3-12-1830/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-1830 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 18.06.2012 otsuse nr 878176 tühistamiseks ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit tegema uus otsus Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
2. oktoobrist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
3. novembril 2012(k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 08.06.2012 esitas XXX Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroole taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja püsiva töövõime kaotuse protsendi määramiseks (tl 2931).
5. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 18.06.2012 otsusega nr 878176 tunnistati XXX osaliselt töövõimetuks ja määrati töövõime kaotuse protsendiks 40 põhjusega üldhaigestumine (tl 27-28).
6. XXX esitas Sotsiaalkindlustusametile vaide, milles taotles otsuse nr 878176 tühistamist. Sotsiaalkindlustusameti juures asuv vaidluskomisjon jättis oma 23.08.2012 otsusega nr 660 XXX vaide rahuldamata (tl 4). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
7. 29.08.2012 esitas XXX kohtule kaebuse, milles palub tühistada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 18.06.2012 otsus nr 878176 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit tegema uus otsus. Kaebuse sisust nähtub, et kaebaja soovib vaidlustada talle nimetatud otsusega määratud töövõime kaotuse protsenti ja leiab, et talle oleks pidanud töövõime kaotuse protsendiks määratama 60-70, mitte aga
8. Põhjenduseks toob ta asjaolu, et elu on kallimaks läinud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 18.06.2012 otsus nr 878176, millega XXX tuvastati püsiv töövõimetus 40 %, on õige ja vastab haldusmenetluse seaduses sätestatule. Vastustaja vastuväidete kohaselt on antud juhul tegemist ülajäseme keskmise raskusega funktsioonihäirega, mis võimaldab vastavalt sotsiaalministri 03.01.2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“ § 15 lg 3 punkti 2 järgi määrata püsiva töövõimetuse suuruseks 30-40%. Ja möönab, et kuigi XXX õlakahjustus võib olla seotud meditsiinilise protseduuriga, siis kehtiva seadusandluse kohaselt see püsiva töövõimetuse protsenti ei mõjuta. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
11. Sotsiaalkindlusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo tuvastas oma 18.06.2012 otsusega nr 878176 (tl 27-28), et XXX on osaliselt töövõimetu ja määras töövõime kaotuse protsendiks 40, põhjus üldhaigestumine. Nimetatud otsuse tegemisel võeti arvesse ekspertarsti Tiidrek Koemetsa arvamust ja aluseks võeti pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3, § 16 lg 9, § 16 lg 10, sotsiaalministri 23.09.2008 määruse nr 57 „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu“ § 6, § 7 lg 1, § 8 lg 1, § 10 lg 1 p 18, § 11 lg 1 p 2, § 12, § 13, sotsiaalministri 03.01.2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“ § 2 lg 2, § 15 lg 3 p 2 ja § 2 lg
13. Asja materjalidest nähtuvalt kaasas Sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse tuvastamise ja töövõime kaotuse protsendi määramise ekspertiisiks ekspertarsti T. Koemetsa, kes tegi kindlaks, et XXX on parema õlaliigese rotaatormanseti tendinopaatia, keskmise raskusega õlaliigese kontaktuur valusündroomi ja jõu olulise langusega, seni ravi olulise efektita ning on arvestatud mõju ametialasele töövõimele. Ekspertarst T. Koemets, tugines kindlaks tehtud asjaoludele ja tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3, § 16 lg 10, sotsiaalministri 23.09.2008 määruse nr 57 „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu“ § 6, § 7 lg 1, § 8 lg 1, § 10 lg 1 p 18, § 11 lg 1 p 2, sotsiaalministri 03.01.2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“ § 2 lg 2, § 15 lg 3 p 2, § 2 lg 6 arvas, XXX on osaliselt töövõimetu, tema töövõime kaotuse protsent on 40, põhjus üldhaigestumine (tl 27). 2
14. Sotsiaalministri 03.01.2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 6 kohaselt hinnatakse isiku tervisehäire mõju tema töövõimele, arvestades omandatud haridust ja varasemat töökogemust ning sellest lähtuvalt määratakse konkreetne protsent. Sama korra § 15 lg 3 p 2 kohaselt võetakse ülajäseme funktsioonihäire korral protsendi määramisel aluseks vastava funktsioonihäire raskus. Keskmise raskusega funktsioonihäire (jõudlus alanenud – saab vaevu hakkama tööriista hoidmisega või 10 kg raskuse tõstmisega, liikuvus tunduvalt piiratud, liigutuste osavus alanenud – suudab vaevu süüa, kammida) puhul on töövõime kaotuse protsendi määr 30-
16. Asja materjalidest nähtuvalt märkis XXX oma taotluses (tl 27-31), et töötab lukkseppseadistajana ja tema töö nõuab rasket füüsilist pingutust. Perearst dr Rita Sarapuu poolt esitatud XXX terviseseisundi kirjelduses on ainsa diagnoosina välja toodud õlakahjustused (tl 32). Kaebaja vaevusteks on märgitud: valud paremas õlas, mis ei lase magada, parem käsi on nõrk ja ei suuda teha tööd ning paremat kätt saab õlast liigutada kuni 90 kraadi, raskust üle 2 kg käe otsas kanda ei saa (tl 29). Terviseseisundi kirjelduse andmetel tekkisid valud paremas õlas 2010.aastal haiglaravi järgselt. Ja kui 2011.aastal teostatud radioloogilisel uuringul leiti parema õla rotaatormanseti osaline rebend, siis 15.03.2012 teostatud magnetresonantstomograafilisel uuringul rotaatormanseti rebendit enam ei täheldatud (tl 33). Kirurgi arvamuse kohaselt on antud juhul tegemist rotaatormanseti tendinopaatiaga, mis põhjustab parema õla valu, selle liikuvuse piiratuse ja parema käe jõu languse, ent õlaliigeses kontraktuuri ei esine.
17. Kohtu hinnangul on vastustaja XXX püsiva töövõimatuse tuvastamisel arvesse võtnud tema haridust ja töökogemust ning vastavalt kehtivale seadusele määranud töövõimetuse protsendi õigesti. Vaidlust ei ole selles, et XXX õlakahjustus võib olla seotud meditsiinilise protseduuriga, kuid kehtiva seadusandluse kohaselt see püsiva töövõimetuse protsenti ei mõjuta.
18. Nähtuvalt 23.08.2012 Sotsiaalkindlustusameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsusest nr 660 (tl 4) kaasas vaidluskomisjon XXX vaide lahendamisele ekspertarst dr Ivar Vipi, kes teostas XXX tervislikku seisundit kajastavate dokumentide täiendava ekspertiisi ja leidis, et XXX esineb (parema õlaliigese valulikkus koos funktsiooni piiratusega) keskmise raskusega funktsioonihäire, mis piirab tema töövõimet 40% ulatuses. Vaidluskomisjon luges põhjendatuks ekspertarst dr I. Vipi püsiva töövõimetuse täiendava ekspertiisi tulemused ja jäi seisukohale, et XXX esineb püsiv töövõimetus töövõime kaotuse protsendiga 40 põhjusega üldhaigestumine kestusega üks aasta, mistõttu XXX vaie jäeti rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.
19. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 18.06.2012 otsus nr 878176, millega XXX tuvastati püsiv töövõimetus 40%, on põhjendatud, kohtu poolt kontrollitav ja vastab kehtivale seadusele, seega puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks, mistõttu kohus jätab XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3