Obsah (5)

§ 252§ 249§ 251§ 250§ 2

K O H TU M ÄÄ R US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1936 Haldusasi OÜ Vaarao kaebus Si

§ 252lg 7 ls 1).

Ülejäänud osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Sillamäe Linnavalitsus otsustas 09.08.
2. a korraldusega nr 545-k „Ehitusloa andmine“ rahuldada OÜ Krunk taotluse ja anda ehitusluba Sillamäel aadressil XXX kaubandushoone ehitamiseks vastavalt esitatud projektile (projekteerija: OÜ DeCon; töö nr 1206; tl 8-96).
3. OÜ Vaarao, kellele kuulub naaberkrunt XXX , esitas 12.09.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse 09.08.
4. a korralduse nr 545-k õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks.
5. 27.09.2012 esitas OÜ Vaarao halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Sillamäe Linnavalitsuse 09.08.
6. a korralduse nr 545-k kehtivus ja keelata OÜ Krunk ehitustegevus Sillamäel aadressil XXX. OÜ Vaarao põhjendas oma taotlust sellega, et OÜ Krunk hakkas kiiresti tegema ehitustöid kinnistul XXX ning asus ehitama vundamenti, mis rajatakse krundi piirist 1,3 kuni 2,1 meetri kaugusele. Taotlusele on lisatud fotod (tl 139).
7. 01.10.2012 tegi Tartu Halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 252 lg 4 alusel määruse, millega rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Sillamäe Linnavalitsuse 09.08.

1. a korralduse nr 545-k kehtivuse ja keelas OÜ Krunk ehitustegevuse Sillamäel aadressil XXX kuni 31.10.
2. a.
3. Sillamäe Linnavalitsus esitas 12.10.2012 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.10.
4. a määruse peale, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja OÜ Vaarao esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Sillamäe Linnavalitsus väidab, et OÜ Vaarao õigused ei ole ohustatud ei otseselt ega ka kaudselt ning seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Vastustaja selgitab, et XXX kaubandushoone eelprojekt (töö nr 1206) on teostatud vastavalt detailplaneeringule, mis on kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 04.12.
5. a otsusega nr 33/131-o, mistõttu ei kehti antud juhul Sillamäe Linnavolikogu 27.04.
6. a määruse nr 21/50-m „Sillamäe linna ehitusmäärus“ § 20 lg-s 5 sätestatud nõue jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest. Detailplaneering sätestab vaidlusaluse kauguse krundil XXX paikneva hoone rekonstrueerimise käigus ehitatava tulemüüri ehitusjoone kauguseks XXX krundini 2 m. Antud juhul on Päästeamet ehitusprojekti kirjalikult heaks kiitnud 18.07.2012 ning sellega vastustaja arvates kinnitatud, et ehitusprojekt vastab nii Vabariigi Valitsuse 27.04.
7. a määrusele nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“, kui ka standardi nr EVS 812-7:2008 nõuetele. Ehitusfüüsika järgi 1,5 m sügavuse vundamendi, mis on ettenähtud rajatava ehitise projektis, mõju ei ulatu horisontaalselt kaugemale kui 2 m (projektijärgne vahe hoonete vahel on 3,7 m kuni 5,5 m), samas 2,5…3 m sügavuse kaevise mõju ulatub oluliselt kaugemale. Paraku OÜ Vaarao on samal viisil rikkunud kolmanda isiku õigusi, s.o juurdeehitusega liikunud 3m XXX krundil asuva hoone poole (kaevates arvatavasti enam kui 2 m sügavamale kui XXX krundi ehitusprojektis ettenähtud) ning seadnud ohtu kolmanda isiku omandis oleva hoone. Sama on ka valgusega. OÜ Vaarao ehitas oma hoone 2,3 m olemasolevale lähemale ja ei kurtnud, et loomulik valgus kaob. OÜ Vaarao väide, et loomuliku valguse kinnikatmise tõttu suurenevad tema kulud ja see loob ebamugavusi ruumide kasutamisel, on väär kuna sellel poolel OÜ Vaarao hoonel aknad puuduvad. Vastustaja on seisukohal, et arvestatav avalik huvi on käesolevas asjas nii oluline, et see õigustab OÜ Vaarao õiguskaitsevajadusega mittearvestamist. Vastustaja on seisukohal, et projekt vastab kehtestatud detailplaneeringule. Vastustaja leiab, et ka kolmanda isiku huvid kuuluvad arvestamisele, kuna tema huvid kaaluvad üles OÜ Vaarao võimaliku õiguste rikkumise. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tohi olla kolmanda isiku suhtes ebaõiglane. Vastustaja lisab, et OÜ Vaarao taotlusest ei selgu, milliseid õiguslikke tagajärgi ta esialgse õiguskaitse taotlusega taotleb. 2
8. OÜ Krunk esitas 12.10.2012 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.10.
9. a määruse peale, milles taotleb samuti halduskohtu määruse tühistamist ja OÜ Vaarao esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. OÜ Krunk nõustub Sillamäe Linnavalitsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
10. OÜ Vaarao viitab oma 25.10.2012 esitatud vastuses kaebuses toodud põhjendustele, mille kohaselt kõrghoone ehitamine 3-4 meetri kaugusele OÜ-le Vaarao kuuluvast olemasolevast ärihoonest paneb reaalsesse ohtu hoone kindluse ja vastupidavuse, kuna ärihoone omab ka keldriruume. Olemasolev hoone võib kaotada maapõuetoe ja tasakaalu, kui sedavõrd lähedal kaevatakse 1,5 meetrine süvend ja hakatakse tegema ehitustöid, kus kasutatakse rasketehnikat. Samuti katab kaubanduskeskuse hoone, arvestades selle kõrgust ja kaugust OÜ Vaarao hoonest, kinni loomuliku valgustuse nende ruumide jaoks, mis jäävad kaubanduskeskuse poole. Need ruumid jäävad pimedaks isegi päevasel ajal. See suurendab äriruumide valgustuse kulusid ja loob ebamugavusi töötajatele ruumide kasutamisel. Peale selle planeerib OÜ Vaarao laiendada oma äriruume XXX asuval maatükil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus kohaldab esialgset õiguskaitset omal algatusel, peatab Sillamäe Linnavalitsuse 09.08.
12. a korralduse nr 545-k kehtivuse alates 01.11.2012 ja keelab ehitustegevuse kinnistul asukohaga XXX. Sillamäe Linnavalitsuse ja OÜ Krunk määruskaebused jäävad rahuldamata. 9.

§ 249

lg 1 ls 1 järgi võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ringkonnakohus tuletab nende normide koosmõjust neli tingimust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab olema olemas kaebaja subjektiivne õigus, mis annab kaebajale õiguse esitada nõue peaasjas ning nõuda esialgset õiguskaitset. Teiseks tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu tagajärg. Seaduse seletuskirja, mis on koostatud tuginedes Riigikohtu seisukohtadele, kohaselt tähendab see, et „kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik“ (

seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE). Kolmandaks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid.

seletuskirjas on märgitud: „Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. Kaebuse perspektiivide hindamisel tuleb selgitada välja, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub. Kui kaebusest ei nähtu põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikku alust, tuleb kaebus menetluse selles staadiumis lugeda perspektiivituks (RKHKm nr 3-3-1-3-06).“ (

seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE.) Lõpuks tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja ja kolmanda isiku jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt kaebaja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus. 3

1. Subjektiivse õiguse leidmiseks tuleb analüüsida asjakohaseid norme. Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 p 2 järgi tagab kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Naaberkinnisasja omanik tuleb PlanS § 16 lg 4 p 2 järgi puudutatud isikuna kaasata detailplaneeringu koostamisse. Ehitusseaduse (EhS) § 3 lg 3 ls 2 järgi peab olema takistatud tule levik naaberehitistele. EhS § 12 lg 1 ls 2 järgi tuleb ehitamisel vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. EhS § 3 lg 11 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.10.
2. a määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1 p 4 järgi on oluliseks tuleohutusnõudeks, et võimaliku tulekahju puhkemise korral on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peavad olulised tuleohutusnõuded olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. Sama määruse § 8 lg 1 järgi tuleb tule leviku vältimiseks arvesse võtta ka ehitisest väljaspool olevaid mõjusid. Kaebaja on viidanud muuhulgas ka asjaõigusseaduse (AÕS) §-le
3. AÕS § 146 lg 1 kohaselt ei või maatükki süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi. Lg 2 lubab süvendada, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Ringkonnakohus leiab, et õiguskorra ühtsuse ja menetlusökonoomia huvides tuleb asjakohaste avalik-õiguslike normide puudumisel arvestada ka AÕS §-ga 146 kui naabrusõigusliku miinimumnõudega. Subjektiivne õigus tuleneb nii EhS § 3 lg 3 lausest 2 kui ka § 12 lg 1 lausest 2, sest nende normide eesmärk on kaitsta ka naaberehitist ja seega ka selle omanikku. Samuti tuleneb subjektiivne õigus AÕS § 146 lg-st
5. Teiseks peab esinema pöördumatu tagajärje saabumise võimalus. Esialgse õiguskaitse lõpetamisel oleks kolmandal isikul võimalik ehitustegevust jätkata. Kuigi ebaseadusliku ehitise lammutamine on teoreetiliselt võimalik, ei ole siiski välistatud, et ehitustegevuse jätkamine toob endaga kaasa majandusliku võimatuse olukord tagasi pöörata. Riigikohus on leidnud, et isegi omavolilise ehitise kõrvaldamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel: „Iga ehitise, sh ka omavolilise ehitise kohustuslik likvideerimine piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab alati omanikule kahju. Sellise intensiivsusega õiguste piirangut nagu likvideerimist peab pädev asutus saama põhjalikult kaaluda igal üksikjuhtumil eraldi. Likvideerimine, sh lammutamine tuleb otsustada kaalutlus- ehk diskretsiooniõiguse kohaselt. Kaalutlusõiguse teostamisel ei ole aga keelatud arvestada asjaoluga, et ehitis püstitati ebaseaduslikult. Õigesti märgib ringkonnakohus ka seda, et omavalitsus peab omavolilise ehitise avastamisel kaaluma ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu ning ehitise lammutamise vajalikkust“ (RKHKo 26.11.2002, 3-3-1-64-02, p 10). Sellest lähtuvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et käesoleval juhul esineb pöördumatu tagajärje saabumise võimalus.
6. Kolmandaks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas käesolevas asjas on vastustaja eksinud ehitusluba väljastades Sillamäe Linnavolikogu 27.04.
7. a määruse nr 21/50-m „Sillamäe linna ehitusmäärus“ § 20 lg 5 vastu, mille kohaselt tuleb ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Ehitis on projekti järgi ca 8 m kõrgune, mistõttu peaks see asuma vähemalt 4 m krundipiirist. Pooltevahelist 4 teistsugust kokkulepet ei ole, kuid vastustaja väidab, et detailplaneering näeb ette väiksema kuja kui pool ehitise kõrgusest. Detailplaneering pärineb aastast 2001 (tl 113) ja selle kehtivus on
8. aastal üle kinnitatud (tl 122). Ringkonnakohus ei suutnud toimikus leiduva detailplaneeringu koopia (tl 112) järgi tuvastada, millel rajaneb vastustaja väide, et lubatav on väiksem kuja kui 4 m. Seetõttu ei anna summaarne kontroll alust asuda seisukohale, et Sillamäe Linnavolikogu 27.04.
9. a määruse nr 21/50-m „Sillamäe linna ehitusmäärus“ § 20 lg 5 ei kohaldu käesoleval juhul. Kui see aga kohaldub, on kaebuse eduväljavaated kõrged, sest ehitusloas (tl 7) viidatud projekti järgi (tl 66) on kujaks maksimaalselt 2,1 m.
10. Neljandaks tuleb kaaluda vastanduvaid huve. Kaalukausil on avalik huvi kaubanduskeskuse kiireks valmimiseks ja praeguse tühermaa kasutuselevõtuks avaliku ruumina. Samuti tuleb arvestada kolmanda isiku majanduslikke huve. Teisalt tuleb eelneva alusel käesoleval juhul arvestada tõsiselt nii tulekahju ohtu kui ka mõjusid olemasoleva hoone stabiilsusele, mis võivad lähtuda ehitustöödest kolmanda isiku maatükil, kui need toimuvad liiga lähedal. Tööde jätkumise korral ei saa välistada, et kahjustada saab OÜ-le Vaarao kuuluva hoone kandekonstruktsioon. Samuti ei ole välistatud, et ca 8 m kõrguse kaubanduskeskuse püstitamisel vaid 3,7 m kaugusele olemasolevast ehitisest (tl 66) on rikutud tuleohutusnõudeid. Ringkonnakohus leiab, et naabrusõigusi, mis on ehitusseaduses võrdlemisi nõrgalt kaitstud, ei tohi kohalik omavalitsus planeerimisel ja ehitusloa andmisel siiski alahinnata, sest olemasoleva ehitise kaitse teenib lõppastmes õiguskindlust, mis on põhiseaduslik väärtus.
11. Vastavalt

§ 251

lg 1 p-le 1 võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Ringkonnakohus on seisukohal, et soodustava haldusakti puhul HMS § 51 lg 1 mõttes nagu ehitusluba on asjakohane peatada selle kehtivus. 15. Esialgset õiguskaitset võib kohus

§ 249

lg 1 ls 1 järgi kohaldada kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel. Ringkonnakohus peab võimalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset omal algatusel lähtuvalt menetlusökonoomia põhimõttest ja sellest, et hoolimata formaalsest määruskaebuse menetlusest Tartu Halduskohtu 01.10.

1. a määruse peale on poolte vahel sisuliselt vaidlus selles, kas XXX krundil tohib Sillamäe Linnavalitsuse 09.08.
2. a korraldusega nr 545-k antud ehitusloa alusel ehitustegevus jätkuda.
3. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus niisiis, et käesolevas asjas tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset omal algatusel, Sillamäe Linnavalitsuse 09.08.
4. a korralduse nr 545-k kehtivus tuleb alates 01.11.2012 peatada ja keelata jätkuvalt ehitustegevus kinnistul asukohaga XXX. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu sellele, et tulenevalt

§ 249

lg-st 4 kehtivad esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. 17. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et Tartu Halduskohus tegi 01.10.2012. a määruse

§ 252lg 4 alusel.

Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

§ 252

lg 4 alusel peab olemas olema taotlus, mis vastab

§ 250nõuetele.

Ringkonnakohus leiab, et OÜ Vaarao esialgse õiguskaitse taotlus ei vasta

§-s 250 sätestatud nõuetele, sest puudub lg 2 esimese lause järgi vajalik põhistus. Ringkonnakohus on

§ 252

lg-t 4 ja § 250 lg-t 2 süstemaatiliselt tõlgendades seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine

§ 252

lg 4 alusel eeldab sellist esialgse õiguskaitse taotluse põhistust, mis võiks olla iseseisvaks aluseks esialgse õiguskaitse 5 määrusele. Teistel menetlusosalistel ja õigusavalikkusel peab olema võimalik määrusest koos taotluse ja selle põhistusega jõuda arusaamisele, mis põhjusel kohus esialgset õiguskaitset kohaldab. Vastasel korral rikub halduskohus olulisi halduskohtumenetluse põhimõtteid, sest teadmata, mis on halduskohtu poolsed esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse põhjendused, ei ole tagatud kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (

§ 2lg 6).

18. Vastustaja ja kolmas isik on taotlenud menetluskulude jätmist kaebaja kanda. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et

§-de 108 ja 109 järgi mõistetakse menetluskulud välja kohtuotsusega, mis lahendab sisulise vaidluse. Seetõttu jäävad need taotlused tähelepanuta. Maili Lokk Agu Timmi 6 Madis Ernits