3-10-1776/61

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-1776 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Vladimir Jarikovi kaebus Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Jarikovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.12.
4. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
5. Kinnipeetav Vladimir Jarikov esitas 01.07.
6. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on V. Jarikovi aastatel 2007-2010 mitmel moel piinatud ja Justiitsministeeriumi poolt diskrimineeritud. Samuti on mitmete Tartu Vangla, Tartu Halduskohtu, Vabariigi Presidendi Kantselei, EV Prokuratuuri ja Viru Vangla toimingutega V. Jarikovi õigusi rikutud.
7. 10.08.
8. a määrusega andis Tallinna Halduskohus antud haldusasja kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus selgitas 14.10.
9. a ja 17.11.
10. a määrustes kaebajale, millised nõuded on kehtestatud halduskohtule esitatava kaebuse suhtes ja missugused on tema kaebuse puudused. Seejuures juhtis halduskohus kaebaja tähelepanu vajadusele teatada kohtule arusaadavas vormis milliseid ja millal sooritatud justiitsministeeriumi toiminguid on ta kaebust esitades silmas pidanud, miks on need õigusvastased ja tema õigusi rikkuvad ning milline on põhjendatud huvi nende vaidlustamiseks. Kaebaja on neile määrustele vastates uuesti sõnaohtralt kirjeldanud enda tagakiusamist mitmete ametnike ja ametiasutuste poolt ning nõudnud justiitsministeeriumi vastutusele võtmist Tartu Vanglale abi osutamise eest, kuid jätkuvalt ei ole võimalik üheselt aru saada, milliseid konkreetseid justiitsministeeriumi toiminguid ja miks ta vaidlustada soovib.
11. Tartu Halduskohus tagastas 29.12.
12. a määrusega V. Jarikovi kaebuse selle esitajale läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg-te 3, 31 p 5 ja lg 4 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt saab halduskohtule esitada nõudeid vastavalt HKMS § 6 lg-le 2 ja 3, kuid ametniku või ametiasutuse vastutusele võtmise kohta taotluse esitamise õigust neist sätetest ei tulene. V. Jarikovi kaebus ei vasta HKMS § 10 lg 2 p-des 1-4 sätestatud kaebuse nõuetele. Kaebuses jäävad ebaselgeks väited justiitsministeeriumi tegevusest V. Jarikovi Viru Vanglasse paigutamisel, abi osutamisest vanglatele tema aastatepikkusel piinamisel ning arvukate pöördumiste tagastamisest. Konkreetselt nimetab V. Jarikov ära Viru Vanglasse paigutamise kohta antud käskkirja, mille tõttu oli ta väidetavalt piinamistele allutatud, kuid ei esita selle suhtes mingit nõuet ja selgeid põhjendusi. Kuna ühestki vangistusalasest õigusaktist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist kindlasse vanglasse, oleks vastava haldusakti vaidlustamiseks esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Veel nimetab V. Jarikov konkreetselt ka kahte justiitsministeeriumisse enda piinamise kohta saadetud kaebust, kuid mõlemad on esitatud pärast halduskohtule käesoleva kaebuse esitamist ega saa seetõttu olla antud kaebuse esemeks. Kaebuse ja selle täienduste ebamäärasus ei võimalda konkreetseid nõudeid tuletada ka kaebaja poolt nimetatud mõne teise ametiasutuse suhtes. Tartu Halduskohus juhtis kahel korral kaebaja tähelepanu vajadusele esitada konkreetsete väidete ja taotlustega kaebus, kuid V. Jarikov pole seda vaatamata hoiatusele puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgedest kohtu poolt antud tähtaegade jooksul teinud ning esitatust on võimalik välja lugeda vaid halduskohtu pädevusse mittekuuluvaid või perspektiivituid nõudeid. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
13. V. Jarikov esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 29.12.
14. a määrus ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt püüab halduskohus justiitsministeeriumit välja aidata ja ilmutab sellepärast avalikku omavoli keeldudes õigust mõistmast. Justiitsministeerium saatis V. Jarikovi tema põhiõiguste ja –vabaduste mahasurumiseks julgeoleku ettekäändel Viru Vanglasse, et V. Jarikovi suhtes kohaldataks karistuse erimeetmeid eesmärgiga hirmutada ja tekitada kahju tervisele kuni hukkumiseni. Õige on, et kinnipeetav ei saa valida endale kohta vanglas, kuid tal on õigus vaidlustada justiitsministeeriumi tegevust, kelle süül kaebajat piinati. Justiitsministeerium kontrollis isiklikult piinamist, kuid ministeeriumil ei olnud õigust V. Jarikovi Viru Vanglasse paigutada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
15. Justiitsministeerium palub jätta V. Jarikovi määruskaebuse rahuldamata ning nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. Vastuväidete kohaselt ei ole V. Jarikov esitanud ühtegi konkreetset taotlust, millest oleks aru saada, mida kaebaja kohtumenetluses taotleb või mida täpselt vaidlustab. Kaebus ja selle täiendused on ebamäärased ja ei võimalda tuletada konkreetseid nõudeid. Kaebusest ega määruskaebusest ei ole aru saada, et ta sooviks vaidlustada enda ümberpaigutamist ühest vanglast teise. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.12.
17. a määrus tuleb jätta muutmata ning V. Jarikovi määruskaebus rahuldamata.
18. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendatult viidanud sellele, et nõuded, mida kaebaja üldse saab halduskohtule esitada, tulenevad HKMS (kuni 31.12.2011 kehtinud versioon) § 6 lg-test 2 ja
19. Ametniku või ametiasutuse kui sellise vastutusele võtmise kohta taotluse esitamise õigust neist ei tulene ja seega tuleb kaebus, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tagastada. HKMS § 10 lg 2 p-de 1-3 ja 4 kohaselt tuleb kaebusesse märkida asutuse või ametniku nimi, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse, vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, miks kaebaja leiab, et vaidlustatu on õigusvastane ja milliseid tema õigusi see rikub. V. Jarikovi kaebusest on muude väidete rohkuse tõttu leitavad üksnes ebaselged väited ministeeriumi tegevusest tema Viru Vanglasse paigutamisel, abi osutamisest vanglatele tema aastatepikkusel piinamisel ning arvukate pöördumiste tagastamisest. Konkreetselt on ära nimetatud küll Viru Vanglasse paigutamise kohta antud käskkiri, mille tõttu oli ta väidetavalt piinamistele allutatud, kuid kaebaja ei esita selle suhtes mingit nõuet ega selgeid põhjendusi. Kuna ühestki vangistusalasest õigusaktist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist mingisse kindlasse vanglasse, on halduskohus asunud õigele seisukohale, et vastava haldusakti vaidlustamiseks esitatud kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ja HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt peab kohus niisuguse kaebuse selle esitajale tagastama. Valdava osa kaebuse ja selle täienduse väidetest moodustavad süüdistused erinevate vanglate ja mitmete teiste ametiasutuste kohta, neis tema suhtes toimuvad tegevused aga ei saa kuidagi põhjendada Justiitsministeeriumis paigutamise kohta koostatud haldusakti või kaebustele antud vastuste õigusvastasust. HKMS § 11 lg-te 1-3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele, tegema kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmise kohta, andma tähtaja nende kõrvaldamiseks ja tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korra kaebuse selle esitajale tagastama. Tartu Halduskohus juhtis kahel korral kaebaja tähelepanu vajadusele esitada konkreetsete väidete ja taotlustega kaebus, kuid V. Jarikov pole seda nõuetekohaselt ja arusaadavalt teinud. V. Jarikov kirjutab oma kaebuses, selle lisas ja puuduste kõrvaldamise käigus esitatud täiendustes üldsõnaliselt sellest, kuidas rikutakse tema inimõigusi ning kuidas Justiitsministeerium teda diskrimineerib. Samuti süüdistab V. Jarikov erinevates tegudes Tartu vanglat, kohut ning mitmeid muid asutusi. Kaebaja ei ole rahul, et tema pöördumistele ei vastata talle sobilikus keeles, kaebused kohtust tagastatakse ning ühtlasi süüdistab ta kõiki neid asutusi varjamises ning tema elu kallale kippumises. Samas ei ole V. Jarikov esitanud mitte ühtegi konkreetset taotlust, millest oleks aru saada, mida kaebaja kohtumenetluses taotleb või mida täpselt vaidlustab. Tartu Halduskohus andis kaebajale võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid kuna esitatud täiendused olid endiselt ebamäärased ja ei võimaldanud tuletada konkreetseid nõudeid, mida saaks kohtus menetleda, siis oli kaebuse tagastamine põhjendatud. Tiit Lõhmus Agu Timmi 3 Maili Lokk