) § 76 lg-le 2 tekib kohtul õigus otsustada kaebaja suhtes tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega 22.01.
Kohus jättis kaebuse käiguta ning selgitas, et kaebajal tekib kaebeõigus, kui ta on esitanud vanglale (enda arvates õigel ajal) Justiitsministri 18.08.2010 määrusega nr 28 kinnitatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“ (edaspidi määrus) §-s 14 sätestatud nõusoleku ning vangla tagastab selle kaebajale. 3. 16.11.2011 esitas kaebaja vanglale taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
Vangla 06.12.2011 kirjaga nr 6-3/48894-1 tagastati kaebaja taotlus põhjendusel, et täitmata on seadusest tulenevad eeldused kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 08.12.2011 esitas kaebaja vaide nr 1-13/52549 milles, taotles ettekirjutuse tegemist tema 16.11.2011 esitatud taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks menetlemiseks. Tallinna Vangla 23.12.2011 vaideotsusega nr 1-13/52549-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
lg 2 alusel, kuna ta ei kanna karistust esimese astme kuriteo sooritamise eest, vaid teise astme kuriteo eest. Seega tuleks vanglal arvutada nimetatud kuupäev
Kaebaja on seisukohal, et tuginedes
lg-le 3, ei saa
lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega isiku olukorda halvendada tagasiulatuvalt.
lg 2 koostoimes
lg-ga 4 ei muuda ärakandmata karistuse osa uue kuriteo eest mõistetud karistuse raskusastet, karistuse määr lihtsalt pikeneb ärakandmata osa võrra. 16.02.2012 kaebuse täienduses kaebaja leiab, et
Viidatud säte ei võimalda liitkaristuseks mõista samaliigilisi põhikaristusi. Tuginedes
lg-le 2, 4 ja 5 ei saa kohus samaliigilisi põhikaristusi (vangistusi, va eluaegne vangistus) üheks liitkaristuseks mõista. Samaliigilisi põhiskaristusi võimaldab üheks liitkaristuseks mõista hoopis
lg 1, mida kohus ei saa järgida vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
lg 2 alusel suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna Pärnu Maakohus mõistis kaebajale karistuse teise astme kuriteo eest, siis vastavalt
lg-le 4 ei muuda eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ära kandmata karistuse osa astet (teist astet esimeseks), vaid pikeneb üksnes vangistuse aeg. Karistuse mõistnud kohus aga leiab, et kaebaja kannab karistust nii esimese kui teise astme kuriteo eest. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebaja kannab karistust esimese astme kuriteo eest, mistõttu tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kohaldada
Vangla raskendab kaebaja karistust muutes uue teise astme kuriteo eest mõistetud karistuse esimeseks astmeks. Vangla toiming on vastuolus
Kaebaja leiab, et vangla ei saa tugineda karistusseadustiku kommenteeritud väljaandele, kuna kommentaaridel puudub õiguslik jõud. 6. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu, kuna vaidlusalune tähtpäev on arvutatud õigesti. Kaebaja 16.11.2011 taotlus on tagastanud õiguspäraselt. Vastustaja palub jätta kaebuse tervikuna rahuldamata. Ida-Viru Maakohtu 16.12.1996 kohtuotsusega mõisteti kaebajale esimese astme kuriteo toimepanemise ees karistuseks 14 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust. 11.02.2008 vabanes kaebaja vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga. Katseajal pani kaebaja toime teise astme kuriteo, mille eest mõistis Pärnu Maakohus 10.11.2010 otsusega talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuna kaebajal oli osaliselt kandmata Ida-Viru Maakohtu poolt 16.12.1996 mõistetud karistus esimese astme kuriteo toimepanemise eest, liideti kandmata karistus teise astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusele ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 19 päeva vangistust. Kui süüdlasele on mõistetud liitkaristus vastavalt
§-dele 64 ja 65 teise astme kuriteo või esimese astme ettevaatamatu kuriteo ja tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest, lähtutakse ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel
Liitkaristuse mõistmisel arvestatakse tegelikku ärakantud karistusaega §-de 64 ja 65 alusel mõistetud lõplikust karistusest.
lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kaebajale on mõistetud liitkaristus esimese astme kuriteo ja teise astme kuriteo toimepanemise eest, mistõttu lähtutakse tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtaegade arvestamisel
Vastustaja arvestuste kohaselt avaneb kaebajal tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega 22.01.2013 ning tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus 15.02.
§-s 76 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist
S § 76 lg 4 alusel kehtestab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra justiitsminister määrusega. Justiitsministri 18.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 5 lg 1 p 1-3 kohaselt, kui kinnipeetav võetakse vanglasse vastu, arvutab vangla arvestusosakond välja ja teeb kinnipeetavale, välja arvatud vangistuse ositi kandmise korral, viie tööpäeva jooksul allkirja vastu teatavaks karistuse täieliku ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva; kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine; kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. Viidatud korra § 14 lg 2 alusel võib kinnipeetav esitada arvestusosakonnale nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega mitte varem kui kolm kuud enne käesoleva määruse § 5 lg 1 p-s 3 nimetatud õiguse tekkimist. Kaebaja karistusaja pikkus on määratud kahe kohtuotsuse alusel liitkaristusena. Kaebaja on süüdi mõistetud nii esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises (Ida-Viru Maakohtu 16.12.1996 otsusega) kui teise astme kuriteos (Pärnu Maakohtu 10.11.2010 otsusega). Eelmärgitud asjaolude üle vaidlus puudub. Kaebaja on ekslikul arusaamal, et liitkaristuse määramisel, kannab ta karistust üksnes teise astme kuriteo eest. Karistuste liitmine ei muuda seda, millise astme kuriteo eest karistus on määratud. Ka Pärnu Maakohtu 27.10.2011 kirjas nr 1-10-5792 on kaebajale selgitatud, et 10.11.2010 mõistis Pärnu Maakohus A.E.u süüdi teise astme kuriteos ning karistusele liideti varem (Ida-Viru Maakohtu 16.12.1996 otsusega) esimese astme kuriteo eest mõistetud karistuse ära kandmata osa. Seega kannab A.E. liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel, so nii esimese kui teise astme kuriteo eest.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku, kui süüdimõistetu 4 on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuna kaebuse esitaja on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises, kuulub tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtaegade arvestamisel kohaldamisele
Kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega tekib 22.01.2013. Kui seadusandja reguleeriks vaidlusaluse olukorra nii nagu kaebaja seda tõlgendada soovib, siis võiks esimese astme kuriteo toimepanemise eest vanglakaristust kandvad süüdimõistetud hakata vanglas toime panema teise astme kuritegusid, et saada kiiremini ennetähtaegselt vabanemise võimalus. Toodud näide illustreerib kaebaja seisukoha ilmset ekslikkust. Kaebaja mõttearendus karistuste raskusastmete liitmise teemal jääb arusaamatuks. Tallinna Vangla ei ole kaebajale karistusi määranud, neid liitnud või muutnud ega saagi seda teha. Kaebaja suhtes tehtud kohtuotsused kriminaalasjades on jõustunud ning neid ei saa ka vaidlustada halduskohtus. Käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ei ole vastuolus põhiseadusega. Kaebaja menetluslik taotlus tunnistada
lg 2 esimene lause põhiseadusega vastuolus olevaks, jääb rahuldamata, kuna viidatud säte ei ole eeltoodud põhjendusel asjassepuutuv. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata, kuna vastustaja ei ole kaebaja taotlust tagastanud õigusvastaselt, mistõttu puudub ka alus taotluse vastuvõtmiseks kohustamiseks. 8. Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Kristina Maimann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.