Obsah (4)

§ 67§ 64§ 66§ 56

3-12-1669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 19.oktoober 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-1669 Haldusasi T.J.i kaebus Eest

) § 67 sätestatud usalduse kaitsele.

§ 67

lg 4 p 5 kohaselt isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik. Samuti ei saa vastavalt

§ 67

lg 4 p 6 tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel. 20.OÜ Clorrena esitas 23.01.2012 vastustajale küll ebaõiget infot T. J.´i töösuhte kohta, kuid töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et tööandja tunnistas T.J.i töötamist, kuigi tööandja luges algselt kaebuse esitaja töötamise alates 23.11.2011 proovitööks. Tööandja leidis, et faktiliselt alustas kaebuse esitaja tööd alles 7.12.2011 ja lahkus töölt omavoliliselt 13.01.2012 avansilist ettemakset tagastamata.

1. TKindlS § 46 lg 1 kohaselt nõuab töötukassa töötajale (hüvitise saajale) õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised hüvitise saajalt tagasi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt nõuab töötukassa aluseta määratud ja makstud hüvitise isikult tagasi korraga või temaga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel. Tagasinõudega palub töötukassa isikul enne ettekirjutuse tegemist alusetult makstud summad tagastada, selgitab millised on õigusliku aluseta saadud summad ja miks tuleb tagasi maksta, annab summade tasumiseks tähtaja ning teeb ettepaneku vastustajaga ühendust võtta, kui on vajalik koostada tagasimaksegraafik. Kui isik ei maksa 4 alusetult määratud ja makstud hüvitisi tagasi, tehakse enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TKindlS § 46 lg 6). Seega paneb TKindlS § 46 lg 1 imperatiivselt vastustajale kohustuse õigusliku aluseta makstud hüvitis isikult tagasi nõuda ja seda vaatamata sellele, kas isik esitas valeandmeid või mitte. Samuti ei võimalda nimetatu säte vastustajal õigusliku aluseta makstud hüvitist vaid osaliselt tagasi nõuda (nt selle perioodi eest, mil isik töötas). T.J.il puudus alates 23.11.2011 õigus töötuna arvel olla ja töötuskindlustushüvitist saada, mistõttu tuleb kõik pärast 23.11.2011 õigusliku aluseta makstud hüvitise summad kaebuse esitajalt tagasi nõuda, sõltumata sellest, mis ajavahemikul isik töötas ja kui palju ta tulu sai. IV KOHTU PÕHJENDUSED 22.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud nende seisukohtade kinnituseks esitatud tõendeid leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele järgmistel põhjendustel.
2. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 sätestab töötuna arveloleku lõpetamise alused ja näeb punktis 3 ette, et töötuna arvelolek lõpetatakse sama seaduse (TTTS) § 6 lõike 5 punktides 2-11 loetletud juhtudel. TTTS § 6 lg 5 p 3 tulenevalt lõpetatakse arvelolek, kui isik töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. TTTS § 7 lg 1 p 3 koostoimes § 6 lg 5 p 3 on imperatiivsed normid. Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 07.05.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/574 ( tl 3-4) tuvastati, et töösuhe T.J.i ja OÜ Clorrena vahel algas 23.11.2011 ja kestis kuni 13.01.2012.a., sama otsusega mõisteti OÜ-lt Clorrena T.J.ile välja saamata jäänud töötasu perioodil 23.11.2011-13.01.2012.a. Eesti Töötukassa 15.05.2012 otsusega lõpetati TTTS § 6 lg 5 p 3 koostoimes § 7 lg 1 p 3 alusel kaebuse esitaja töötuna arvelolek tagasiulatuvalt alates 22.11.2011 seoses tööle asumisega 23.11.2011.a. Töötuna arveloleku lõpetamise otsust kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole.
3. Eesti Töötukassa 23.05.2012 otsusega nr 112017760 ( tl 12) tunnistati kehtetuks töötukassa 08.12.20111 otsus töötuskindlustushüvitise määramise kohta T.J.ile edasiulatuvalt ja otsustati hüvitist mitte maksta. Samas 23.05.2012 otsuses töötuskindlustushüvitise määramise otsuse kehtetuks tunnistamisel on tuginetud töötukassa 15.05.2012 otsusele , millega lõpetati kaebuse esitaja töötuna arvelolek 22.11.2011 seoses tööle asumisega ja viidatud on

§ 64

lg 1 ja 2 ja § 66 lg 2 p 2 .

§ 64

lg 1 tulenevalt kohaldatakse haldusakti muutmist ja kehtetuks tunnistamist käsitlevaid

sätteid ( § 64-70) haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama.

§ 66

lg 2 p 2 tulenevalt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane,tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima. 25.Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-74-11 (p.13) selgitanud, et TKindlS ei reguleeri töötuskindlustushüvitise maksmise aluseks oleva haldusakti kehtetuks tunnistamist, seega, arvestades sealjuures TKindlS § 1 lg 3 sätestatuga, mille kohaselt kohaldatakse TKindlS-s ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätted, arvestades TKindlS erisusi, tuleb hüvitise määramist puudutava haldusakti kehtetuks tunnistamisel kohaldada

regulatsiooni.Samuti on Riigikohus viidatud kohtuasjas asunud seisukohale, et hüvitise 5 määramise otsuse kehtetuks tunnistamise pidi töötukassa otsustama kaalutlusõiguse alusel, arvestades mitte ainult

§ 64

lg 2 ja 3 sätestatut, vaid ka

§ 67

lg 1 alusel isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima.

§ 64

lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Seega annavad osundatud sätted haldusorganile haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisel ulatusliku kaalutlusruumi ja nimetavad mitmeid asjaolusid, millega kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuleb arvestada.

§ 56

lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Käesoleval juhul on vaidlustatud otsuses küll viidatud

§ 64

lg 2, ent otsusest ei nähtu kaalutlusi, mistõttu ei ole ka võimalik kaalutlusotsuse kohtulik kontroll. Kaalutlusotsuse põhjenduste hilisem esitamine kohtupraktika kohaselt aktsepteeritav ei ole ja haldusakti tagantjärele kontrollitavaks ei muuda. Kaalutlusõiguse õiguspärane rakendamine eeldab kõigi tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist, milleks on

-s sätestatud isiku ärakuulamine. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. 26.Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud hüvitise tagasinõudmine eeldab, et tunnistatakse tagasiulatuvalt kehtetuks hüvitise määramise kohta tehtud otsus kui hüvitise maksmise aluseks olnud haldusakt. Eesti Töötukassa 23.05.2012 otsusega nr 112017760 ( tl 12) tunnistati kehtetuks töötukassa 08.12.20111 otsus töötuskindlustushüvitise määramise kohta T.J.ile edasiulatuvalt ja otsustati hüvitist mitte maksta. Seega tulenevalt töötukassa poolt 08.12.2011 otsuse nr 111039564 töötuskindlustushüvitise määramise kohta edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisest on nimetatud haldusakt ( 08.12.2011 otsus) kehtetu alates selle kehtetuks tunnistamise hetkest. Edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisest tulenevalt on 08.12.2011 otsuse nr 111039564 alusel kaebuse esitaja poolt juba saadud hüvitis saadud õiguslikul alusel ja faktiliste tagajärgede kõrvaldamist ( tagasitäitmist) ei toimu. Haldusakti faktiliste tagajärgede tagasitäitmist on võimalik nõuda haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisel. 27.Töötukassa 25.05.2012 tagasinõudes nr 6-7.1/8210 ( tl 13) on alusetult märgitud, et töötukassa tunnistas töötuskindlustushüvitise määramise otsuse algusest peale kehtetuks, viidates 23.05.2012 otsusele nr 112017760, sest nimetatud otsusega on tunnistatud töötuskindlustushüvitise määramise otsus kehtetuks edasiulatuvalt. Seetõttu on ka alusetu tagasinõudes toodud järeldus, mille kohaselt kaebuse esitaja sai perioodi 24.11.201125.04.2012 eest õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitist. TKindlS § 46 lg 1 sätestab, et kindlustatule, töötajale või avalikule teenistujale õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised nõuab töötukassa hüvitise saajalt tagasi. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-74-11 selgitanud, et kui hüvitise määramise kohta käiv haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kui hüvitist on makstud ilma selle aluseks oleva haldusaktita, paneb TKindlS § 46 lg 1 imperatiivselt töötukassale kohustuse hüvitis selle saajalt tagasi nõuda, välja arvatud kui kohaldamisele kuuluvad sama paragrahvi lõiked 2-4. Seega , asjaolu, et TKindlS § 46 lg 1 rakendamisel puudus töötukassal kaalutlusõigus, ei tähenda, et kaalutlusõigus puudus vastustajal ka hüvitise määramise kohta käiva haldusakti kehtetuks tunnistamisel. 28. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusaktide ülaltoodud puudusi ei olnud võimalik kõrvaldada vaideotsusega, milles muu hulgas on alusetult märgitud, et 23.05.2012 otsusega nr 112017760 ( tl 12) tunnistati kehtetuks töötukassa 08.12.20111 otsus töötuskindlustushüvitise määramise kohta T.J.ile tagasiulatuvalt.Siinkohal märgib kohus täiendavalt, et

§ 66

lg 2 p 2 toodud alusel on haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine (

§ 66

lg 2 p 2 , lg 3 ja 4 6 koosmõjus) võimalik asjaolude muutumisest alates, kui isik, kelle kahjuks haldusakt kehtetuks tunnistatakse, on jätnud süüliselt täitmata kohustuse teatada asjaolude olulisest muutumisest. Vastav kohustus on sätestatud TKindlS § 14 lg 1. Kohtupraktikas on leitud ( näit. Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas 3-09-1957),et poolelioleva töövaidluse ajal ei saanud isik olla teadlik töövaidluskomisjoni poolt hiljem tehtud otsuse sisust. Eespoolviidatud kohtulahendis on Riigikohus muu hulgas leidnud, et olukorras, kus isikule oli määratud töötuskindlustushüvitis peale töövaidluskomisjoni otsust , millega loeti tööleping lõppenuks TLS § 85 alusel , ei pidanud kaebaja aru saama töötuskindlustushüvitise määramise õigusvastasusest ja ta võis usaldada töötukassa ametniku pädevust antud küsimuses. 29.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, muude menetluskulude välja mõistmist vastustajalt kaebuse esitaja HkMS § 109 lg 1 sätestatud korras taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Lea Kuuse kohtunik 7