3-12-1195/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1195 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Raiki Kruuki (Kruuk) kaebus Tartu Vangla
2. mai 2012 käskkirja nr 6-2/793 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Raiki Kruuk Vastustaja – Tartu Vangla
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 23.11.2012 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 10.05.2012 käskkirjaga nr 6-2/793 määrati Tartu Vangla kinnipeetavale R. Kruukile distsiplinaarkaristuseks noomitus vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 64¹ p-s 1 sätestatud nõude süülise rikkumise, keelatud esemete hoidmise eest kambris.
6. R. Kruuk esitas 11.05.2012 vaide 10.05.2012 käskkirja nr 6-2/793 tühistamiseks. Tartu Vangla direktori 06.06.2012 vaideotsusega nr 1-11/209-1 jäeti R. Kruuki vaie rahuldamata.
7. 11.06.2012 laekus Tartu Halduskohtule R. Kruuki kaebus, milles palutakse tühistada Tartu Vangla 10.05.2012 käskkiri nr 6-2/
8. Kaebuse põhjendused ja taotlused
9. Kaebaja märgib, et 12.04.2012 kella 14.30 paiku otsiti läbi tema elukamber 1110, kust leiti kaebaja kapist B kolm meetrit nööri ja üks žiletitera. Peale läbiotsimist ei võimaldatud anda seletusi. 20.04.2012, kui tutvustati, et kaebaja suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlus, oli võimalik seletusi anda. Kaebaja ei oska esemete tema kappi sattumise kohta midagi öelda. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas tehti kindlaks, et leitud esemed temale kuuluvad. Kaebaja ei andnud korrapidajale ise midagi, sest tal polnud midagi varjata, kui enne läbiotsimist küsiti, kas on midagi keelatut. Kaebaja leiab, et kui leitud nöör oleks temale kuulunud, oleks ta seda hoolikamalt peitnud.
10. 26.09.2012 saabus Tartu Halduskohtule R. Kruuki täiendavad ütlused. Kaebaja ei olnud nöörist teadlik. Vastustaja on kohustatud välja uurima, kes selle sinna pani. Kaebaja ei ole selle kohapealt uurimist takistanud ja on andnud täiendavaid ütlusi. 09.04.
11. tagastati pesemisest tulevad riided ja need asetas kaebaja 1 riiulile oma kapis. Läbiotsimine toimus 12.04.2012 ja selle aja jooksul kaebaja oma riideid ei liigutanud, et vaadata, kas sinna on teiste vangide poolt midagi peidetud. Seega tekkis nöör sinna ajavahemikul 09.04-12.04.
12. Kuskil pole seaduses välja toodud, et kaebaja peab iga päev kontrollima, et olla ettevaatlik teiste pahatahtlikkuste pärast. Kaebaja saab määratleda seda aega täpselt sellepärast, et 05.04.2012, mil toimus riiete pessu andmine, ei olnud seal mingit paela või nööri. Ja see halb kokkusattumus sattus tõesti sellele ajale, mil kaebaja avaldas oma inspektor-kontaktisik Sigrit Külmale soovi minna avavanglasse. Vastustaja vastuväited
13. Vastustaja jääb Tartu Vangla direktori 06.06.2012 vaideotsuses nr 1-11/209-1 toodud seisukohtade juurde. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kasutusse antud kapist leiti 12.04.2012 kell 14.30 toimunud korrapärase läbiotsimise käigus 3 m tavalisest materjalist nööri ja üks žiletitera. Vangistusseadus (VangS) § 67 p 4 kohustab kinnipeetavaid isikuid vanglas julgeoleku tagamiseks suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. VangS § 45 lg 2 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidmas ja puhastama. VSkE § 7 lg 1 loetleb kambri sisustusse kuuluvad esemed, mille hulka kuulub p 2 kohaselt ka kinnipeetava isiklike asjade hoiukoht. Tartu Vangla kodukorra p 4.7 sätestab, et kinnipeetava isiku kambrisse paigutamisel määrab julgeolekutöötaja kinnipeetavale isikule kasutamiseks mõeldud kapi ja voodi. Kambrisse paigutav vanglaametnik teeb vastava märke paigutuskaardile ning näitab kinnipeetavale isikule misssugune kapp ja voodi on tema kasutuses. Kinnipeetavale mitte määratud voodi ja kapi kasutamine on kinnipeetavale isikule keelatud. Kinnipeetava isiklike asjade, elu- ja olmeruumide läbiotsimist reguleerib VangS § 68 lg 1 ning VSkE § 64¹ p-s 1 on toodud, et kinnipeetavale on vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-, lõike- ja raievahendid, nõelad, vardad, nöörid, võtmed, köied ja traadid. Eelnimetatud normidest lähtuvalt on kinnipeetav isiku kohustatud hoidma korras tema kasutuses oleva kapi sisu ning vastutab selle eest, kui sellest leitakse kinnipeetavale keelatud esemeid olenemata selles, kas esemed kuulusid talle või mitte. 2 Kuna VangS § 63 lg 1 ei täpsusta süü vormi, siis vastutab kinnipeetav isik ka distsiplinaarsüüteo eest, mis on toime pandud hooletusest.
14. Ei ole usutav, et kaebaja tegelikult ei teadnud tema kasutuses olevast kapist leitud esemetest, sest oma vaidele lisatud seletuskirjas märgib kaebaja, et „millegipärast tekkis see nöör sinna kappi siis, kui olin avaldanud soovi saada avavanglasse…“. Vastasel juhul ei saaks kaebaja teada leitud esemete kappi tekkimise aega, mida ta suudab aga väga konkreetselt määratleda. Kohtu põhjendused ja otsus
15. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla 10.05.2012 käskkirjaga nr 6-2/793 karistati kaebajat VSkE § 64¹ p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest noomitusega. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et 12.04.2012 kella 14.30 ajal teostati eeluuritavate eluhoone kolmandas sektsioonis kambris 1110 läbiotsimine, mille käigus leiti kambrist nöör ja žiletitera (tlk 2). 20.04.2012 seletuskirjas märgib kaebaja, et ta ei viibinud juures, kui kamber läbi otsiti, ning ei ole kindel, et esemed tema kapist leiti. Samas leiab kaebaja, et keegi võis need asjad sinna sokutada ja tema ei ole kohustatud kambrit iga lahtioleku lõpus läbi vaatama. Kaebaja usub, et keegi tahab ära rikkuda tema ümberpaigutamist avavanglasse ja ennetähtaegset vabastamist. Oma 11.05.2012 seletuskirjas märgib kaebaja, et nöör tekkis kappi siis, kui ta oli avaldanud soovi saada avavanglasse. 26.09.2012 täiendavates ütlustes selgitab kaebaja, et 05.04.2012, kui riided anti pesemisse ja 09.04.2012 kui need tagastati, ei olnud kapis nööri.
16. Kohtu hinnangul on leiu asukoht tõendatud – distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt asusid leitud esemed kapis B. Kaebaja ei ole vaidlustanud, et nimetatud kapp kuulus talle. Kinnipeetav peab teadma, millised esemed on tema kambris tema asjade hulgas. Kuna vallasasja puhul on eelduslikult vallasasja omanikuks selle valdaja, pidid kaebaja kapist leitud esemed seega kuuluma kaebajale. Käesolevas asjas ei ole vastupidist tõendatud. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kinnipeetaval on kohustus hoida korras tema kasutusse määratud kapp. Tuginedes Riigikohtu 21.06.2010 otsuse nr 3-3-1-24-10 p-s 11 märgitule nõustub kohus vastustajaga, et kinnipeetav vastutab distsiplinaarsüüteo eest sõltumata süü vormist ka hooletuse korral. Nimelt leidis Riigikohus, et VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral, kuid täpsustamata on jäänud nõutava süü vorm. Seetõttu saab distsiplinaarkaristust määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kambrist leiti läbiotsimise käigus kolme meetrine nöör ja žiletitera, mis tulenevalt VSkS § 64¹ p-st 1 on keelatud esemed. Kohus ei nõustu vastustajaga nagu kaebaja seletusest nähtuks, et kaebaja tunnistab esemete olemasolust teadmist. Kuid tulenevalt kaebaja kohustusest hoida korras tema kasutusse antud kapp, oleks kaebaja pidanud olema keelatud esemetest teadlik. 3 Kaebaja kinnitas 20.04.2012 seletuskirjas, et ta kamandati läbiotsimise ajaks teleka tuppa, seega viibis kaebaja kambris kuni läbiotsijatelt saadud korralduseni kambrist lahkuda. Eeltoodu tõttu on välistatud, et keegi kolmas isik sai leitud esemed panna kaebaja kappi. Ükski asjas tõendamist leidnud asjaolu ei viita sellele, et läbiotsijatel oleks võinud olla mingi huvitatus keelatud esemete panemiseks kaebaja asjade hulka. Kuna kaebajale on distsiplinaarkaristusena määratud noomitus, mis on kõige leebem karistus, siis on vastustaja ametnike pahatahtlikus asjas sisuliselt välistatud.
17. VangS § 68 lg 1 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava isiku läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Ühestki vangistust reguleerivast õigusaktist ei tulene, et vangla on kohustatud teostama kinnipeetavate isiklike asjade läbiotsimist kinnipeetava isiku juuresolekul. Vastustaja on õigustatud turvakaalutlustel kambrite läbiotsimiseks ilma kinnipeetavate isikute juuresviibimiseta. Seega leiab kohus, et vangla ei rikkunud seadust ja kaebaja õigusi, mil vanglateenistujad otsisid läbi kaebaja kambri, ilma kinnipeetava juuresolekuta. Samas nõustub halduskohus ka Õiguskantsleriga, kes on 28.08.
18. a teinud Viru Vanglale soovituse (http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_soovitus__kinni_p eetava_isiku_viibimine_tema_kambri_labiotsimise_juures.pdf, 09.10.2012.a), mille kohaselt tuleks hea halduse tava järgimiseks edaspidi kaaluda läbiotsimiste teostamisel igal konkreetsel juhtumil, kas ja mil moel lubada kinni peetavatel isikutel viibida tema kambri läbiotsimise juures või ta sealt eemaldada. Halduskohus on aga seisukohal, et käesoleva kaasuse asjaolud ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ka hea halduse tava põhimõttele tuginedes, kuna kamber on läbi otsitud ilma kaebaja juuresolekuta turvakaalutlustel.
19. Kohus leiab, et R. Kruuki distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS §-s 64 sätestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva ametniku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.
20. Eeltoodu alusel jätab kohus Raiki Kruuki kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
21. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Roby Koik kohtunik 4