3-12-748/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-748 Otsuse kuupäev 19.10.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi U.S. kaebus Tartu Vangla 02.02.2012 käskkirja nr. 6-2/203 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 01.10.2012, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta U.S. kaebus haldusasjas 3-12-748 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 19.11.2012 Asjaolude kirjeldus U.S. on esitanud Tartu Halduskohtule 11.04.2012 kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 02.02.2012 käskkirja nr. 6-2/203 ning taotleb enda õigeksmõistmist, kuna leiab, et teda on ebaõigesti karistatud. Tartu Vangla käskkirjaga nr. 6-2/203 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on otsustatud karistada vahistatu U.S. kartserisse paigutamisega 3 (kolm) ööpäeva Tartu Vangla kodukord p, 7.2.3 nõude süülise rikkumise eest. Kaevatava käskkirja kohaselt on vahistatu U.S. 03.01.2012 kella 10.20 ajal eelvangistuse eluhoone 8 sektsioonis, kambris 2157, toime pannud järgmise distsipliinirikkumise: kasutas vanglateenistuse ametnik G. Keldri (Kelder) suhtes ähvardavaid väljendeid: „pane suu kinni ja kui sa seda ei tee, panen ise“. Vaideotsusega 20.03.2012 nr. 1-11/84 on jäetud kaebaja vaie 02.02.2012 käskkirja nr. 6-2/203 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata. Kaebaja seisukohad ja taotlused U.S. on seisukohal, et talle määratud karistus 02.02.2012 käskkirja nr. 6-2/203 alusel on ebaõiglane ning kaebaja taotleb enda õigeksmõistmist, mida kohus saab tõlgendada kui kaebust käskkirja tühistamise nõudes. U. S. on selgitanud, et 03.01.2012 hommikul viibis kaebaja eelvangistuse hoone kambris 2157, kus teavitati vanglaametnike poolt, et 30 minuti pärast on jalutuskäigule minek ning valvur G. Kelder avas 10 minuti möödudes ukse ning andis korralduse jalutama minekuks. Kaebaja on märkinud, et vanglaametnik nägi, et ta veel riietub ning kaebaja on vastanud selle peale vanglaametnikule, et pane suu kinni ja kui sa seda ei tee, panen ise. Kaebaja on märkinud, et nimetatud lause ei kõlanud ähvardusena, vangla töötajad valetavad ning teda on valesti mõistetud ning kaebaja viitab asjaolule, et kambrikaaslane T.P. kuulis ja nägi vahejuhtumit pealt. Vastustaja seisukohad ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustajale jääb arusaamatuks, mida peab kaebaja silmas selle all, et vangla valetab. Samuti jääb arusaamatuks, milles see valetamine seisneb, ehk siis mille kohta vangla tõtt ei räägi. Kaebajat süüdistati ametnikuga suhtlemisel ähvardavate väljendite kasutamises ja kaebaja on tunnistanud, et ta valvurile ettekandes märgitud lause ütles. Kui kaebaja peab silmas valetamise all tema öeldust teistsuguse järelduse tegemist, siis ei ole selle puhul tegemist mitte valetamisega vaid öeldule erineva hinnangu andmisega. Kaebaja kambrikaaslane kirjutab oma märgukirjas, et U. (kaebaja) ütles, et valvur G. Kelder oma suu kinni paneks ja kui viimane seda ei tee, paneb U. oma suu kinni“. Valvuri G. Kelder 03.01.2012 ettekande kohaselt ütles kaebaja temale, et“ suu kinni ja kui mina (G.Kelder) seda ei tee, teeb ta seda ise“. Kaebaja on oma vaides märkinud, et ütles valvurile: “pane oma suu kinni ja kui sa seda ei tee, panen ise“. Toodud lausetest nähtub selgelt, et kaebaja ja valvur on kaebaja öeldud lauset tsiteerinud ühesuguselt aga kaebaja kambrikaaslane T. P. on selle edastanud juba tõlgendatult kaebaja hilisemalt toodud versiooni järgi, et U. (kaebaja) lubas kinni panna enda suu. Nimetatud asjaolu kinnitab vastustaja väidet, et kambrikaaslase T. P. märgukirjas toodud öeldu mõte on juba kambrikaaslaste poolt kokkulepitud versiooni esitamine. Kaebaja kambrikaaslane T. P. ei saanud kuidagi teada, mida kaebaja oma valvurile 03.01.2012 kell 10.20 ajal öelduga mõtles. See sai temale teatavaks alles siis, kui kaebaja otsustas karistuse määramise ärahoidmiseks anda enda öeldule teistsuguse mõtte. Asjaolu, et kaebaja oli vanglaametnikuga suheldes ärritunud, valvur tunnetas ennast kaebaja öeldust reaalselt ohustatuna, siis ei ole usutav, et vanglaametnik mõistis kaebajat valesti ning seega on kaebaja temale süüks arvatud distsiplinaarsüüteo toime pannud ja käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vangla 02.02.2012 käskkirjaga nr 6-2/203 otsustati määrata U.S. distsiplinaarkaristuseks 3 ööpäeva kartserisse paigutamist Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3. sätestab, et kinnipeetaval isikul on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid ja žargooni. U.S. distsiplinaarsüütegu väljendus selles, et 03.01.2012 kella 10.20. ajal viibides eelvangistuseeluhoone 8 sektsioonis kambris 2157 kasutas ta vanglaametniku Gert Kelder suheldes ähvardavaid väljendeid, öeldes viimasele: „pane suu kinni ja kui sa seda ei tee, panen ise“. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas öeldut saab käsitleda ähvardusena ja solvanguna. Kaebaja väidete kohaselt ei ole ta öeldut ähvardusena mõelnud. Samas on esitanud kambrikaaslane T.P., kes viibis sündmuse juures, märgukirja, milles on märgitud hilisem versioon sündmusest (07.01.2012). T.P. on tõlgendanud kaebaja poolt öeldut selliselt, et valvur G. Kelder oma suu kinni paneks ja kui viimane seda ei tee, paneb U.S. oma suu kinni. U.S. enda seletuskirja kohaselt oli kaebaja vanemvalvur G. Kelderile enne jalutuskäigule minekut vastanud, et pane suu kinni või ma panen ise. Kaebaja on ka oma vaides märkinud, et ütles valvurile, et pane oma suu kinni ja kui sa seda ei tee, panen ise. Seega on kaaskinnipeetava poolt tõlgendatud ja leevendatud kaebaja poolt öeldut ning T. P. ei olnud võimalik teada, mida U. S. võis öeldu all mõelda, et seda tõlgendada. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt öeldu vanglaametnikule on ähvardav väljend ning kuna vangla on märkinud, et vanemvalvur Gert Kelder ei tunne ennast ohustatuna ning kriminaalmenetluse läbiviimist ei soovi, siis kriminaalasja antud asjas ei peetud vajalikuks alustada. 11.01.2012 on toimunud vestlus vahistatu U.S. julgeolekuosakonna töötajaga ning 11.01.2012 õiendis nähtuvalt on märgitud, et U. S. oli ärritunud valvuri peale, kuna jalutamist alustati varem ja kaebaja riietus ajal, mil valvur tuli küsima, kas kaebaja jalutama läheb või ei, mille peale kaebaja ärritus, millest tingituna kaebaja ka vanemvalvurit ähvardas ning jalutuskäik katkestati ja kambri uks suleti. Nimetatud õiendist nähtub ka, et kaebaja on tunnistanud, et ei saa öösiti magada, mistõttu on päeval uimane ning kergesti ärrituv. Kaebajale on teatatud, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus seoses toimunud intsidendiga, kuna kasutas vanglateenistuse ametniku suhtes ähvardavaid väljendeid ning kaebajale on selgitatud tema õigusi (tl. 27) ja antud võimalus ka omapoolseteks selgitusteks. Kaebajale on õigesti süüks arvatud Tartu vangla kodukord p. 7.2.3 nõuete süüline rikkumine ning määratud proportsionaalne karistus, seega on distsiplinaarkaristus seaduslik, õigustatud ja põhjendatud. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt, menetlusnormide rikkumist ei ole esile toodud ning kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1. Kohtunik Mare Priks