KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-09-59758 Tsiviilasi Aleksandr Širokovi hagi Vladimir Kromonovi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 3200 krooni Apellant Vladimir Kromonov, esindaja advokaat Marko Paabumets Vastustaja Aleksandr Širokov, esindaja advokaat Tarmo Pilv Menetlustoiming Vladimir Kromonovi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg
- jaanuar 2011 RESOLUTSIOON
- Keelduda Vladimir Kromonovi apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
- detsembri 2010 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-09-59758 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus.
- Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Tartu Maakohus mõistis 21.12.2010 otsusega V. Kromonovilt A. Širokovi kasuks välja 1200 krooni ning jättis rahuldamata A. Širokovi hagi V. Kromonovi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
- V. Kromonov esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21.12.2010 otsuse tühistamist osas, millega kohus rahuldas A. Širokovi hagi V. Kromonovi vastu summas 1200 krooni ning mõistis kostjalt välja riigi tuludesse 2000 krooni, ning palus teha uue otsuse, millega jätta A. Širokovi hagi V. Kromonovi vastu rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et tuleb keelduda V. Kromonovi apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 21.12.2010 otsuse peale menetlusse võtmisest.
- Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Lihtmenetlus ei ole hagimenetluse eriliik, vaid väikese hagihinnaga varaliste nõuetega hagide menetlemisel ei pea kohus järgima kõiki menetlusnorme, st seadus tähistab lihtmenetlusena kõiki menetlusi, mille esemeks on TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses nimetatud nõuded.
- Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Nii sätestab TsMS § 637 lg 21, et lihtmenetluses tehtud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Lisaks eelnevale kehtestab TsMS § 442 lg 10 edasikaebamise erikorra. Maakohus võib TsMS § 442 lg 10 esimese lause järgi lihtmenetluses tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus sama lõike teise lause järgi eelkõige juhul, kui ringkonnakohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea sama lõike kolmanda lause järgi otsuses põhjendama.
- Lihtmenetluse asjas tehtud otsus on põhimõtteliselt edasikaevatav tavakorras. Seetõttu tuleb ka lihtmenetluses tehtud otsuse resolutsiooni juures TsMS § 442 lg 6 esimese lause järgi märkida otsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg. 2 Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine ei ole aga võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga.
- Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme erinevalt ning samuti hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse meentlusse võtmiseks õiguslik alus.
- Ringkonnakohus keeldub TsMS § 637 lg 2¹ alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel koos lisadega ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 3 Üllar Roostoja