3-11-2538/22

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk

1. november 2012, Tartu 3-11-2538 Vladimir Jarikovi kaebus Justiitsministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 110 000 eurot Tartu Halduskohtu 23.11.
2. a määrus Vladimir Jarikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vladimir Jarikov Vastustaja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.11.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Vladimir Jarikov esitas 31.10.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Justiitsministeeriumi poolt kaebaja diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 110 000 eurot. Kaebuse kohaselt pöördus V. Jarikov 22.08.2011, 10.10.2011, 14.10.2011 ja 21.10.2011 avalduste ja kaebustega Justiitsministeeriumi poole, kuid ministeerium tagastas tema avaldused ja kaebused põhjusel, et need ei olnud esitatud eesti keeles.
5. Tartu Halduskohtu 15.11.
6. a määrusega tagastati V. Jarikovi kaebus kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse perspektiivituse tõttu. Määruse põhjenduste kohaselt on Justiitsministeerium kaebaja venekeelsed pöördumised tagastanud õiguspäraselt, kuna riigiasutuste asjaajamiskeel on eesti keel ja vastustajal puudub kohustus vastata võõrkeelsetele pöördumistele.
7. V. Jarikov esitas 21.11.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 15.11.
8. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt põhjustas Justiitsministeerium kaebajale kahju, diskrimineerides teda keele alusel. Koos määruskaebusega esitas V. Jarikov taotluse tema riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
9. Tartu Halduskohtu 23.11.
10. a määrusega jäeti V. Jarikovi määruskaebus käiguta ning tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 12,78 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt võib kaebajat pidada maksejõuetuks isikuks, kuid esitatud määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja selle läbivaatamata jätmisel ei jääks kaebaja olulised õigused kaitseta. Kaebajalt ei ole võetud võimalust pöörduda vajadusel Justiitsministeeriumi poole riigikeeles ning tema võõrkeelsete kaebuste tagastamine tõlkimiseks ei saanud kaebajale tekitada riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju.
11. V. Jarikov esitas 29.11.2011 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 23.11.
12. a määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus rikkunud kaebaja inimõigusi.
13. Justiitsministeerium oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei olnud Justiitsministeeriumil õigusaktidest tulenevat kohustust võõrkeelsele kirjale sisuliselt vastamiseks, V. Jarikovi kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja määruskaebuse esitamisel kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmisel on kohus toiminud õiguspäraselt ja lähtudes Riigikohtu kujundatud praktikast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
15. V. Jarikov esitas halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse ja jättis rahuldamata V. Jarikovi taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel kaebuse tagastamise määruse vaidlustamiseks. V. Jarikov vaidlustas halduskohtu määruse, millega kohustati teda tasuma määruskaebuse esitamisel riigilõivu 12,78 eurot.
16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt 23.11.
17. a määruses välja toodud põhjendustega. Riigikohus on leidnud, et maksejõuetu isiku võib riigilõivust vabastamata jätta vaid siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (vt. näiteks RKHKm 22.06.2010, 3-3-1-20-10, p 15). Halduskohus jättis V. Jarikovi riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata, leides, et esitatud määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebuses esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei saa pidada tema jaoks nii oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Samuti leidis halduskohus, et V. Jarikovi väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata, mistõttu ei ole tõenäoline, et kaebuses märgitud tegevusega oleks V. Jarikovile tekkinud hüvitamisele kuuluvat moraalset kahju. Kaebaja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist ega näidanud põhjuslikku seost talle väidetavalt tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel. Kaebuses puuduvad adekvaatsed sisulised põhjendused, millest V. Jarikovile antud juhul mittevaraline kahju tekkis ja milliseid õigusnorme on Justiitsministeerium rikkunud. Selliseid asjaolusid ei näe ka ringkonnakohus. V. Jarikov ei ole esitanud kahju tekkimise põhjendamiseks ka piisavaid tõendeid, mistõttu on tema kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu. Lisaks sellele on Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Keeleseaduse § 8 lõige 1 annab riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele õiguse nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. 2 Põhiseaduse § 46 annab igaühele õiguse pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 annab võimaluse vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 8 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama. Seega ei olnud Justiitsministeeriumil õigusaktidest tulenevat kohustust võõrkeelsele kirjale sisuliselt vastata. Kehtivatest seadustest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et riigiasutused, sh Justiitsministeerium, menetleksid võõrkeelseid pöördumisi ja vastaksid neile sisuliselt. Määruskaebuse perspektiivikuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et analoogses asjas on Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2011 teinud määruse haldusasjas nr 3-11-175, kus V. Jarikov vaidlustas samuti seda, et Justiitsministeerium ei vastanud sisuliselt tema arvukatele võõrkeelsetele pöördumistele. Ka selles asjas ei pidanud kohtud kaebust perspektiivikaks ning ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel oli põhjendatud. Viidatud kohtuasjas tehtud lahendid jõustusid 27.09.2011, kui Riigikohus ei võtnud Vladimir Jarikovi määruskaebust menetlusse. Ka eeltoodu põhjal oleks V. Jarikovi määruskaebus halduskohtu 15.11.
18. a määrusele ilmselgelt perspektiivitu ning halduskohus on vaidlusaluses 23.11.
19. a määruses asunud õigele seisukohale, et tema vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud. Tiit Lõhmus Agu Timmi 3 Maili Lokk