KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Lea Aavastik, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-09-8429 Tsivi

§ 26lg 5 järgi on termini “kuni 0,4 %” puhul tegu lahtise tingimusega.

Sellisel juhul on rahalise kohustuse ulatuse määramise õigus jäetud poolele, kellel oli õigus kohustuse täitmist nõuda, seega hagejale. Kostja on võlga tunnistanud kahes dokumendis. On olemas

§ 30

järgne kirjalik deklaratiivne võlatunnistus, mis on väljendatud kostja nõukogu 26.02.2009 otsuse p-s 1: O. Tomsoni ees tuleb täita lepingulisest suhtest tulenevad kohustused nõuetekohaselt ning mitte teha väljamakseid osas, milleks puudub täna lepinguline alus. Lisaks on kostja moodustanud eraldise aastaaruandes summas 541 000 krooni, millele on allkirja andnud audiitor, kõik juhatuse ja nõukogu liikmed ning heaks kiitnud üldkoosolek. Selline kirjalik fikseering on teistkordne deklaratiivne võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul peab võlgnik tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud asjaolude tõttu, mis toimunud pärast 26.02.

2. Tõrva TÜ hagi ei tunnistanud. Tõrva TÜ 19.04.1996 volinike koosolekul otsustati, et O. Tomson töötasu suuruseks on kuni 0,4% eelmise kuu kogukäibest. 05.12.1997 sõlmitud lepingu p-s 3 sätestati, et Tõrva TÜ kohustub seadusjärgse esindamise ja lepingu p-s 1 näidatud teenuse osutamise eest tasuma O. Tomsonile tema poolt esitatud arve alusel igakuuliselt Tõrva TÜ volikogu 05.12.1997 otsuse alusel arvestatud rahasumma viie päeva jooksul pärast arve esitamist. Nimetatud leping kehtis 15.05.2008, mil Tõrva TÜ nõukogu sõlmis hageja uue juhtimislepingu. 15.05.2008 lepingu p 3 järgi kohustus Tõrva TÜ tasuma O. Tomsonile seadusjärgse esindamise ja lepingu p-s 1 näidatud juhtimisalase töö eest igakuulist brutotöötasu kuni 0,4% ühistu eelmise kuu käibest. Praktikas kujunes juhtimislepingu järgne tasu arvestamine selliselt, et O. Tomson kehtestas oma käskkirjaga XXXX igakuulise tasu suuruse, millist Tõrva TÜ aktsepteeris. O. Tomson pole esitanud Tõrva TÜ-le 05.12.1997 juhtimislepingu p-s 3 nimetatud arveid, aga samuti nõudeid vähemsaadud tasu osas. Tõrva TÜ aastaaruanded perioodil 1997-2008 ei kajasta Tõrva TÜ võlgnevust juhtimistasu osas. Nimetatud perioodil allkirjastas aastaaruanded O. Tomson ning ka audit pole juhtimistasu võlgnevust tuvastanud. Tõrva TÜ juhatuse liikme tasuga seonduvas tuleb lähtuda erinormina tulundusühistuseaduse (TÜS) § 57 sätetest, mitte võlaõigusseadusest (

). Hageja poolt käskkirjaga kehtestatud tasumäär oli kooskõlastatud nõukoguga ja sellega sisustas mahuliselt juhtimislepingus määratletud tasu. Perioodil 05.12.1997–15.05.2008 kehtinud juhtimislepingu p 3 määratles arve esitamise tähtajad ja korra. Hageja ei ole juhtimistasu kui lepingutingimust määratlenud ning seda ei lepingust tuleneva aja kui ka mõistliku tähtaja jooksul tulenevalt

§ 26lg-st 7.

Kuna jooksva kuu käibemaht selgub järgmise kuu alguses, siis oli tingimuse võimalikuks määratlemiseks mõistlik tähtaeg kuni 2 nädalat arvestuskuu möödumisest. Selline määratlus vastanuks ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. 2 MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohtu
2. augusti 2010 otsusega jäeti O. Tomson hagi Tõrva TÜ vastu juhtimislepingust tuleneva saamata jäänud tasu väljamõistmiseks rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub asja materjalidest, et Tõrva TÜ 19.04.1996 volinike koosolekul valiti XXXX XXXXks O. Tomson. Samas otsustasid volinikud, et O. Tomsoni töötasu suuruseks on kuni 0,4% eelmise kuu kogukäibest. 05.12.1997 sõlmisid Tõrva TÜ volikogu komisjon ja O. Tomson lepingu Tõrva TÜ juhtimiseks ja seadusjärgseks esindamiseks. Muuhulgas sätestati lepingu p-s 3, et Tõrva TÜ kohustub seadusjärgse esindamise ja lepingu p-s 1 näidatud teenuse osutamise eest tasuma O. Tomsonile tema poolt esitatud arve alusel igakuuliselt Tõrva TÜ volikogu 05.12.1997 otsuse alusel arvestatud rahasumma viie päeva jooksul pärast arve esitamist. Lepingu p-s 8 märgiti, et leping kehtib kuni O. Tomson on äriregistrisse kantud Tõrva TÜ XXXXna või kuni uue lepingu sõlmimiseni. Nimetatud leping kehtis kuni 15.05.2008, mil Tõrva TÜ nõukogu sõlmis hageja uue juhtimislepingu. Nimetatud lepingu p 3 järgi kohustus Tõrva TÜ tasuma O. Tomsonile seadusjärgse esindamise ja lepingu p-s 1 näidatud juhtimisalase töö eest igakuulist brutotöötasu kuni 0,4% ühistu eelmise kuu käibest. Juhatuse liikme leping ei ole tööleping. TLS § 1 lg 5 sätestab, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali XXXX lepingule. TÜS § 57 lg 1 ja 2 määratlevad juhatuse liikme tasustamise. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega. Üldkoosolek või nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel, samuti juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel, tagama, et juhatuse liikmele ühistu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühistu majandusliku olukorraga. 21.03.2003 on Tõrva TÜ XXXX andnud käskkirja, mille kohaselt seoses O. Tomsoni töölepinguliste suhete lõpetamisega 31.12.2002, maksta alates 01.01.2003 Tõrva TÜ juhatuse liikmele (XXXXle) O. Tomsonile igakuuliselt 16 000 krooni juhatuse liikme tasu. 05.12.1997 lepingus Tõrva TÜ juhtimiseks ja seadusjärgseks esindamiseks kohustus kostja ühistu seadusjärgse esindamise ja teenuse osutamise eest tasuma O. Tomsonile tema poolt esitatud arvete alusel igakuuliselt Tõrva TÜ volikogu 05.12.1997 otsuse alusel arvestatud rahasumma viie päeva jooksul pärast arve esitamist. O. Tomson Tõrva TÜ-le arveid esitanud ei ole. 08.07.2008 XXXX käskkirjaga XXXX XXXX palgast on märgitud, et vastavalt Tõrva TÜ volikogu 15.05.2008 otsusele ja Tõrva TÜ nõukogu ja XXXX XXXX vahelisele lepingule 15.05.2008 on ühistu XXXXl õigus saada brutokuutöötasu kuni 0,4% ühistu eelmise kuu kogukäibest. Seoses eelnevaga kehtestas Tõrva TÜ XXXX alates 01.07.2008 XXXX XXXX igakuuliseks kindlaks kuupalgaks XX XXX krooni. Hagi rahuldamata jätmisel on põhjendatud kostja vastuväidetes esitatu, mille kohaselt O. Tomson kehtestas oma käskkirjaga XXXX igakuulise tasu suuruse, millist Tõrva TÜ aktsepteeris.
3. a oli XXXX tasu suuruseks 16 000 krooni, alates 01.07.2008 aga XX XXX krooni. O. Tomson pole esitanud Tõrva TÜ-le 05.12.1997 juhtimislepingu p-s 3 nimetatud arveid, aga samuti nõudeid vähemsaadud tasu osas. Tõrva TÜ aastaaruanded perioodil 1997-2008 ei kajasta Tõrva TÜ võlgnevust juhtimistasu osas. Oluline on seegi, et nimetatud perioodil allkirjastas aastaaruanded XXXXna O. Tomson ning ka audit pole mingit juhtimistasu võlgnevust tuvastanud.

§ 26käsitleb olukorda, mil lepingu sõlmimisel on mõned tingimused jäänud lahtisteks.

Hageja on kehtestanud oma käskkirjaga igakuulise palgamäära. Kui käsitleda formuleeringut ”kuni 0,4 % eelmise kuu kogukäibest” lahtise lepingutingimusena, siis ongi hageja palga määratlemisega selle tingimuse sisutanud. Vastava käskkirja vastuvõtmine oli aga lepingutingimuse määramise avalduseks teisele lepingupoolele - s.o kostjale.

§ 26

lg 7 näeb ette, et kui lahtise tingimuse peab määrama üks lepingupool, läheb tingimuse määramise õigus üle teisele lepingupoolele, kui tingimuse määramiseks õigustatud lepingupool ei määra tingimust kokkulepitud aja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul enne tähtpäeva, mil 3 kohustuse täitmist võib nõuda, ega teise lepingupoole poolt tingimuse määramiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Perioodil 05.12.1997-15.05.2008 kehtinud juhtimislepingu p 3 määratles arve esitamise tähtajad ja korra. Hageja ei ole 2006 ega 2008 juhtimistasu kui lepingutingimust määratlenud ning seda ei lepingust tuleneva aja kui ka mõistliku tähtaja jooksul. Kuna jooksva kuu käibemaht selgub järgmise kuu alguses, siis oli tingimuse võimalikuks määratlemiseks mõistlik tähtaeg kuni 2 nädalat arvestuskuu möödumisest. Selline määratlus vastanuks ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Juhatuse liikme tasu maksti välja täpselt hageja enda tahte ning seadusliku korralduse kohaselt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4. O. Tomson esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 11. augusti 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega hageja nõue täielikult rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus käsitlenud ja arvestanud kahe olulise tõendiga, s.o kostjapoolse kahe

§ 30järgse võlatunnistusega.

Kostja nõukogu 26.02.2009 otsuse p-s 1 on märgitud: "O. Tomsoni ees tuleb täita lepingulisest suhtest tulenevad kohustused nõuetekohaselt ning mitte teha väljamakseid osas, milleks puudub täna lepinguline alus." Hageja arutas nõukoguga mõni päev enne 26.02.2009 toimunud koosolekut kolme küsimust:

1. a)lepingust tulenev senini väljavõtmata töötasu;
2. b)lepingu alusel ühistule laenatud raha 103 000 krooni tagastamine ning
3. c)hageja taotlus 6 kuu töötasu kompensatsiooni maksmine seoses õigusvastase lepingu ühepoolse lõpetamisega. Sellise info taustal ei jäta nõukogu protokolli sõnastus kahtlust, et nõukogu otsustas lepinguvälist 6 kuu kompensatsioonitaotlust mitte rahuldada, kuid nõustus lepingust tuleneva saamatajäänud töötasunõude rahuldamisega, andes juhatusele korralduse "tuleb täita". Nagu nõukogu koosoleku protokollist selgub, oli juhatus saamatajäänud töötasu maksmise vastu. Juhatus lükkas nõukogu otsuse täitmise edasi, kuna nõukogu ei seadnud kindlat tähtaega. Lisaks nõukogu 26.02.2009 otsusele oli kostja moodustanud eraldise aastaaruandes summas 541 000 krooni, millele on allkirja andnud audiitor, kõik juhatuse ja nõukogu liikmed ning heaks kiitnud üldkoosolek. Selline kirjalik fikseering on teistkordne deklaratiivne võlatunnistus, mis kinnitab, et hageja ja kostja arvestused saamatajäänud töötasu osas peaaegu kattusid: hageja nõue oli 541 216 krooni ning kostja aktsepteeris 541 000 kroonist nõuet; 2) on kohtuotsusega tuvastatud, et hageja töötasu oli kuni 0,4 % ühistu eelmise kuu kogukäibest. Selline palgatingimus kehtis alates 1996. a ja hageja käsitles seda kui õigust saada töötasu täpselt 0,4 % , mitte aga rohkem. Samamoodi tõlgendas seda mõistet ka kostja nõukogu, mida tõendab 541 00 kroonise eraldise moodustamine, mis kattus hageja nõudega, mille arvutamise aluseks oli just termini "kuni 0,4 %" käsitlemine „täpselt 0,4%“. Samuti tõendab seda Tõrva TÜ nõukogu esimehe ja O. Tomsoni vahel on 26.01.2007 vormistatud kokkulepe, mille p-s l on väljendatud ühine arusaam, et hagejal oli õigus saada töötasu 0,4 % brutokäibest.

§ 29

lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimusi teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Eespoolkirjeldatud võlatunnistus ja 26.01.2007 sõlmitud kokkulepe kinnitavad, et kostja ja hageja tõlgendus langesid kokku. Kohus leidis, et tegu on

§ 26lahtise tingimusega.

Maakohtu seisukoha järgi on hageja endale käskkirjaga kehtestanud igakuulise palgamäära, mida kohus luges hagejapoolseks

§-s 26 sätestatud lahtise tingimuse sisustamiseks ning vastava käskkirja vastuvõtmine oli lepingutingimuse määramise avalduseks teisele lepingupoolele ehk kostja nõukogule. Kohe peale sellist konstateeringut aga muudab kohus oma seisukohta ja tuginedes

§ 26

lg 7 väidab vastupidist, et hageja pole ei 2006 ega 2008 juhtimistasu kui lepingutingimust määratlenud. Kumbki kohtu järeldusest ei ole õige. Kindlasti ei ole tegu

§ 26

lg 7 sätestatud juhuga.

§ 26

lg l näeb ette, et lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõned tingimused lahtiseks 3-l juhul: 1) jõuda neis kokkuleppele tulevikus, 2) jätta tingimuse määramine ühe lepingupoole määrata, 3) jätta kolmanda isiku määrata. Kostja ja hageja vaheline juhtimisleping ei näinud ette 4 nendest ühegi juhu rakendamist. Lisaks oleks lg 7 järgi kostja pidanud andma hagejale täiendava tähtaja ja kui ka siis poleks hageja tingimust määranud, oleks tingimuse võinud määrata kostja. Kostja pole kunagi nii toiminud.

§ 26lg 5 on sätestanud ka neljanda juhu, s.o.

olukorra, kui lepingus küll kokkulepet ei ole, kuid lepingupoole kohustuse täitmise ulatuse määramise õigus jääb selle sätte alusel teisele poolele. Antud juhtumil tuleneb poolte kokkuleppest ja lepingu olemusest, et

§ 26

lg 5 ei ole praeguses vaidluses rakendatav ja tuleb tugineda

§ 29lg-le 3.

Kohtu seisukohale hagejapoolse

§ 26

sätestatud lahtise tingimuse sisustamise kohta märgib apellant, et käskkiri on vaid korraldus raamatupidamisele. Seda ei saadetud nõukogule ning seda ei saa lugeda avalduse tegemiseks nõukogule. Ühtegi

§ 26

lg 8 järgset avaldust tingimuse määramise kohta pole hageja rohkem kui 10 aasta jooksul teinud ja kostja pole seda ka nõudnud. Käskkirjas pole märgitud, et sellega määratakse kindlaks lahtine tingimus, korraldus on antud igakuulise kindla töötasuosa maksmiseks. Hageja ei pidanud eeldama, et nõukogu lähtus pea 15 aasta jooksul termini "kuni 0,4 %" tõlgendamisel hagejale kahjulikumast tingimusest, samas kui oleks õigus oluliselt suuremale töötasule. Hageja ja kostja vaheline juhtimisleping ei näinud ette kompensatsiooni lepingu enneaegse lõpetamise korral.

1. Tõrva TÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. augusti 2010 otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) arutas Tõrva TÜ nõukogu muuhulgas 26.02.2009 apellandi nõudeid tema tegevuse täiendavaks tasustamiseks ning laenu tagastamiseks. Protokollist nähtub, et juhatus esitas nõukogule seisukoha, et O. Tomson on saanud kõik temale väljamaksmisele kuuluvad summad ning täiendavate, ametitasuna käsitlevate väljamaksete tegemine pole õigustatud. Samas märkis juhatus, et O. Tomson ja Tõrva TÜ vahelisest laenulepingust tulenevat kohustust tuleb täita. Nõukogu otsusest sõnastusest tuleneb, et laenulepingust tulenev kohustus tuleb täita, tasunõuete osas väljamakseid aga mitte teha. Deklaratiivse võlatunnistusena ei saa käsitleda ka Tõrva TÜ
3. a majandusaasta aruandes toodut. Viidatud aruandes kajastub alljaotuses “Eraldised” kirje: ”541 000 kroonine eraldis on loodud töötasunõude rahuldamiseks vt. Lisa 12”. Lisas 12 “
4. a Bilansipäeva järgsed sündmused” on märgitud: ”Pärast majandusaasta lõppu (31.12.2008) on Tõrva TÜ vastu esitanud saamata jäänud töötasunõude endine juhatuse liige O. Tomson. Nõude suuruseks on 541 000 krooni ning aruande koostamise seisuga on nõue Tartu Maakohtu menetluses. Seega nõude rahuldamise korral võib tekkida Tõrva TÜ-l kohustus teha väljamakse 541 000 krooni ulatuses.”
5. a majandusaasta aruanne seda eraldist enam ei sisalda ning aruande Lisas 12 “Tingimuslikud kohustused” on märgitud, et “juhtkond peab ebatõenäoliseks endise juhatuse liikme O. Tomsoni töötasunõude väljamõistmist 541 000 krooni ulatuses ja on otsustanud kaotada vastava eraldise.” Majandusaasta aruande kontekstis on eraldis kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Hea Eesti raamatupidamistava kohaselt kajastatakse eraldis bilansis juhul, kui selle realiseerimise tõenäosus on suurem kui 50%. Nõude realiseerumise tõenõolisuse hindamiseks puuduvad kindlad kriteeriumid ning tegemist on subjektiivse hetkehinnanguga. Antud juhul tähendab eraldise moodustamine
6. a majandusaasta aruandes ainult seda, et aastaaruande koostamisel hindas Tõrva TÜ hagi rahuldamise tõenäosust enamaks kui 50 %. See hinnang ei tähenda hagi õigeksvõttu. Nõude potentsiaali hindamine hagimenetluse algstaadiumis on keeruline ning see hinnang võib protsessi käigus muutuda (antud juhul muutus hinnang
7. a majandusaasta aruande koostamisel). Seetõttu ei saa kirjeldatud asjaoludel rääkida mingist deklaratiivsest võlatunnistusest

§ 30mõttes.

2) kujunes praktikas juhtimislepingujärgne tasu arvestamine selliselt, et O. Tomson kehtestas oma käskkirjaga XXXX igakuulise tasu suuruse, millist Tõrva TÜ aktsepteeris.

1. a oli XXXX tasu suuruseks 16 000 krooni, alates 01.07.
2. aga XX XXX krooni. O. Tomson pole esitanud Tõrva TÜ-le 05.12.1997 juhtimislepingu p-s 3 nimetatud arveid, aga samuti nõudeid 5 vähemsaadud tasu saamiseks. Tõrva TÜ aastaaruanded ja raamatupidamisarvestus perioodil 1997-2008 ei kajasta Tõrva TÜ võlgnevust juhtimistasu osas. Oluline on seegi, et nimetatud perioodil allkirjastas aastaaruanded O. Tomson ning ka audit pole mingit juhtimistasu võlgnevust tuvastanud. 3) tuleb lähtuda muuhulgas

§ 29

sätetest ning eriti

§ 29lg 5 p-st 2, 3, 6.

12 aasta vältel kujunes apellandile juhtimistasu arvestamise ja maksmise osas välja kindel kord, millist pooled aktsepteerisid. Lepingupoole tahte väljaselgitamisel saab lähtuda poole käitumisest võlaõigussuhtes. O. Tomson juhtis pikema ajavahemiku vältel keskmisest suuremat ühingut ning seetõttu saab eeldada, et isikul oli piisav juhtimiskogemus ning arusaam äri- ja võlaõigusest. Seetõttu ei kannata kriitikat väide mustadeks päevadeks säästude kogumise osas, kuna need võimalikud nõuded (alates 1996) on põhiosas ammu aegunud. Apellant ei esitanud 12 aasta vältel ühtegi juhtimistasuga seonduvat nõuet. Perioodil 1996 kuni 2008 maksis ühistu O. Tomsonile juhtimistasu ainult isiku poolt käskkirjaga määratud igakuulise juhtimistasuna ning mitte ühelgi juhul ei teostatud käibemahuga seonduvaid täiendavaid makseid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
2. augusti 2010 otsus muutmata.
3. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud õigesti esitatud tõendeid ja faktilisi asjaolusid ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. 7.
4. Apellandi seisukoht, et kostja on kahel korral võlga tunnistanud, tegemist on deklaratiivsete võlatunnistustega ning võlatunnistused tõendavad tema nõuet kostja vastu, on ekslik. Tõrva TÜ nõukogu 26.02.2009 ei ole hageja saamata jäänud töötasu nõuet tunnistanud ning see ei nähtu nõukogu koosoleku protokollist (t.l 83-84). Nimetatud nõukogu koosoleku protokollist nähtub, et hagejaga sõlmitud ametileping nägi ette töötasu kuni 0,4% ühistu eelmise kuu brutokäibest ning hageja XXXX XXXXna määras ise kindlaks töötasu suuruse (XX XXX krooni kuus). Hageja on saanud kätte kõik temale ametilepingu alusel väljamaksmisele kuuluvad summad ning selles osas ühistul täitmata kohustusi ei ole. Lisaks on protokollis märgitud, et juhatus peab vajalikuks täita nõuetekohaselt kõiki hageja ja ühistu vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Nimetatud protokollis märgitust on hageja teinud eksliku järelduse, justkui oleks nõukogu tunnistanud tema töötasu võlgnevust. Kuna nõukogu ei ole saamata jäänud töötasu võlgnevust tunnistanud, siis ei saa ka väita, et tegemist oleks kostjapoolse võlatunnistusega. Tõrva TÜ
5. a majandusaasta aruande alljaotises „eraldised“ on kirje, et 541 000-kroonine eraldis on loodud töötasunõude rahuldamiseks (t.l 86) ning aruande lisas 12 (t.l 87) on selgitatud, et pärast majandusaasta lõppu 31.12.2008 on ühistu vastu esitanud saamata jäänud töötasu nõude endine juhatuse liige O. Tomson. Nõude suuruseks on 541 000 krooni ning aruande koostamise seisuga on nõue maakohtu menetluses. Nõude rahuldamise korral võib ühistul tekkida kohustus väljamakse tegemiseks 541 000 krooni ulatuses. Apellant on ekslikult käsitlenud
6. a majandusaasta aruandes alljaotises „eraldised“ märgitud kirjet ja lisas 12 esitatud selgitust deklaratiivse võlatunnistusena. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid selles võlgnik kinnitab olemasolevat kohustust, st deklaratiivne võlatunnistus on sõltuvuses põhikohustusega.
7. a aastaaruandes ei ole kostja vaidlusalust kohustus tunnistanud, vaid üksnes märkinud, et vaidlusalune nõue on maakohtu menetluses. Sellest järeldub, et märgitud kohustuse olemasolu sõltub kohtulahendist. 7.
8. 19.04.1996 otsustasid ühistu volinikud, et hageja töötasu suuruseks on kuni 0,4% eelmise kuu kogukäibest (t.l 3-4). 05.12.1997 sõlmisid hageja ja ühistu volikogu komisjon lepingu ühistu juhtimiseks ja seadusjärgseks esindamiseks (t.l 117), milline kehtis kuni 15.05.2008, mil ühistu 6 nõukogu sõlmis hagejaga ühistu juhtimiseks ja seadusjärgseks esindamiseks uue lepingu (t.l 88). Nimetatud lepingu p 3 kohaselt kohustus ühistu tasuma hagejale igakuulist töötasu kuni 0,4% ühistu eelmise kuu kogukäibest. 02.01.2003 käskkirjaga (t.l 17) kehtestas hageja enda tasu suuruseks 16 000 krooni kuus ning 28.07.2008 käskkirjaga (t.l 118) kehtestas hageja enda tasu suuruseks XX XXX krooni kuus.

§ 26

lg 3 kohaselt kui lahtise lepingutingimuse peab määrama üks lepingupool või kolmas isik, peab määratud tingimus vastama hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Ühistu volinikud (t.l 3-4) ja nõukogu (t.l 88) otsustasid, et hageja töötasu suuruseks on kuni 0,4% ühistu eelmise kuu kogukäibest ning jätsid konkreetse tasu suuruse hageja otsustada. Hageja poolt endale tasu suuruse kehtestamisega määras hageja kindlaks lahtise lepingutingimuse ning sellist käitumist aktsepteerisid pooled enam kui 12 aastat. Seega vastas hageja poolt endale määratud tasu suurus poolte tahtele ning see oli vastavuses hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Asjas puuduvad tõendid, et hagejal oleks saamata jäänud tasu nõue kostja vastu. Kostja on õigesti märkinud, et ühistu aastaaruanded ja raamatupidamisarvestus perioodil 1997-2008 ei kajasta ühistu võlgnevust juhtimistasu osas. Hageja väide ringkonnakohtu istungil, et tegelikult maksti talle kuni

1. a tasu 0,4% ühistu eelmise kuu käibest nö „mustalt“ ning sellist maksmise korda aktsepteeris ka teine pool, on tõendamata ning ei ole tõsiseltvõetav. 26.01.2007 on hageja ja nõukogu esimehe P.U. vahel sõlmitud kokkulepe seoses XXX kinnistu müügiga (t.l 89). Nimetatud kokkuleppe p-s 1 on märgitud hageja kohustused ning kohustuste hulgas on muuhulgas hageja nõusolek, et ta nõustub
2. a jooksul lepingus ettenähtud töötasu (0,4% ühistu kuu brutokäibest) asemel 16 000 kroonise kuutöötasuga. Nimetatud kokkulepe p-s 1 märgitust ei saa järeldada, et nõukogu oleks nõustunud hageja töötasu suurusega 0,4% eelmise kuu brutokäibest (kuni 0,4% eelmise kuu brutokäibest alusel). Kokkulepe p 1 sõnastusest nähtuvalt kinnitasid pooled kokkuleppes , et hageja töötasu on jätkuvalt 16 000 krooni kuus ning tasu suurus muutus alles
3. a (t.l 118). Kuivõrd hagejale ei ole kunagi makstud töötasu lähtudes eelmise kuu käibest 0,4% ning asja materjalide juures puudub ka p-s 1 viidatud leping, siis on kokkuleppe p-s 1 sulgudes olev tekst ebatäpne. Asjakohane ei ole apellandi viide

§ 29lg-le 3.

Pooled on lepingutingimust „kuni 0,4% eelmise kuu brutokäibest“ tõlgendanud ühtemoodi enam kui 12 aastat ning sellest tulenevalt ei ole usutav apellandi väide, et tema tõlgendas nimetatud lepingutingimust teisiti ja kostja teadis või pidi seda teadma. 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Viivi Tomson Lea Aavastik 7 Üllar Roostoja 8