3-11-912/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. oktoober 2012, Tartu 3-11-912 MTÜ Rehe-Möldre Töökojad kaebus MTÜ Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse vaideotsuse tühistamiseks ja juhatusele ettekirjutuse tegemiseks ning MTÜ ReheMöldre Töökojad vaide läbi vaatamiseks Tartu Halduskohtu 25.08.
2. a otsus MTÜ Rehe-Möldre Töökojad apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja MTÜ Rehe-Möldre Töökojad Vastustaja MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda RESOLUTSIOON
3. Apellatsioonkaebus rahuldada.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 25.08.
5. a otsus ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
6. novembrini
7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. MTÜ Jõgevamaa Koostöökoja hindamiskomisjoni 21.01.
9. a otsuse nr 3 alusel jäeti MTÜ Rehe-Möldre Töökojad projektitaotlus kinnitamata.
10. MTÜ Rehe-Möldre Töökojad esitas hindamiskomisjoni 21.01.
11. a otsuse nr 3 peale vaide.
12. Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse 14.03.
13. a. otsusega nr 35 jäeti vaie rahuldamata.
14. MTÜ Rehe-Möldre Töökojad esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse MTÜ Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse vaideotsuse tühistamiseks ja juhatusele ettekirjutuse tegemiseks ning MTÜ Rehe-Möldre Töökojad vaide läbi vaatamiseks. Vaide läbivaatamisel on oluliselt rikutud menetlusnorme. Kaebajale ei teatatud tema poolt esitatud vaide arutamise aega ega kohta. Hindamiskomisjoni liikmed ei ole projektitaotlusele antud hinnangutele alla kirjutanud, seega vaideotsuse lisa 2 ei tõenda hindamiskomisjoni seisukohta ja vaideotsuses sellisele tõendile tuginemine kujutab endast menetlusnormide rikkumist. HALDUSKOHTU LAHEND
15. Tartu Halduskohtu 25.08.
16. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vaide vastus ei sisalda vaideotsuse pealdist, kuid see asjaolu ei ole takistanud kaebajal oma kaebeõiguse realiseerimist ega rikkunud ka muul moel tema menetlusõigusi. Asjaolu, et vaideotsuse lisa 2 ei tõenda Vooremaa hindamiskomisjoni seisukohta, ei saa käsitleda menetlusnõuete rikkumisena vaide läbivaatamisel. Haldusmenetluse seadustiku § 87 lg 2 p 3-s 3 sätestatust lähtuvalt saab vaideotsuse kohtus vaidlustada vaidemenetluse esemest sõltumatult. Lisaks ei tulene õigusaktidest nõuet, et hindamiskomisjonide protokollile peavad alla kirjutama komisjonide liikmed. Vaideotsuses on põhjendatud vaide rahuldamata jätmist. Asjaolu, et otsuses toodud põhjendused kaebajat ei rahulda, ei tähenda, et vaideotsuses puudub põhjendus vaide rahuldamata jätmise kohta. Vaide arutamise ajast ja kohast teavitamata jätmine ei saanud mõjutada asja otsustamist. Vaideotsuse tühistamiseks puudub alus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
17. MTÜ Rehe-Möldre Töökojad esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebajale ei teatatud esitatud vaide arutamise aega ega kohta, seega ei olnud tal võimalik veenduda, kas MTÜ Jõgevamaa Koostöökoja juhatus vaide läbi vaatas. Õigusaktide sätetele ja erinevatele regulatsioonidele viitamine ei kujuta endast vaideotsuse põhjendamist. Kaebajale ei saadetud 22.03.
18. a vaide rahuldamata jätmise otsuse tervikteksti. Kuna vaideotsus on haldusakt, siis laienevad sellele üldised haldusakti vorminõuded. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus vastustaja on alles kohtumenetluse käigus asunud esitama tõendeid väidetava haldusakti olemasolu kohta. Halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vastustaja poolt ei ole tõendatud, et nõutav haldusakt tegevjuht A.T. vaide vastuse koostamise ajal olemas oli. Kaebaja pöördus kohtusse menetlusnormide rikkumise tõttu, sest koos A.T. kirjaga koos ei esitatud MTÜ Jõgevamaa koostöökoja juhatuse otsust vaide läbivaatamise kohta ning ei teatatud vaide arutamise aega ega kohta. Juhul kui vastustaja oleks vaide läbi vaadanud, puudub vaideotsuses sisuline põhjendus vaide rahuldamata jätmise kohta. Vaidega vaidlustas kaebaja tema poolt esitatud projekti kohta antud hinnete arvulise suuruse ja esitas vaides omapoolsed vastuväited antud hinnetele ja vastuväidetele põhjendused. Kaebaja ei ole vaides esitatud vastuväidetele vastust saanud.
19. MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda palub jätta MTÜ Rehe-Möldre Töökojad apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja on esitanud halduskohtule väljavõtte juhatuse koosoleku protokollist vaide osa kohta. Kaebaja on tunnistanud otsuse olemasolu, esitades halduskohtule taotluse tühistada MTÜ Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse 14.03.
20. a otsus nr
21. Halduskohus ei ole rikkunud uurimisprintsiipi ja kaebaja on valesti aru saanud uurimisprintsiibi kohaldamisest haldusmenetluses. Kaebaja osavõtt juhatuse istungist ei ole vajalik. Juhatuse istungi toimumine on tõendatud asjaolude ja tõenditega. HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Projektitoetuste taotluste hindamine toimus hindamiskomisjoni liikmete poolt MTÜ Jõgevamaa 2 Koostöökoja juhatuse otsusega nr 18, 8.11.
22. a kinnitatud Jõgevamaa Koostöökoja projektitoetuste hindamise korra alusel. Projektitoetuste taotluse hindamisel ei anna toetuse taotlejad suulisi selgitusi ning hindamine toimub kindlaks määratud korras ainult kirjalike materjalide alusel ning projektitaotluste paremusjärjestus kujuneb kogumis hindamise käigus. Seega ei saanud ka kaebaja võimalikud suulised seletused juhatuse istungil anda mingit sellist lisainformatsiooni, millega arvestamine oleks mõjutanud asja lõpptulemust ja kaebaja poolt esitatud vaide rahuldamist. Vaide vastus ei ole motiveerimata, vaid sisaldab põhjalikku ja motiveeritud selgitust selle kohta, millisel alusel ja milliste reeglite kohaselt toimub projektitoetuse taotluste hindamine ning kuidas on kujunenud tulemus kaebaja taotluse osas ning milline on see paremusjärjestuses võrreldes teiste taotlejatega. Asjaolu, et otsuses toodud põhjendused kaebajat ei rahulda, ei tähenda, et vaideotsuses puudub põhjendus vaide rahuldamata jätmise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 25.08.
24. a otsus tuleb tühistada ja asi saata Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks alates kaebuse menetlusse võtmisest.. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
25. Riigikohus on uurimisprintsiibist tulenevat halduskohtu selgitamiskohustust käsitledes olnud järjekindlalt seisukohal, et selgitamiskohustus hõlmab ka kohtu kohustust vajadusel abistada kaebajat asjakohase taotluse valikul (RKHKo 10.03.
26. a otsuse nr 3-3-1-90-09 p 10 koos edasiste viidetega). Riigikohus lisab samas otsuses, et kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustuse juhtida menetlusosalise tähelepanu menetluslike taotluse esitamise võimalikkusele olukorras, kus taotluse esitamata jätmine võib otseselt või kaudselt kaasa tuua kohtuliku kaitse võimaluse kaotamise. Kaebaja määruskaebust lahendades on Riigikohus asunud seisukohale: „Riigikohtu praktikas on järjekindlalt osundatud halduskohtu selgituskohustuse olulisusele. Muu hulgas tuleb kohtul nõustada kaebajat asjakohase õiguskaitsevahendi valikul. Kohtul lasub kohustus selgitada kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum (vt nt halduskolleegiumi otsuses asjades nr 3-3-1-4-10, p 15 ja 3-3-1-6-05, p
27. Samas on ainuüksi kaebajal õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Seejuures on aga oluline, et kohus oleks kaebajale selgitanud tema valiku tagajärgi (halduskolleegiumi otsuses asjades nr 3-3-1-54-05, p 14 ja 3-3-1-91-06, p 17).“ (RKHKm 3-3-1-36-11, p 17).
28. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on halduskohus jätnud oma selgitamiskohustuse täitmata. Kaebaja on halduskohtus vaidlustanud ainult vastustaja vaideotsuse. Halduskohtul oleks tulnud asja läbivaatamise ettevalmistamise käigus selgitada kaebajale, et tema kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ainult vaideotsuse vaidlustamisega, kuna isegi vaideotsuse tühistamine ei too kaasa kaebajale soodsat olukorda. Kohus oleks pidanud kaebajale selgitama, et MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda 21.01.
29. a otsuse nr 3 tühistamist, mis on kaebaja eesmärgiks, saab kaebaja taotleda ainult vastava tühistamiskaebuse esitamisega. Samuti oleks kaebajal võimalik esitada ka kohustamiskaebus, mis kohustaks vastustajat tema taotlust uuesti läbi vaatama. Kuna halduskohus ei ole kaebajale selgitanud tema õiguste kaitseks asjakohaste õiguskaitsevahendite valikut, siis on tegemist selgitamiskohustuse rikkumise, mis toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Tegemist on sellise kohtumenetluse normide olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada ning seega tuleb kohtuotsus tühistada ja asi saata uueks arutamiseks halduskohtule. Madis Ernits Maili Lokk 3 Agu Timmi