis olid ainult paberid, siis ta ei saanudki teisiti toimida. Kohus leiab, et 28.04.2011.a protokolliga ei saa lugeda tõestatuks, et A. Zemtsovi prügikastis oli 2 liiki prügi – paberid ja pakendid. Kaebaja teatas kohtuistungil kohtule (t.l 64), et teda toimetati kambrisse 2305 alles 10.02.2011.a. Kambris oli juba Pavel Novak ja tema oli ka alles saabunud sinna kambrisse Tallinna Vanglast. Nad ei jõudnud veel Viru Vangla poodi külastada. P. Novakil ei olnud isegi madratsit, kui ta saabus ning tal ei olnud midagi prügikasti visata. Kaebaja seletas, et tal olid ainult paberid, pakendeid ei olnud. Olid ainult vanad kirjad ja avaldused. Kaebaja seletas (t.l 64 pöördel), et 10.02.2011.a ta riietati ümber, sest varem oli ta eeluuritav, aga alates 05.02.2011.a oli kinnipeetav. Kaebaja teatas, et ta saabus kambrisse 2305 alles 10.02.2011.a õhtul, vaatas üle oma paberid ja mida ei olnud vaja, pani prügikasti ning hommikul, kui uks avati, viskas prügikastis olevad paberid ära ja ühe päevaga ei olnud tal peale paberi teist prügi tekkinud. Kohus leiab, et on tõendatud kaebaja ütlused, et tema prügikastis olid ainult paberid ja reaalselt ei saanud teist prügi olla kinnipeetaval, kes eelmise päeva, s.o 10.02.2011.a õhtul saabus kambrisse ja hommikul (käskkirja kohaselt 11.02.2011.a kell 09.00) tühjendas paberitega pooltäidetud prügikasti. Kaebaja seletas, et mingeid pakendeid ei olnud ja ei saanud olla üle öö. Kohus leiab, et vastustaja menetles distsiplinaarasja süüdistava kallakuga ja püüdis tõestada 28.04.2011.a protokolliga seda, mis jäi märkimata käskkirjas ja valvur M. Pärna ettekandes. Loogiline on, et kui prügikastis olid ainult paberid, ei saa nõuda nende sorteerimist ja need tuleb kallata ühte konteinerisse. Kohtu päringule vastas vastustaja, et kinnipeeturegistri andmete kohaselt viibis Pavel Novak Viru Vangla osakonnas E5 kambris nr 2305 alates 10.02.2011.a kuni 17.03.2011.a. Aleksandr Zemtsov viibis kambris nr 2305 alates 10.02.2011.a kuni 28.02.2011.a. Seega 11.02.2011.a kella 09.00 ajal olid A. Zemtsov ja tema kaaslane olnud kambris ainult ühe öö ja neil ei saanud pakendeid olla. Hinnates kõiki tõendeid kogumikus, teeb kohus järelduse, et kaebaja ei olnud süüdi käskkirjas märgitus:„ei allunud 11.02.2011.a kella 09.00 paiku osakonna E5 kambris nr 2305 paiknedes vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele sorteerida korrektselt ära oma prügi (keeldus panemast eriliigilist prügi erinevatesse konteineritesse)“. Ta ei ole sooritanud käskkirjas märgitut ja seega käskkiri ei ole õige ja kuulub tühistamisele. Käesolevas asjas ei saa kohus lugeda tõendatuks, et valvur andis korralduse, mis jäi kaebaja poolt täitmata, sest käskkirjas kirjeldatud situatsioon ei vastanud faktilistele asjaoludele. Ülaltoodu alusel tuleb käskkiri tühistada ja kaebus rahuldada HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel. 6 HKMS § 95 lg 1 kohaselt kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Antud kaebuselt kuulus RLS § 57 lg 13 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 15,97 eurot. 22.08.2011.a kohtumäärusega on A. Zemtsov riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega kuulub vastustajalt väljamõistmisele riigilõiv summas 15,97 eurot riigituludesse. Tamara Hristoforova kohtunik 7