← Eesti

2-12-26767/5

Obsah (5)§ 468§ 440§ 444§ 164§ 467

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 17.10.2012 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-12-26767

§ 468lg.1 p.1 alusel viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Poolte abielu registreeriti 18.05.2002 ja lahutati Pärnu Maakohtu 9.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr.2-11-

  1. Otsus jõustus 20.01.
  2. Nimetatud otsusega on muuhulgas tuvastatud, et poolte abielusuhe lõppes 2008.a. sügisel. Poolte abielu jooksul on soetatud ühisvara, so kinnistu asukohaga xxxxxxxx xxxx, xxxx xx.xx (kinnistusregistriosa nr.xxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, pindala 1195 m2), mille väärtus on hageja hinnangul 57 520.48 eurot. Ühisvaraks oleval kinnisasjal lasub hüpoteegi kaudu ühiselt võetud kohustus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees (laenuleping nr.01220124769). 2012 maikuu seisuga on laenujääk (koos intressiga) 38 965 eurot. Hageja soovib ühisvara jagada selliselt, et kinnistu asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx.xx jääks hageja ainuomandisse ning nimetatud varaga seotud kohustus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees jääks hageja kanda. Selise ühisvara ja ühiselt võetud kohustuse jagamise tulemusena peaks hageja kostjale hüvitama enamsaadud ühisvara arvel 9277.74 eurot. Poolte abielusuhted lõppesid 2008.a. sügisel, millest alates ei ole kostja täitnud perekonna huvides ühiselt võetud laenukohustust. 2012 maikuu seisuga on kostja poolt täitmata kohustuse (1/2 nimetatud perioodil tagastamisele kuulunud laenust ja tasumisele kuulunud intressist) suuruseks 11 202.50 eurot, millele lisandub täitmata maamaksukohustus summas 90.39 eurot (kostja osa) ning kinnistu majandamise ja korrashoiuga seonduvad kulutused summas 8000 eurot, millest kostjal tulnuks kanda 4000 eurot. Kostja on hagejale kinnitanud, et ei kavatse kanda kinnistuga seonduvaid kohustusi, kuna ei soovi sinna enam elama asuda. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostjal puudub alus hagejalt enamsaadud ühisvara arvelt hüvitist saada, kuna tal, ainuüksi täitmata laenukohustust arvesse võttes, on hageja ees 2012 maikuu seisuga võlgnevus summas 1924.76 eurot. 3 Toetudes PKS §-dele 25,35,37 ja 38 palub hageja jagada poolte ühisvara selliselt, et kinnistu asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx.xx jääb hageja ainuomandisse ja hageja kanda jääb ka nimetatud varaga seonduv kohustus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees. Hageja palub tuvastada kostjal kohustuse olemasolu tahteavalduse tegemiseks, et Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr.xxxxxx kantakse nimetatud kinnisasja ainuomanikuna Marek Link. Kostja seisukoht Kostja on kohtule e-posti teel teatanud, et tal puuduvad vastuväited hagile ning ta nõustub kõigi seal toodud asjaoludega. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Kostja kirjalikust vastusest kohtule võib üheselt järeldada, et kostja võtab hagi õigeks.

§ 440

lg.1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub kõnesolev hagi rahuldamisele.

§ 444

lg.4 sätestab, et kohus võib õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagi hinnast. Lähtuvalt jagatava kinnistu asukohast ei ole alust eeldada, et otsus kuuluks tunnustamisele või täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariik. Eeltoodu tõttu jätab kohus põhjendava osa otsusest välja.

§ 164

lg.1 tulenevalt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 468

lg.1 p.1 kohaselt tuleb hagi õigeksvõtul põhinev otsus tunnistada viivitamata täidetavaks, so kohtuotsus on vastavalt

§ 467lg.1 täidetav enne selle jõustumist.

Kohtunik: Anne Randjärv

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.