Obsah (6)

§ 142§ 145§ 367§ 101§ 113§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-70649 Tsiviilasi Nordea Fi

) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus on tuvastanud, et 25.04.2007 sõlmisid hageja ja EGOÜ (kustutatud) (edaspidi liisinguvõtja) liisingulepingu nr XXX, mille alusel hageja liisis liisinguvõtjale järkamissae STROMB CT600 (edaspidi liisinguese), tähtajaga 36 kuud (tl 113-116 II kd) ning liisinguvõtja kohustus tasuma osamakseid vastavalt maksegraafikule (tl 117-118, II kd). Liisingulepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 119-127, II kd). 32.

§ 142

lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus on tuvastanud, et 10.05.2007 allkirjastasid kostjad käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostjad võtsid endale kohustuse vastutada hageja ees liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr XXX iga käendaja maksimumsummas 31 380 eurot. Lepiti kokku, et leping kehtib 36 kuud ning tähtaja möödumisel vastutav käendaja liisingufirma ees edasi enne tähtaja möödumist tekkinud liisinguvõtja kohustuste eest (tl 128-129, II kd). Kuna liisinguvõtja kohustused on tekkinud enne tähtaja möödumist, siis vastutavad käendajad käesoleval ajal tekkinud 5 võlgnevuse eest, mistõttu on alusetud kostja VD’i väited, et kuna liisinguleping on lõppenud, siis käendajad enam ei vastuta. 33. Võlaõigusseaduse (

) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kohus on tuvastanud, et liisinguleping nr XXX öeldi üles 19.01.2009 (tl 150-151, II kd), seoses liisinguvõtja võlgnevusega summas 139 783,68 krooni ehk 8 933,81 eurot hageja ees. Liisingueseme valdus taastati 27.01.2009 OÜ R kaasabil (tl 152, II kd), seoses millega tasus hageja OÜ-le R (tl 155, II

1. kd)arve nr A 01-113 (tl 154, II
2. kd)alusel vara tagastusteenuse ja transporditeenuse eest 24 023,03 krooni ehk 1 535,35 eurot, millise palub kostjatelt välja mõista. Transporditeenuse aluseks on OÜ R arve nr 9010097 (tl 45, IV kd). Seoses lepingu lõpetamise ja tagastusteenusega on hageja võlgnevus kokku 10 469,16 eurot. Kostjad nimetatud võlgnevuste ja kuludega ei nõustu. Kostja VD ei nõustu arvetel (tl 130-149, II
3. kd)märgitud tasudega Intrum Justitia AS-i teenuste eest ja lepingu lõpetamise tasuga. Samuti ei nõustu kostja IK ja VD transpordi- ja tagastusteenuste kuludega. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 7.4, kui liisinguvõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab liisinguandja liisinguvõtjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on liisinguandjal õigus nõuda iga saadetud teate korral rikkumise administreerimise, teate koostamise ja postitamise eest tasu kuni seitse eurot (tl 114, II kd). Kohtule esitatud arvelt nr 10473384 (tl 136, II
4. kd)nähtub, et hageja on arvestanud võlateatise saatmise eest koos käibemaksuga 129,80 krooni, arvelt nr 10488871 (tl 137, II
5. kd)nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 1 929,57 krooni ja võlateatise saatmise eest 129,80 krooni, arvelt nr 10504844 (tl 138, II
6. kd)nähtub, et võlateatise saatmise eest on arvestatud koos käibemaksuga 129,80 krooni, arvelt nr 10522630 (tl 139, II kd ) nähtub, et võlateatise saatmise eest on arvestatud koos käibemaksuga 129,80 krooni, arvelt nr 10539435 (tl 140, II
7. kd)nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 3 193,54 krooni ja võlateatise saatmise eest 129,80 krooni, arvelt nr 10556664 (tl 141, II
8. kd)nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 2 058,07 krooni ja võlateatise saatmise eest 129,80 krooni, arvelt nr 10575635 (tl 142, II
9. kd)nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 999,21 krooni ja 1 142,68 krooni ning võlateatise saatmise eest 129,80 krooni, arvelt nr 10593483 (tl 143, II
10. kd)nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 1 301,46 krooni, arvelt nr 10611836 (tl 144, II
11. kd)nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 1 151,72 krooni, arvelt nr 10631247 (tl 145, II
12. kd)nähtub, et hageja on arvestanud võlateatise saatmise eest koos käibemaksuga 129,80 krooni ning arvelt nr 10719383 nähtub, et hageja on arvestanud koos käibemaksuga lepingu ülesütlemise tasu 5 900,04 krooni. Intrum Justitia teenuste osas on hageja kohtule esitanud Intrum Justitia arved (tl 46-66, IV kd), maksekorraldused arvete tasumise kohta (tl 67-75, II
13. kd)ning võlateatised (tl 76-85). Kohus ei nõustu arvetel näidatud võlateatiste saatmise tasuga summas 129,80 krooni ja lepingu ülesütlemise tasuga summas 5 900,04 krooni. Kuna vastavalt lepingu tingimuste punktile 7.4 on hagejal õigus nõuda iga saadetud teate korral rikkumise administreerimise, teate koostamise ja postitamise eest tasu kuni seitse eurot, siis on põhjendatud kaheksa võlateatise ja lepingu ülesütlemise teatise eest küsida tasu koos tolleaegse käibemaksuga kokku 74,34 eurot (9 kirja x 7 eurot x 18%). Kohus ei nõustu ka Intrum Justitia teenustasuga summas 11 776,25 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud võlateadetest nähtub, et Intrum Justitia on liisinguvõtjale saatnud kolm allkirjastamata võlateadet (tl 76-78, IV
14. kd)ja viis e-kirja (tl 79-85, IV kd). Kohus leiab, et kaheksa teate eest kokku 11 776,25 krooni küsimine on alusetu ja liialdatud. Kuna kohtule ei ole teada Intrum Justitia teenuse hind, siis, kuna arvetel on kajastatud Intrum Justitia teenustasu seitsmel korral, siis leiab kohus, et põhjendatud on võtta sellest keskmise teenusehind, milleks on 1 682,32 krooni ehk 107,52 eurot (11 776,25 / 7), kohus leiab, et teenustasu summas 1 682,32 krooni koos käibemaksuga ehk 107,52 eurot on piisav kaheksa teate saatmise eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud kulud arvete alusel on 7 919,58 6 eurot (139 783,77 – 1 038,40 krooni (võlateatiste saatmine) – 5 900,04 (lepingu ülesütlemise tasu) – 11 776,25 (Intrum Justitia teenustasu)) = 121 069,08 krooni + 1 682,32 krooni (põhjendatud teenustasu) = 122 751,40 krooni ehk 7 845,24 eurot + 74,34 eurot (võlateatiste saatmine) = 7 919,58 eurot). 34.

§ 367

lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punkt 9.4 sätestab, kui liisinguandja ütleb lepingu üldtingimuste punktis 9.2 sätestatud alustel lepingu üles, siis on liisinguvõtja kohustatud tagastamata vara liisinguandja poolt määratud tähtaja jooksul liisinguandja poolt määratud kohta Eesti Vabariigi piires. Punkti 9.5 kohaselt, kui liisinguvõtja ei tagasta vara lepingu ülesütlemise teates sätestatud tähtaja jooksul või liisinguandja poolt määratud kohta või ei ole liisinguvõtjale võimalik lepingu ülesütlemise teadet üle anda, siis on liisinguandjal õigus viivitamatult siseneda liisinguvõtja esindaja juuresolekul liisinguvõtja ruumidesse või kinnisasjale ja vara liisinguvõtja valdusest ära võtta ning vabalt võõrandada, kusjuures eelnimetatud toimingutest tulenevad kulud jäävad täielikult ja tingimusteta liisinguvõtja kanda (tl 124, II kd). 19.01.2009 liisingulepingu ülesütlemise teatisest (tl 150, II kd) ei nähtu, et hageja oleks teavitanud kirjalikult liisinguvõtjat, kuhu liisinguvõtja on kohustatud liisingueseme tagastama, milline kohustus tulenes hagejale üldtingimuste punktist 9.

1. Liisinguese on tagastatud 27.01.2009 liisinguvõtja volitatud esindaja poolt liisinguandja volitatud esindajale OÜ-le R (tl 152, II kd). OÜ R on esitanud 30.01.2009 hagejale arve nr A 01-113 käsunduslepingu 27.09.2004 alusel seoses lepinguga nr XXX transporditeenuse eest summas 12 358,50 krooni + vara tagastusteenus 8 000 krooni, kokku koos käibemaksuga 24 023,03 krooni, millise arve hageja on tasunud (tl 155). Transporditeenuse aluseks on OÜ R 28.01.2009 arve nr 9010097 OÜ-le R (tl 180, III kd, tl 45, IV kd), mille alusel on OÜ-le R teostatud transpordi teenust summas 8 308,50 krooni ja laadimise ja abitööjõud summas 4 050 krooni, kokku ilma käibemaksuta 12 358,50 krooni. Kohus leiab, et vara tagastusteenuse ja transporditeenuse kulud on põhjendamata. OÜ R arvest ei nähtu, et teenust oleks osutatud seoses liisinguesemega, samuti ei nähtu ühestki teisest kohtule esitatud tõendist, et OÜ R on osutanud liisingueseme osas transporditeenust ning laadimise ja abitööjõudu. Samuti on põhjendamata vara tagastusteenus, kuna hageja oli kohustatud kirjalikult teatama liisinguvõtjat, kuhu liisinguese tuleb tagastada. Hageja ei ole tõendanud, et on liisinguvõtjat nimetatust kirjalikult teavitanud, mistõttu on põhjendamatu kostjatelt sisse nõuda vara tagastusteenuse tasu, kuna vastavalt üldtingimuste punktile 9.4, kui liisinguvõtja ei tagasta vara lepingu ülesütlemise teates sätestatud tähtaja jooksul või liisinguandja poolt määratud kohta või ei ole liisinguvõtjale võimalik lepingu ülesütlemise teadet üle anda, siis on liisinguandjal õigus viivitamatult siseneda liisinguvõtja esindaja juuresolekul liisinguvõtja ruumidesse või kinnisasjale ja vara liisinguvõtja valdusest ära võtta ning vabalt võõrandada, kusjuures eelnimetatud toimingutest tulenevad kulud jäävad täielikult ja tingimusteta liisinguvõtja kanda (tl 124, II kd).
2. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõude tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest summas 7 919,58 eurot.
3. Vastavalt

§ 367

lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vaidlus puudub selles, et vara jääkmaksumus oli 10 582,14 eurot käibemaksuta (tl 117, II kd). Kohtule esitatud AS N 27.09.2011 ekspertarvamuse kohaselt oli liisingueseme väärtuseks jaanuar 2009 ca 20 000 eurot (tl 147-148, III kd). Ostu-müügilepingu nr XXX kohaselt müüs hageja liisingueseme EAS-ile 15 000 euro eest käibemaksuta (tl 191-193, III kd). Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud liisingueseme turuhinda liisingueseme tagastamisel ning leiavad, et liisingueseme turuhind peaks olema vähemalt ca 30 391,77 eurot. Lisaks märgivad kostjad, et kostjatel oli liisinguesemele ostja hinnaga 27 000 eurot, millise asjaolu hageja jättis tähelepanuta. 7 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-33-08 p 19, et „.Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks

§ 367

lg 3 järgi ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus“ punktis 18 on Riigikohus leidnud, et: „Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud.“ Kohus leiab, et AS N 27.09.2011 ekspertarvamusega on tõendatud, et liisingueseme väärtuseks jaanuar 2009 oli ca 20 000 eurot käibemaksuga ehk 16 400 eurot käibemaksuta (tl 147-148, III kd). Asjaolu, et tegemist ei ole riiklikult tunnustatud eksperdi poolt teostatud ekspertarvamusega, ei tähenda, et ekspertarvamus ei tõenda liisingueseme hinda jaanuaris

1. Kostjad ei ole taotlenud kohtult ekspertiisi teostamist. Ostu-müügilepingu nr XXX kohaselt müüs hageja liisingueseme EAS-ile 15 000 euro eest käibemaksuta (tl 191-193, III kd). Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, et müügihind oli teistsugune või liisingueseme turuhind oli kõrgem. Järkssae dokumendid (tl 38-109, III kd) ei tõenda liisingueseme hinda. Samuti on põhjendamata kostjate väited, et kostjatel oli liisinguesemele ostja hinnaga 27 000 eurot. Hageja on edastanud kostjatele liisingueseme müüja andmed ja pildid juba 01.04.2011 (tl 170-177, II kd). Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et kostjate ostjad on müüjaga ühendust võtnud ning soovinud reaalselt liisingueset osta. Hageja on müünud liisingueseme 28.11.2011, so üle poole aasta hiljem, kui hageja on andnud kostjatele andmed müüja kohta, seega oli kostjatel piisavalt aega liisingueseme müümiseks enda ostjale. Põhjendamata on väide, et hageja ei ole aktiivselt tegelenud liisingueseme müügiga. Hageja on andnud koheselt liisingueseme valduse taastamisel liisingueseme realiseerimiseks EAS-ile (tl 156-157, II kd), kes on pannud liisingueseme müüki aadressil www.mascus.ee. Antud liisingueseme puhul ei ole tegemist sõiduautoga, mida inimesed kasutavad igapäevaselt ja ostavad tihedamini. Liisingueseme puhul on tegemist spetsiifilise tööks vajaliku saega, mida inimesed ei osta tihedalt ning arvestades majanduslikku olukorda aastal 2009, siis on põhjendatud, et liisingueseme müük võttis rohkem aega. Seega eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja on müünud liisingueseme ligilähedaselt turuhinnale. Kuna liisingueseme jääkväärtus oli 10 582,14 eurot käibemaksuta ja hagejal õnnestus liisinguese müüja 15 000 euroga käibemaksuta, siis sai hageja kasu müügist 4 417,86 eurot, milline kuulub tasaarveldamisele hageja tõendatud nõudega summas 7 919,58 eurot.
2. Ülaltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 3 501,72 eurot (7 919,58– 4 417,86). 38.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist

§ 113

lg 6 aluse viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral.

§ 6

lg 1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Lepingu punkti 7.3 kohaselt kohustuste mittetäitmisel on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt (tl 114, II kd) viivist. Liisingulepingus on viivisemääraks 0,25% päevas. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise põhivõlgnevuse summas 6 051,30 euro ulatuses. Kostja VD ei nõustus viivisega, kuna hageja on arvestanud viivist ka intressidel. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käitunud heas usus ning on viivist arvestanud nõudelt, mis sisaldab ka viiviseid, siis on viivisenõue põhjendamata ja ei vasta seadusele, mistõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis.

1. Kohus märgib, et on hinnanud tl 30-55, I kd, tl 130-172, I kd asuvaid tõendeid eelpool, kohus on viidanud samadele tõenditele tl 114-155, II kd. Tl 71-75, I kd ja 18-33, II kd olevad tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna tõendid ei puutu antud vaidlusesse. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud 33% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 66% ulatuses hageja enda kanda. 8 Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik 9