3-12-719/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-719 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Margit Motini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri
2. detsembri
3. a käskkirja nr 58d tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
4. september 2012 Istungil osalenud isikud Kaebaja - Margit Motin Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur, esindaja Peeter Alekšasin Resolutsioon
5. Jätta Margit Motini kaebus haldusasjas nr 3-12-719 rahuldamata.
6. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
7. novembrini
8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
9. PPA Lõuna Prefektuuri 27.12.
10. a käskkirjaga nr 58d määrati Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo Tartu kriminaaltalituse kriminaalmenetlejale komissar Margit Motinile politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 86 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest PPVS § 88 p 1 alusel distsiplinaarkaristusena noomitus. Vaidlustatud käskkirja kohaselt menetles M. Motin 29.11.
11. a kriminaalasja seoses A. K. poolt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega, pidades A. K. Tartus Riia 132 asuvas ülekuulamisruumis nr 4 kahtlustatavana kinni. Pärast menetlustoimingut läks M. Motin ülekuulamisruumist välja, et teatada samas majas asuva valvelaua telefoni kaudu menetlejale Peeter Pärnale võimalusest toimetada kinnipeetu Tartu Arestimajja. Pärast teate edastamist jäi M. Motin ilma teenistusliku vajaduseta valvelaua juurde P. Pärna ootama, jättes kinnipeetu A. K. vajalikust pikemaks ajaks järelevalveta ülekuulamisruumi nr 4 ning seda ära kasutades põgenes A. K. akna kaudu. 26.01.
12. a esitas Margit Motin käskkirja nr 58d peale vaide Politsei ja Piirivalveametile, 08.03.
13. a vaideotsusega nr 1.3-1/21351 jäeti M. Motini vaie rahuldamata.
14. 07.04.
15. a esitas Margit Motin Tartu Halduskohtule kaebuse PPA Lõuna Prefektuuri 27.12.
16. a käskkirja nr 58d tühistamiseks. Kaebuse taotlus ja põhjendused
17. Kaebaja selgitab, et läks ülekuulamisruumist välja, et helistada eemal asuvalt telefonilt Peeter Pärnale, et viimane kahtlustatava arestimajja toimetaks. Koheselt ei olnud võimalik helistada ja kaebaja pidi ootama, kuna telefon oli valvelaua töötaja poolt hõivatud Ruumi aken oli kaebaja lahkudes suletud ja ruumi uks jäetud pisut lahti, et kahtlustatav ei arvaks, et ta on ruumi üksinda jäetud, vaid et koheselt tuleb ametnik tema juurde tagasi. Pärast Peeter Pärnale teate edastamist - siis, kui valvelaua töötaja oli kaebajale kinnitanud, et andis teate P. Pärnale edasi – läks kaebaja tagasi ülekuulamisruumi nr 4 ja nägi, et ruumi aken oli avatud ning kahtlustatavat ruumis ei viibinud. Kinnituse saamine valvelaua töötajalt, et oli P. Pärnale teate edasi andnud, oli vajalik selles, et veenduda kaebaja poolt tööülesannete korrektses täitmises. Samuti ei teadnud P. Pärna, millises ülakuulamisruumis viidi läbi menetlustoiming.
18. Kaebaja on seisukohal, et tegi omaltpoolt kõik mis võimalik, et kahtlustatavana kinnipeetud isikul ei oleks võimalik põgeneda, kuid kuna töökorraldus oli juhtide poolt puudulik ja kaebaja oli jäetud kahtlustatavana kinnipeetud isikuga üksinda, siis osutuski võimalikuks kahtlustatavana kinnipeetud isiku põgenemine.
19. 22.12.
20. a koostatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest, mis algatati Lõuna Prefektuuri prefekti 02.12.
21. a käskkirjaga nr 53d, nähtub, et Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo Tartu kriminaaltalituse vanemkriminaalmenetleja Anita Peiponeni ning Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo Tartu kriminaaltalituse juhi Ain Balderi seletused on vastukäivad, millest järeldub, et Tartu kriminaaltalituses on juhtide poolt töökorraldus puudulik ja juhid ei tea, kuidas ja missugustes tingimustes alluvad tööd peavad tegema.
22. Põhjus, miks Peeter Pärn ütles, et kui protokoll on vormistatud ja allkirjastatud, siis annaks kaebaja talle valvelaua telefoni teel teada, oli asjaolu, et rohkem politseiametnikke peale kaebaja ja Peeter Pärna nimetatud ajal Tartu kriminaaltalituse nn üldkuritegude grupis ei olnud võimalik rakendada A. K. kahtlustatavana kinnipidamisel, kuna ülejäänud teenistuses viibivad ametnikud olid hõivatud isiku konvoeerimisega Tartu kohtumajja. Kaebaja täitis temast kõrgemal seisva ametniku korraldust.
23. Vaideotsuses väidetakse, et kaebaja ülesanne oli teostada menetlustoiming, teavitada selle lõppemisel valvelaua kaudu P. Pärna ja tagada kinnipeetud isiku järelevalve. Vaideotsuse kohaselt oleks kaebaja saanud seda teha ka ülekuulamise ruumi ukse juures seistes ning vahetult kinnipeetavat visuaalselt jälgides. Kaebaja väidab vastu, et tal ei olnud samaaegselt võimalik täita kahte ülesannet – tagada kinni peetud isiku järelevalve ja teavitada menetlustoimingute lõpetamisest valvelaua kaudu P. Pärna.
24. Vaideotsuses väidetakse, et aknast välja ronima hakkavat isikut on võimalik esmaste erifüüsiliste oskuste ja teadmiste pinnalt takistada ning/või vajadusel häälekalt vestibüülis asuvaid/viibivaid ametnikke/isikuid vahetult appi kaasata või nende kaudu abi kutsuda. Kaebaja väidab vastu, et kuna kriminaalpolitseinike, eelkõige just nn kabinetitööd tegevate uurijate 2 turvataktika koolituste tase on väga nõrk, on alust kahelda kinni peetud isiku põgenemise vältimise võimaluses.
25. Vaideotsuse kohaselt on senine töökorraldus toimunud selliselt mitu aastat ja tõrgeteta. Kaebaja selgitab, et kõnealune töökorraldus on toimunud tõepoolest mitu aastat, kuid taolise töökorralduse puuduseks on asjaolu, et politseiametnikud, kes on kohustatud kõnealust töökorraldust täitma, on pidevas pingeseisundis ja -olukorras. Taolist töökorraldust ei saa nimetada tõrgeteta töökorralduseks.
26. Vaideotsuses väidetakse, et menetletavat juhtumit ei oleks tekkinud, kui kaebaja oleks piirdunud ülekuulamisruumist ärakäimisega üksnes valvelaua töötaja kaudu teate edastamiseks P. Pärnale, mitte jäädes P. Pärna valvelaua juurde ootama. Kaebaja ei nõustu selle väitega, kuna kinnipeetaval on alati võimalik põgeneda, kui jätta viimane ka hetkeks järelevalveta. Vaidemenetlusega ei ole tuvastatud, kui palju aega kulus kaebajal P. Pärnale valvelaua kaudu teate edastamiseks.
27. Kaebaja on seisukohal, et teda on karistatud ebaseaduslikult. KrMS § 211 lg 1 sätestatud kohtumenetluseks tingimuste loomine oli täitmata Lõuna Prefektuuri poolt. Kaebaja täitis oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, seaduspäraselt ja otstarbekalt, teostas kohtueelset menetlust vastavalt KrMS-s sätestatud alustele ning tagas süütegude ja avalduste seaduspärase ja tähtaegse lahendamise. Kaebaja palub PPA Lõuna Prefektuuri 27.12.
28. a käskkiri nr 58d tühistada. Vastustaja seisukoht
29. Vastustaja kaebust ei tunnista ning on seisukohal, et Lõuna Prefektuuri prefekti 27.12.2011 käskkiri nr 58d on seaduslik ja põhjendatud.
30. Kaebaja ei ole vaidlustanud nimetatud käskkirja formaalset õiguspärasusust, seega on käskkiri M. Motini karistamise kohta antud pädevusnõudeid, menetlusnõudeid ja vorminõudeid järgides.
31. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt oli M. Motin 29.11.2011 ülekuulamisruumist nr 4 eemal orienteeruvalt kuus ja pool minutit, millest Peeter Pärnale teate edastamisega saab seotuks lugeda orienteeruvalt ühe minuti. Sellele järgnenud kinnipeetud isiku järelevalveta jätmine, mille tulemusel õnnestus kinnipeetul põgeneda, oli põhjendamatu ning näitab, et M. Motin ei suhtunud kohusetundlikult oma teenistuskohustusse teostada kohtueelset menetlust KrMS § 211 lg 1 sätestatud alustel s.t. pidades silmas eesmärki luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused. M. Motini tegevust, kus ta peab isiku kahtlustatavana kinni põhjendusel, et isik ei hoiduks kriminaalmenetlusest kõrvale ega takistaks seda, aga jätab ta siis põhjendamatult järelevalveta, ei saa mingil juhul käsitleda kohtumenetluseks tingimuste loomisena.
32. Distsiplinaarmenetluse käigus läbivaadatud Lõuna Prefektuuri ülekuulamisruumi nr 4 kaamera 29.11.2011 salvestuse ja Lõuna Prefektuuri valvelaua kaamera 29.11.2011 salvestuse kellaajalisest lahtikirjutusest nähtuvalt lõppes M. Motini soovil valvelaua töötaja L. Kuke poolt P. Pärna informeerimiseks tehtud kõne orienteeruvalt 56 sekundit peale M. Motini väljumist ülekuulamisruumist nr
33. Ülekuulamisruumi nr 4 salvestuselt nähtuvalt tõuseb kahtlustatavana kinnipeetu A. K. laua tagant ja läheb ukse juurde orienteeruvalt 1 minut ja 42 sekundit peale M. Motini ruumist lahkumist ning akna suunas hakkab ta liikuma orienteeruvalt 1 minut ja 57 sekundit peale M. Motini lahkumist ruumist. Eeltoodust nähtub, et kui M. Motin oleks koheselt peale P. Pärnale menetlustoimingu lõpetamisest teatamist läinud tagasi ülekuulamisruumi nr 4, 3 oleks kahtlustatav A. K. sel ajal istunud veel laua taga. Seega oleks M. Motini viivituseta ülekuulamisruumi naasmine ilmselt välistanud A. K. põgenemise akna kaudu.
34. Vastustajale on arusaamatu kaebaja poolt kaebuses esitatud väide vajaduse kohta oodata mitu minutit valvelaua töötaja L. Kuke kinnitust selle kohta, et viimane tõepoolest P. Pärnaga ühendust sai ja temale M. Motini teate menetlustoimingu lõpetamise kohta edastas. Vastustaja on seisukohal, et mingit tungivat vajadust selleks polnud, samuti polnud M. Motinil vajadust valvelaua juurde P. Pärna ootama jääda, kes pidi kinnipeetu A. K. edasi arestimaja Tartu kambrisse toimetama. P. Pärna ootamiseks polnud põhjust isegi siis, kui viimane ei teadnud, millises ülekuulamisruumis M. Motin koos kahtlustatava A. K.-ga viibis, sest selle info oleks samuti saanud jätta valvelaua töötajale edastamiseks P. Pärnale.
35. Kirjeldatud tegevusega rikkus M. Motin avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 59 lg 1 ja Lõuna Prefektuuri prefekti 30.12.2010 käskkirjaga nr 154 kinnitatud kriminaalbüroo Tartu kriminaalteenistuse kriminaalmenetleja ametijuhendi p 3.2 nõudeid, pannes sellega toime seaduse ja teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süülise mittekohase täitmise s.o. PPVS§ 86 punktis 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo.
36. Arvestades komissar Margit Motini eelnevat teenistust, kriminaalbüroo juhi poolt antud iseloomustust ning lähtudes distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud asjaoludest ning distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes tehtud järeldustest ülekuulamisruumide kasutamise ja kahtlustatavate kinnipidamise vormistamise töökorralduse parandamiseks tegi Lõuna Prefektuuri prefekt seadusliku, põhjendatud ja kaalutletud otsuse ja karistas Margit Motinit 27.12.2011 käskkirjaga nr 58d kõige kergema PPVS § 88 ettenähtud distsiplinaarkaristusega – noomitusega.
37. Vastustaja on seisukohal, et Margit Motini kaebus nimetatud käskkirja tühistamiseks on alusetu, tuleb jätta rahuldamata ning võimalikud menetluskulud tuleb jätta kaebuse esitaja kanda. Kohtu põhjendused ja otsus
38. ATS § 160 lõike 5 kohaselt võib ametnik kohtult taotleda temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, kui ta leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele ilmselt mittevastava karistusega. Ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldatakse töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) sätteid ATS § 87 toodud erisustega. TDVS § 8 lõike 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. TDVS § 11 lõike 2 punkti 3 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse muuhulgas süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse.
39. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud asjas kogutud kirjalike ja vastustaja poolt elektrooniliselt esitatud tõenditega, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ei kuulu tühistamisele, kuna käskkiri ei ole vastuolus TDVS § 8 lõikega 1, sest distsiplinaarkaristus ei ole vastuolus süüteo raskuse ja selle toimepanemise asjaoludega.
40. Vaidlustatud käskkirjaga (tlk 7) määrati kaebajale PPVS § 86 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest PPVS § 88 p 1 alusel distsiplinaarkaristusena noomitus. Käskkirja põhjenduste kohaselt menetles kaebaja 29.11.
41. a kriminaalasja seoses A. K. poolt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega, pidades A. K. Tartus Riia 132 asuvas ülekuulamisruumis nr 4 kahtlustatavana kinni. Pärast menetlustoimingut läks M. Motin ülekuulamisruumist välja, et teatada samas majas asuva valvelaua telefoni kaudu menetlejale Peeter Pärnale võimalusest toimetada kinnipeetu Tartu Arestimajja. Pärast teate edastamist jäi M. 4 Motin ilma teenistusliku vajaduseta valvelaua juurde P. Pärna ootama, jättes kinnipeetu A. K. vajalikust pikemaks ajaks järelevalveta ülekuulamisruumi nr 4 ning seda ära kasutades põgenes A. K. akna kaudu. Kinnipeetud isiku järelevalveta jätmisega ei järginud kaebaja KrMS § 211 lg 1 sätestatud kohtueelse menetluse eesmärki, milleks on kohtumenetluseks tingimuste loomine. Kirjeldatud tegevusega rikkus kaebaja ATS § 59 lg 1 ja tema ametijuhendi p 3.
42. nõudeid ning pani seega toime seaduse ja teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süülise mittenõuetekohase täitmise, s.o PPVS § 86 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo.
43. Halduskohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Muuhulgas ei ole selle andmisel tehtud kaalutlusvigu.
44. Asjas vastustaja poolt kogutud tõendid ei kinnita kaebaja väiteid. Lõuna prefektuuri ülekuulamisruumi nr 4 kaamera salvestusega (tlk 40) ja valvelaua kaamera salvestusega (tlk 41) on tõendatud kaebaja süü temale inkrimineeritud distsiplinaarsüüteo toimepanemises.
45. Kaamera salvestustega on tõendatud, et valvelaua töötaja poolt P. Pärnale tehtud telefonikõne toimus ca 56 sekundit pärast kaebaja väljumist kabinetist. Ülekuulamisruumi salvestuse kohaselt tõuseb kahtlustatavana kinnipeetud meeskodanik laua tagant ja läheb ukse juurde ca 1 minut ja 42 sekundit pärast kaebaja ruumist lahkumist ning akna suunas hakkab ta liikuma ca 1 minut ja 57 sekundit pärast kaebaja lahkumist ruumist. Seega on tõendatud vastustaja poolt tuvastatu, et kui kaebaja oleks koheselt pärast P. Pärnale menetlustoimingu lõpetamisest teatamist läinud tagasi ülekuulamisruumi, siis istus kahtlustatavana kinnipeetu sel ajal laua taga. Kaamerate salvestuste alusel on tuvastatav, et kahtlustatavana kinnipeetud põgenes kabinetist samal ajal, kui valvelauda tuli teine kõne sisse, sest on tuvastatav, et valvelaua töötaja ise helistamiseks numbrit ei vali. Kaebaja viivituseta ülekuulamisruumi naasmine oleks seega välistanud kahtlustatava põgenemise akna kaudu. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja pidi oma kvalifikatsiooni ja teenistuslikku kogemust arvestades mõistma, et kahtlustatavana kinnipeetu jätmine ca 4-6 minutiks üksinda esimese korruse kabinetti, mille aknad avanevad tänavale, ei ole teenistuskohustuste kohane täitmine. Halduskohtul on kaamerate salvestuste alusel veendumus, et kaebaja lihtsalt ootas P. Pärna saabumist ja läks alles tema tulekut nähes tagasi ülekuulamisruumi. Kaebaja põhjendused valvelaua juures olemise vajalikkuse kohta ei ole veenvad. Seega on tõendatud kaebaja süü teenistuskohutuste mittenõuetekohases täitmises, mille tõttu sai võimalikuks kahtlustatavana kinnipeetu põgenemine.
46. Kaebaja poolt osundatud töökorralduslikud probleemid ja töötajate vähesus prefektuuris ei võta kaebajalt kohustust teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita. Kaebaja väited kahtlustatava isiku põgenemisvõimaluste kohta ka kaebaja juuresolekul on oletuslikud, mille tõttu halduskohus neid ei käsitle, sest kaebaja need oletused ei ole olnud aluseks vaidlustatud käskkirja andmisele.
47. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud selle andmise faktilised ja õiguslikud alused. Halduskohus leiab, et kaebajale määratud karistus vastab toimepandud distsipliinirikkumisele ja selle määramisel on küllaldaselt arvestatud kaebaja eelneva teenistuskäiguga. Seega puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks distsipliinirikkumise puudumise tõttu.
48. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 viimase lause kohaselt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks vastustaja menetluskulud kandma kaebaja, kuna vastustaja ei ole aga vastavat taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 5