KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 8.augustil 2012.a. Tallinnas 3-12-1566 D. B. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.06.2012.a. distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte peale RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohtule esitatud kaebuses palub D. B. tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 22.06.2012.a. distsiplinaarmenetluse kokkuvõte kaebajat puudutavas osas või alternatiivselt tuvastada, et D.B. pole selles nimetatud distsiplinaarsüütegu toime pannud. Kaebuse kohaselt algatati distsiplinaarmenetlus PPA peadirektori käskkirjaga nr 32d Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse 27.10.2011.a. kirjas nr 46 toodud asjaolude väljaselgitamiseks. Menetlusaluste isikute seletustest nähtub, et väidetavalt on PPA pärast Politsei infosüsteemi POLIS alamsüsteemi KAIRI lähtekoodi PPA-lt Siseministeeriumi infotegnoloogia- ja arenduskeskusele üleandmist lähtekoodi edasi arendanud ja käsitlenud piiratud tasemega riigisaladust mittenõuetekohaselt. Üheks distsiplinaarmenetlusele allutatud isikuks oli D.B. Vaatamata väidetava teo aegumisele on distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes kirjas, et PPA arvates on kaebaja rikkunud riigisaladuse käitlemise korda. Kuigi selle juhtumi puhul karistust ei määratud, võeti sisuline seisukoht selles osas, et kaebaja on distsiplinaarsüüteo toime pannud. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt on PPA keskkriminaalpolitsei arendusbüroo infovarade talituse peaspetsialist D.B. perioodil 16.-29.06.2011.a. elektronpostiga krüpteerimata kujul piiratud tasemel infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladust sisaldavaid materjale edastades läinud vastuollu PPA peadirektori 1.02.2010.a. käskkirja nr 91 „Salastatud teabe töötlemise ja kaitse juhend Politsei- ja Piirivalveametis ning prefektuuris“ punktidega 120 ja 121, Vabariigi Valitsuse 20.
- 2007.a. määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ §-ga 102 ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-ga 19 p 2, mille eest kannab D.B. PPA peadirektori 31.12.2010.a. käskkirjaga nr 594 kinnitatud infovaradetalituse kriminaalteabe töötleja ametijuhendi p 4.
- järgi vastutust. D.B. käitles piiratud tasemel riigisaladust kehtestatud turvanõudeid järgimata, millega pani toime avaliku teenistuse seaduse §-s 86 lg 1 ettenähtud distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise. Kuna töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse(TDVS) § 6 lg 1 järgi oli D.B. poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu aegunud, siis selle eest distsiplinaarkaristust kohaldada ei saanud. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab, et kohtu poole pöördumise eelduseks on isiku õiguste rikkumine avaliku võimu kandja poolt. Riigikohus on 22.06.2010.a. määruses nr 3-3-1-20-10 sedastanud, et HKMS § 11 lg 31 p 5(kehtiva HKMS § 121 lg 2 p 1) mõttes saab kaebuse ilmselgelt perspektiivituna tagastada ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik. Käsitletavas kaebuses vaidlustatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõte ei riku kaebaja halduskohtus kaitstavaid õigusi, sest sellest ei tulene kaebajale mingeid õiguslikke tagajärgi. Üksnes asjaolu, et kaebajal on haldusakti või toiminguga puutumus, ei anna talle kaebeõigust selle haldusakti või toimingu suhtes. TDVS § 6 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata 6 kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Osundatud sättest ei tulene keeldu distsiplinaarmenetlust pärast nimetatud tähtaegade saabumist läbi viia, vaid keeld kohaldada nende tähtaegade möödumisel isiku suhtes distsiplinaarkaristust. TDVS § 15 kohaselt ei tohi tööandja distsiplinaarkaristuse määramisel, samuti töötaja iseloomustamisel viidata kustunud või ennetähtaegselt kustutatud distsiplinaarkaristusele. Seega ei tohi tööandja ka praegusel juhul arvestada kaebaja distsiplinaarsüüteoga, mille eest distsiplinaarkaristust üldse ei määratud. Kaebeõiguse olemasoluks ei piisa sellest, et distsiplinaarmenetluses anti hinnang ka kaebaja tegevusele, mis seondus riigisaladuse käitlemisega, kuna vastasel korral poleks olnud võimalik välja selgitada, kas riigisaladuse käitlemisel esines probleeme. Kohtunik: D.Maastik