← Eesti

3-11-1903/45

Obsah (6)§ 152§ 43§ 153§ 108§ 109§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1903 Haldusasi V.A.i kaebus AS Ühisteenused 10.05.2011 viivista

§ 152lg 1 p 4 alusel.

2. Lõpetada menetlus nõudes, milles taotleti mittevaralise kahju summas 4,32 eurot hüvitamist

§ 152lg 1 p 3 alusel.

  1. Jätta kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata.
  2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada peale määruse jõustumist kaebaja poolt tasutud riigilõiv 15,97 eurot A. L. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx (Swedbank AS).
  3. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajale ja vastustajale ning täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD:
  4. 01.08.2011 saabus Tallinna Halduskohtule V.A.i kaebus AS Ühisteenused 10.05.2011 viivistasu otsuse nr 0026013564 tühistamiseks ja mittevaralise kahju summas 4,32 eurot hüvitamiseks.
  5. 27.02.2012 esitas AS Ühisteenused kohtule Tallinna Transpordiameti 09.02.2012 teatise nr 54/12/70128, millest nähtus, et vaidlustatud viivistasu otsus nr 0026013564 on kehtetuks tunnistatud. Samuti esitas AS Ühisteenused taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 alusel.

  1. 28.02.2012 kohtunõudega palus kohus kaebajal teatada, kas ta on nõus menetluse lõpetamisega osas, milles kaebaja taotleb viivistasu otsuse nr 0026013564 tühistamist ning juhul, kui kaebajal on menetluskulusid, siis tuleb esitada taotlus nende väljamõistmiseks koos vajalike menetluskulude tasumist tõendavate dokumentidega. Samuti palus kohus kaebajal teatada, kas ta soovib jätkuvalt kahjunõude menetlemist, või soovib ta selle nõude osas samuti menetluse lõpetamist, millisel juhul käsitleb kohus seda loobumisena.
  2. 12.03.2012 esitas kaebaja kohtule venekeelse e-kirja, milles on loetletud, milles seisnevad menetluskulud. Ühtegi tõendit menetluskulude kohta kaebaja ei esitanud. Samuti ei teatanud kaebaja, kas ta soovib jätkuvalt kahjunõude menetlemist..
  3. 16.03.2012 tegi kohus kaebajale uue kohtunõude, milles palus kaebajal teatada, kas ta soovib kahjunõude menetlemist ning kaebajale selgitati, et kui ta kohtunõudes antud tähtajaks oma seisukohta ei esita, loeb kohus, et kaebaja loobub kahju hüvitamise nõudest ning menetlus lõpetatakse ka selle nõude osas. Lisaks sellele selgitati kaebajale, et kui ta soovib taotleda menetluskulude väljamõistmist, siis tuleb esitada kohtule nõustaja ja kaebaja vahel sõlmitud leping ning kaebajale esitatud arved ning arved, mis on seotud tõlkimisega.
  4. 09.04.2012 saabus kohtule kaebajalt e-kiri, milles on üksnes märgitud, palun tühistada VTO. 18.04.2012 esitas kaebaja kohtule nõustaja ja kaebaja vahel sõlmitud venekeelse lepingu.
  5. 11.04.2012 kohtunõudega palus kohus vastustajal teatada, kas vastustaja on nõus kahjunõude osas menetluse lõpetamisega

§ 152

lg 1 p 3 alusel ning kas vastustajal on tekkinud seoses selle nõudega menetluskulusid.

  1. 22.04.2012 teatas vastustaja, et on nõus kahjunõude menetluse lõpetamisega ning menetluskulud puuduvad.
  2. 24.04.2012 esitas kaebaja e-kirja, milles palus lisaks nõustaja (konsultandi) kuludele (325 eurot), välja mõista tõlkekulud 253 eurot. E-kirjas sisaldus ka kohtule teadmata isiku poolt tehtud tõlge eelnevalt esitatud vene keelsest lepingust. Ühtegi arvet ja selle tasumist tõendavat dokumenti kaebaja kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED: 10.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 43lg 1 p 2).

Kohus, leiab, et kuna vaidlustatud viivistasu otsus on kehtetuks tunnistatud ning kaebaja ei ole taotlenud viivistasu otsuse õigusvastasuse tuvastamist, siis tuleb haldusasja menetlus eelviidatud sätte alusel lõpetada. 2 Juhul, kui kaebaja on viivistasu tasunud, siis 09.02.2012 Tallinna Transpordiameti teatises (mis on kaebajale kohtu poolt 28.02.2012 kohtunõude lisana saadetud) on selgitatud, kuidas saab tasutud raha tagasi. 11.

§ 153

lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid.

§ 152

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 43lg 1 p 2).

28.02.2012 ja 16.03.2012 kohtunõudega palus kohus kaebajal teatada, kas ta soovib jätkuvalt kahjunõude menetlemist. 16.03.2012 kohtunõudes selgitas kohus, et kui kaebaja kohtunõudes antud tähtajaks oma seisukohta ei esita, loeb kohus, et kaebaja loobub kahju hüvitamise nõudest ning menetlus lõpetatakse ka selle nõude osas. Kaebaja ei ole kuni käesoleva ajani teatanud kohtule, et soovib kahjunõude menetlemist. Kohus leiab, et selle nõude osas tuleb menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 3 alusel.

11.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 12.03.2012 esitas kaebaja kohtule venekeelse e-kirja, milles on loetlenud, milles seisnevad tekkinud menetluskulud. 18.04.2012 esitas kaebaja kohtule nõustaja (konsultandi) ja kaebaja vahel sõlmitud venekeelse lepingu. Kuludokumente vastavalt

§ 109

lg-le 1 kaebaja kohtule esitanud ei ole, kuigi kohus on selleks andnud kaks korda võimaluse. Kuludokumentideks on halduskohtumenetluses arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid. Kuna nõuetekohased dokumendid menetluskulude väljamõistmiseks on esitamata, jääb kaebaja taotlus

§ 109lg 1 viimase lause alusel rahuldamata.

12.

§ 152

lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamisel on vastustajal õigus esitada menetluskulude hüvitamise nõue kaebuse esitaja vastu (

§ 108lg 4).Vastustaja on teatanud, et tal puudub menetluskulude nõue.

13.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv 15,97 eurot tagastada kaebuse esitajale. Kristina Maimann Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.