3-12-1437/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1437 Otsuse kuupäev 18. oktoober 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kristi Aed OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 18.04.2012 otsuse nr 13-6/890 osaliselt tühistamiseks ja PRIA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks 4. oktoober 2012 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebaja – Kristi Aed OÜ, esindaja jurist Mario Rink Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 19.11.2012. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kristi Aed OÜ taotles Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetust põllumajandusministri 08.09.2010 määruse nr 89 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 89) alusel. Määruse nr 89 § 14 lg-st 2 tulenevalt jäeti Kristi Aed OÜ taotlus rahuldamata, kuna hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks taotluste rahastamiseks eraldatud eelarvelisi vahendeid. Eraldatud eelarvelistest vahenditest jätkus paremusjärjestusse seatud taotlustest viimasena taotlejale, kelle punktisumma oli 51,14. PRIA peadirektori 18.04.2012 otsusega nr 13-6/890 jäeti Kristi Aed OÜ investeeringutoetuse taotlus rahuldamata, sest Kristi Aed OÜ taotlusele arvestatud punktisumma kokku jäi väiksemaks kui 51,14 (tlk 7 ja pöördel). Meetme 1.4.1 viienda taotlusvooru hindepunktid hindamiskriteeriumide lõikes taotlustele, kes toestust ei saanud kohaselt oli Kristi Aed OÜ hindepunktide summa 49,58 (tlk 8) 2. Kristi Aed OÜ esitas otsuse peale vaide. PRIA 06.06.2012 vaideotsusega nr 13-4/219 jäeti vaie rahuldamata, kuna PRIA peadirektori käskkirjaga nr 1-3.13-7/377 on 2008. a Kristi Aed OÜ-le taotluse nr 141008781242 alusel määratud meetme 1.4.1 raames toetust (tlk 9). 3. Kristi Aed OÜ esitas 09.07.2012 Tartu Halduskohtusse kaebuse PRIA peadirektori 18.04.2012 otsuse nr 13-6/890 osaliselt tühistamiseks ja PRIA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused 4. Kaebaja leiab, et PRIA otsus on õigusvastane nii formaalselt kui ka sisuliselt. Vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud määruse nr 89 lisa 5 p-i 7 ning selle alapunkte 7.1 ja 7.2. Punkti 7 sõnastus „eelistatakse taotlejat, kes ei ole saanud „Eesti maaelu arenduskava“ meetme 1.4.1 raames investeeringutoetust“ ei näe sõnaselgelt ette, et antud punkti alusel on hindepunkte õigus saada üksnes neil taotlejatel, kes ei ole saanud varasematel aastatel toetust. Küll aga näeb vastava piirangu ette punkt 7.1. ning üks hindepunkt on õigus saada isikul, kes ei ole saanud varasematel aastatel toetust. Kuna kaebaja on saanud 2008. a meetme 1.4.1. raames toetust, siis antud punkti alusel ühe hindepunkti temale mitteandmist kaebaja ei vaidlusta. Punkti 7.2 alusel ühe hindepunkti määramise eelduseks ei ole erinevalt punktist 7.1 asjaolu, kas isik on varasematel aastatel toetust saanud või mitte. Hindepunkti saamise eelduseks on see, et

1. a)taotleja taotles meetme 1.4.1. raames toetust,
2. b)taotleja vastas toetuse saamise tingimustele ning
3. c)tema taotlus jäi toetava tegevuse rahastamise eelarve ületamise tõttu rahuldamata. Seega punkt 7.2. ei sätesta eeldust, et taotleja ei tohi olla saanud varasematel aastatel toetust. Samal ajal on kaebaja poolt taotluse esitamise hetkel 12.12.2011 täidetud kõik eelnimetatud punkt 7.2. eeldused, mida tõendab PRIA 11.05.2011 käskkiri nr 13-6/904, millega jäeti 2011. a rahuldamata kaebaja taotlus meetme 1.4.1. raames toetuse määramiseks eelarve ületamise tõttu. Vastasel juhul tekkib küsimus, miks on vajalik üldse eraldi ette näha määruse nr 89 lisas 5 eraldiseisev alapunkt 7.2, vaid punktis 7 ette nähtud 2 hindepunkti saaks määrata punkti 7.1. alusel automaatselt isikule, kes ei ole varasematel aastatel meetme 1.4.1. raames toetust saanud. 5. Kaevatav otsus on sisuliselt õigusvastane, kuna see ei ole kooskõlas põllumajandusministri 08.09.2010 määrusega nr 89 ja selle lisaga 5. Kaevatav haldusakt ehk üldkorraldus on õigusvastane ka formaalselt, sest otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Piisavalt põhjendatud ei ole samuti 06.06.2012 PRIA vaideotsus, kust ei nähtu argumenteeritud ning õiguslikult üheselt arusaadavad põhjendused, miks jäeti Kristi Aed OÜ poolt esitatud vaie rahuldamata. Vaideotsuse punktis viitab PRIA määruse nr 89 lisa 5 punktile 7.2 ning faktile, et 2008. a on kaebajale toetust määratud, kuid kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas viisid eelnimetatud faktid kaebaja vaide mitterahuldamiseni. Kaebuse 2 esitaja on seisukohal, et kaevatav otsus ei ole piisavalt põhjendatud, kuna sellest ei nähtu, millistel faktilistel ja õiguslikel alustel jäeti määramata kaebajale 12.12.2012 taotluse alusel üks hindepunkt määruse lisa 5 punktis 7.2 sätestatud kriteeriumi alusel (formaalne õigusvastasus) (HMS § 56 lg 1). 6. Tühistamiskaebus on lubatav, kui haldusorgani poolt välja antud haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi või piirab tema vabadusi (HKMS § 2 lg 1 printsiip). Kaevatav haldusakt rikub kaebaja subjektiivset avalikku õigust, kuna ta on haldusakti adressaat ning talle jäeti määramata taotletavad investeeringutoetused. Vastustaja vastuväited 7. PRIA on seisukohal, et kaebaja tõlgendab valesti määruse nr 89 lisa 5 „Taotluste hindamise kriteeriumid“ punkti 7. Nimetatud punkt ütleb, et eelistatakse taotlejat, kes ei ole saanud „Eesti maaelu arenduskava 2007-2013“ meetme 1.4.1 raames investeeringutoetust. Vastava kriteeriumi eest on võimalik saada kaks hindepunkti. Alapunktid 7.1 ja 7.2 ainult täpsustavad hindepunktide saamise võimalust, kuid hindepunktide peamine kriteerium on välja toodud punktis 7 ning selleks on asjaolu, et taotleja ei ole varasemalt saanud meetme 1.4.1 raames investeeringutoetust. Kuna kaebajale on PRIA peadirektori 23.04.2009 käskkirjaga nr 1-3.13-7/377 määratud meetme 1.4.1 raames toetus, siis ei vasta kaebaja määruse nr 89 lisa 5 hindamiskriteeriumi punkti 7 alusel antavate hindamispunktide saamise aluseks olevale põhinõudele ning tal ei olnud õigust antud kriteeriumi alusel hindepunkte saada. Kaebaja poolt 2010. a esitatud meetme 1.4.1 taotlus jäi tõepoolest PRIA 11.05.2011 käskkirjaga nr 13-6/904 rahuldamata, kuna hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks taotluste rahastamiseks eraldatud eelarvelisi vahendeid, kuid antud juhul ei oma see asjaolu määruse nr 89 lisa 5 hindamiskriteeriumi punkti 7 esmase nõude kõrval tähendust. Esmalt peab taotleja vastama hindamiskriteeriumi punkti 7 nõuetele ning alles seejärel hakatakse vaatama vastava punkti alapunkte. Määruse nr 89 lisa 5 punkti 7.2 alusel saaks ühe punkti taotleja, kes on taotlenud „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ meetme 1.4.1 raames investeeringutoetust ja vastas toetuse saamise tingimusele, kuid kelle taotlus jäi toetatava tegevuse rahastamise eelarve ületamise tõttu rahuldamata ning vastav taotleja ei ole hindamiskriteeriumi punkti 7 alusel varasemalt meetme 1.4.1 raames investeeringutoetust saanud. Kahjuks ei vasta kaebaja nendele nõuetele üheskoos. Ühe alapunkti nõude arvestamine ilma põhinõudeta ei ole õiguspärane. Lisaks eeltoodule on üheselt selge, et kui ühe hindepunkti lisamine kaebaja hindepunktidele oleks isegi õigustatud, siis ei ületaks kaebaja hindepunktide summa ikkagi toetuse saamiseks vajalikku hindepunktide summat. 8. Kaebaja väide, et PRIA haldusakt ei ole nõuetekohaselt motiveeritud, on täiesti alusetu. PRIA on seisukohal, et kaebaja poolt vaidlustatud PRIA 18.04.2012 otsus nr 13-6/890 vastab Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2007 otsuses nr 3-3-1-93-06 välja toodud miinimumnõuetele sellesisulise haldusakti kohta. Vaidlustatud haldusakti preambulas on olemas põhimotiivid taotleja taotluse rahuldamata jätmise kohta – seal on fikseeritud, et eelarvelisi vahendeid jätkus paremusjärjestusse seatud taotlejatele, kelle hindepunktide summa oli 51,14 punkti või rohkem ning seal oli ka viide PRIA veebilehele, kus oli välja toodud taotlejate hindepunktide summad. Seega on haldusaktis välja toodud põhimotiivid 3 taotluse rahuldamata jätmise kohta. Kuna käesoleval juhul on PRIA täpselt järginud Riigikohtu poolt väljatoodud juhiseid ning tegemist on sarnase menetlusega, siis on kaebaja viited haldusakti põhjendamatuse kohta täiesti alusetud. Kohtu põhjendused ja otsus 9. Määruse nr 89 § 12 lg 2 sätestab, et kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 60 lõike 5 punkti 2 alusel. Asjas ei ole vaidlust selles, et PRIA-le esitatud mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuetekohaste taotluste summa ületas toetatava tegevuse rahastamise eelarve. Seetõttu oli PRIA kohustatud taotlusi hindama ja toetusi sai määrata hindepunktide alusel koostatud paremusjärjestusest tulenevalt. 10. Kaebaja vaidlustab taotluse sisulist hindamist vastustaja poolt kaebajale antud ühe hindamiskriteeriumi hindepunkti osas. Hindamiskriteeriumi 7.2 eest oleks vaidluse kaebajale positiivse lahenduse korral õigus tal saada üks hindamispunkt. Seega, kui asjas kogutud tõendite alusel leiab tõendamist kaebaja õigus hindamiskriteeriumi alusel saadavale hindepunktile, on kaebaja hindepunktide kogusumma 50,58, mis ei ületa toetuse saamise lävendit (51,14 punkti). 11. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi. Tegemist on põhjendatud ja õiguspärase haldusaktiga ning PRIA on õigesti jätnud kaebajale hindamiskriteeriumi 7.2 alusel ühe hindepunkti andmata. 12. Hindamiskriteeriumi 7 kohaselt eelistatakse taotlejat, kes ei ole saanud „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” meetme 1.4.1 raames investeeringutoetust. Nimetatud hindamiskriteeriumi kohaselt antakse üks hindepunkt nii sellisel juhul, kui kaebaja pole varasematel aastatel „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” meetme 1.4.1 raames toetust saanud (hindamiskriteerium 7.1) kui ka siis, kui seda on taotletud ja taotleja vastas toetuse saamise tingimustele, kuid taotlus jäi toetatava tegevuse rahastamise eelarve ületamise tõttu rahuldamata (hindamiskriteerium 7.2). Kohus saab eelviidatud hindamiskriteeriumist aru selliselt, et taotlejal on hindamiskriteeriumi 7 alusel võimalik kokku saada maksimaalselt kaks hindepunkti. Seda juhul, kui „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” meetme 1.4.1 raames on toetust taotletud ja taotleja vastas toetuse saamise tingimustele, kuid see jäi rahastamise eelarve ületamise tõttu rahuldamata. Ühe hindepunkti õigus on aga ka sellisel taotlejal, kes varasemalt „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” meetme 1.4.1 raames toetust taotlenud polegi. 13. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et Kristi Aed OÜ-le on PRIA peadirektori 23.04.2009 käskkirjaga nr 1-3.13-7/377 määratud meetme 1.4.1 raames toetust. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodust tulenevalt ei vasta kaebaja määruse nr 89 lisa 5 hindamiskriteeriumi punkti 7 alusel antavate hindepunktide saamise aluseks olevale põhinõudele ning ta ei ole õigustatud nimetatud kriteeriumi alusel hindepunkte saama. 4 14. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA on põhjendatult jätnud kaebajale kriteeriumi 7.2 eest ühe hindepunkti andmata. 15. Seonduvalt vaidlustatud haldusakti formaalse õiguspärasusega, märgib kohus, et PRIA 18.04.2012 otsus nr 13-6/890 on piisavalt põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2007 otsuse nr 3-3-1-93-06 p-s 13, on märgitud, et haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest, kuid kui põhjendust ei ole ratsionaalne tuua ära haldusaktis endas, siis peab seda vastavalt HMS § 56 lg 1 teisele lausele tegema menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega, kui vaidlusaluses käskkirjas motivatsiooni esitamine tervikuna oleks olnudki ebaproportsionaalne, tulnuks haldusaktis vähemalt ära tuua põhimotiivid ja teha viide dokumendile, mis sisaldab täpsemat motivatsiooni. Riigikohtu on sama otsuse p-s 15 selgitanud, et lisaks eeltoodud haldusakti üldisele põhjendamiskohustusele tuleb taotluse rahuldamata jätmise haldusaktis märkida rahaliste vahendite puudumisele põhjusena taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Vaidlustatud otsus vastab nimetatud tingimustele – selles on märgitud, et „käimasolevas taotlusvoorus ületab kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ministri kehtestatud piirmäära“ ning „[t]aotluste paremusjärjestus, milles on esitatud PRIA poolt taotlustele antud hindepunktid, on avaldatud PRIA veebilehel“ ja on tehtud viide veebilehele. Otsus sisaldab ka andmeid selle kohta mitmendale järjekohale seatud taotlusele jätkus viimasena eraldatud eelarvelisi vahendeid ning milline oli väikseim punktisumma, millisel juhul taotlus rahuldati (tlk 7 ja pöördel). Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsusest ja selles viidatud dokumendist nähtub haldusakti faktiline ja õiguslik alus. Faktiliseks aluseks on käesoleval juhul see, et kaebaja hindepunktide summa oli 49,58. Seega on haldusakt piisavalt põhjendatud. Kohus märgib, et taotlejal oli võimalik taotleda PRIA-lt materjalidega tutvumist ning tal oli võimalik otsust sisuliselt vaidlustada, seega ei ole kaebaja õigusi rikutud. 16. Kuna kohus jätab kaebaja kaebuse haldusaktidele rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele ka taotlus PRIA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks. 17. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt, jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 18. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Roby Koik kohtunik 5