Obsah (4)

§ 37§ 38§ 67§ 64

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2878 Otsuse kuupäev 23.04.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi E.P kaebus Viru Vangla 16.11.2011 käskkirja nr 6-

§ 37

lg 1 piirab kooskõlas PS § 29 lõikega 2 kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd

§ 38

lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud seda tegema sõltumata sellest, kas see langeb tema vaba tahte valikuga kokku või mitte.

1. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vanglal ei olnud õigust teda distsiplinaarkorras karistada. Viru Vangla leiab, et kinnipeetavat võis rikkumise eest karistada distsiplinaarkorras.
2. Vastustaja selgitab, et vangistuse eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vastustaja on seisukohal, et kuna tegemist on tõsiste rikkumistega, siis ei saa pidada karistusliigi valikut, kartserit, ebaproportsionaalseks.
3. Vastustaja leiab, et määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
4. Kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5. Vaidlus asjas käib selle üle, kas E.Ple 16.11.2011 määratud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga nr 6-3/2081-D 30 (kolmkümmend) ööpäeva kartseri kohaldamine oli õiguspärane. 15.

§ 37lg 1 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse.

Töötama ei pea üksnes sama paragrahvi teises lõikes sätestatud tingimustele vastav isik – kinnipeetav, kes on kas üle kuuekümne kolme aasta vana, omandab üldharidust, kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel, ei ole võimeline tervislikel põhjustel töötama või kes kasvatab kuni kolmeaastast last.

1. E.P väidab kaebuses, et Viru Vangla rikub Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-i 29, mille kohaselt ei saa mitte kedagi sundida tööd tegema ning kartser ei saa soodsalt mõjuda inimese füüsilisele ja psüühilisele tervisele. Kaebaja on seisukohal, et karistuse eesmärgiks on vaid inimväärikuse alandamine ja solvamine, inimesest tahetakse teha ori. Orjatööle sundimise fakti kinnitab see, et kaebajat on juba neljandat korda kartseriga karistatud. 2
2. Halduskohus ei nõustu kaebaja väidetega.

§ 37

lg-st 1 ja lg-st 2 p 1 järgi on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, välja arvatud juhul, kui ta õpib, ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel töötama või kasvatab kuni kolmeaastast last. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vasta.

1. Halduskohus leiab, et koristustööd ei saa pidada sunniviisiliseks või orjatööks, kuna kohustuslikul jõukohasel tööl on kasvatuslik ja hariv iseloom, mida kinnitab ka EIÕK art 4 p 3, mille kohaselt on lubatud kinnipidamise käigus rakendatava töökohustuse raames tööd, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral.
2. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 17.10.
3. a käskkirjaga nr 6.-2/1296-T. Kaebusest ei tulene, et kinnipeetav E.P oleks vaidlustanud tööle määramise käskkirja. Kuna Viru Vangla 17.10.
4. a käskkirja nr 6.-2/1296-T ei ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on E.P vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud

§ 67

p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14).
2. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Kohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Kaebusest ja haldustoimiku materjalidest nähtub, et kinnipeetav paneb sarnase rikkumise toime juba neljandat korda ning kinnipeetav on analoogse asja eest neljal korral karistatud. Antud faktid viitavad sellele, et kinnipeetav paneb rikkumise toime teadlikult ja tahtlikult. Kohus leiab, et see näitab kinnipeetava eiravat suhtumist vanglas kehtivasse korda ning oma kohustuste täitmisesse. Kohustuse eiramise eest tuleb aga karistada. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. 21. Eelnevast tulenevalt on vaidlusalune käskkiri õiguspärane. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 11). (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3