Obsah (9)

§ 2§ 25§ 17§ 16§ 27§ 15§ 22§ 23§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2012.a Tallinn Haldusasja number 3-10-3176 Haldusasi General Equity CIS OÜ kaebus maj

§ 2

lg 2, § 3 lg 1 p 7 ja § 12 lg 1 sundvõõrandada Eesti Vabariigile Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Rõmeda külas asuvast OÜ General Equity CIS omandis olevast Andrekse kinnistust (registriosa nr 1028531, kinnistule on seatud hüpoteek OÜ Scanfactoring kasuks summas 5000 000 krooni) katastriüksusest 27301:002:1644 ca 1183 m2 suurune osa ja katastriüksusest 27301:002:1645 ca 233 m2 suurune osa vastavalt Valgejõe-Rõmeda tee-ehitusprojektile. OÜ General Equity CIS esitas Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korralduse nr 254 tühistamiseks 23.07.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-10-1904). Kohus jättis kaebuse 18.04.2011 kohtuotsusega rahuldamata (tl 62-71). Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2011 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-10-1904 jäeti OÜ General Equity CIS ja Fortis Factoring OÜ (endise ärinimega Scanfactoring OÜ) kaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.04.2011 kohtuotsus muutmata. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2011 kohtuotsus edasi kaebamata 19.11.

2. OÜ General Equity CIS teatas 16.09.2010 kirjaga Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile (tl 8 p-9, 72), et tema kahju Andrekse kinnistu (reg. osa 1028531, mille koosseisu kuuluvad katastriüksused 27301:002:1644 ja 27301:002:1645) sundvõõrandamisest seisneb selles, et alates aastast 2004 tegeleb OÜ General Equity CIS, projektiga „Ökoloogiline innovatsioon trühvlite kui põllumajanduskultuuri kasvatamisel IdaEuroopas“ (Ecological Innovation of Truffle as a Crop in Eastern Europe), mis hõlmab trühvlite kasvatamist Andrekse kinnistul (edaspidi: Projekt). Ameerika Ühendriikides asuv Maaelu Innovatsiooni Fond (Rural Innovation Fund) (edaspidi: Fond) otsustas 07.04.2004 eraldada Projektile 1 203 250 USA dollarit alljärgnevalt: aastal 2010 – 211 000 USA dollarit; aastal 2011 – 992 250 USA dollarit. Kinnistu on OÜ General Equity CIS poolt omandatud Projekti raames. 23.04.2010 e-kirjaga edastas OÜ General Equity CIS Maanteeametile Projekti kirjelduse ja teatas, et Fond ei luba muuta projekti. Kui projekti muudetakse, siis tuleb Fondile esitada uus taotlus toetuse eraldamiseks. Olukorras, kus Eesti ei kvalifitseeru enam abikõlbuliku riigina, on uus taotlus igal juhul määratud ebaõnnestumisele. OÜ General Equity CIS on vastavalt Fondi 07.04.2004 otsusele õigus saada Fondilt toetust summas 1 203 250 USA dollarit ja kohustus Projekt lõpule viia. Kinnistu isegi väiksema osa sundvõõrandamise korral jääb OÜ General Equity CIS ilma võimalusest saada Fondist 1 203 250 USA dollari suurust toetust ning algatatud Projekt lõpule viia. Eeltoodu alusel moodustab OÜ General Equity CIS kahju kinnistu sundvõõrandamisest 1 203 250 USA dollarit, mis sundvõõrandamisotsuse tegemise päeva (17.06.2010) seisuga moodustas Eesti Panga ametliku vahetuskursi järgi 15 267 798,60 krooni.
3. 28.09.2010 ja 19.10.2010 toimusid sundvõõrandamise kokkuleppemenetluse koosolekud (tl 2529, 97-99) ning 19.10.2010 sundvõõrandamise kokkuleppemenetluse protokolli punktist 5 nähtuvalt ei soovinud sundvõõrandiandja sõlmida kokkuleppeid Eesti Vabariigiga sundvõõrandamismenetluse lõpetamiseks põhjendades seda lepinguliste suhetega Ameerika Ühendriikides asuva fondivalitsejaga ning eesmärgiga vältida kokkuleppemenetluse käigus sõlmitava kokkuleppe tulemusel sundvõõrandiandjale võimalike riskide avaldumist ning tema vastu võimalikke esitatavaid nõudeid. Protokolli punktiga 6 lõpetati eeltoodut arvesse võttes kokkuleppemenetlus ja otsustati jätkata sundvõõrandamismenetlust kooskõlas

§ 25lg-ga 2.

Lisaks on OÜ General Equity CIS 20.10.2010 teatanud, et ei ole nõus kokkuleppe sõlmimisega vastavalt protokolli projektile, sest sellega seonduvad tema jaoks ülemäära suured riskid suhetes USA-s asuva fondiga (tl 88). 2

1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.11.2010 käskkirja nr 10-0321 (tl 22-23) punktiga 1 määrati sundvõõrandiandjale OÜ General Equity CIS sundvõõranditasu Lääne-Virumaal Kadrina vallas Rõmeda külas asuva Andrekse kinnistu (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 1028531, katastritunnus 27301:002:1644, pindala 2,30 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; katastritunnus 27301:002:1645, pindala 0,56 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) katastritunnus 27301:002:1644 ca 1183 m2 suuruse osa ja katastritunnus 27301:002:1645 va 233 m2 suuruse osa sundvõõrandamise eest 07.09.2010 koostatud kinnisasja arestimise aktis kokku kinnisasja osade kõrgeima väärtusena märgitud kaks tuhat nelisada kaheksakümmend (2480.-) krooni (p 1.1). Käskkirja punktis 3 lahendati Andrekse kinnistu omaniku OÜ General Equity CIS 16.09.2010 kirjas esitatud teadet kinnistu sundvõõrandamisest tekkinud kahju 1 203 250 USA dollarit (17.06.2010 seisuga 15 267 798,60 krooni) kohta, mis seisneb selles, et kinnistu koosseisus tehtavate muudatuste tõttu kaotab ta võimaluse projektile „Ökoloogiline innovatsioon trühvlite kui põllumajanduskultuuri kasvatamisel Ida-Euroopas“ Ameerika Ühendriikides asuvalt Fondilt toetust saada, sest Eesti näol ei ole enam tegemist abikõlbuliku riigiga. Käskkirjas leiti, et OÜ General Equity CIS väited kahju tekkimisest on alusetud ning kahju tekkimine tõendamata, mistõttu puudub alus 16.09.2010 teates esitatud väidetava kahjusumma väljamaksmiseks.
2. General Equity CIS OÜ esitas 02.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.11.2010 käskkirja nr 10-0321 ning teha majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettekirjutus määrata sundvõõrandiandjale OÜ-le General Equity CIS sundvõõranditasu Lääne-Virumaal Kadrina vallas Rõmeda külas asuva Andrekse kinnistu katastritunnus 27301:002:1644 ca 1183 m² suuruse osa ja katastritunnus 27301:002:1645 ca 233 m² suuruse osa sundvõõrandamise eest 15 267 798,60 krooni. 16.12.2010 määrusega jättis kohus kaebuse puuduste tõttu käiguta. 08.02.2011 määrusega kohus tagastas General Equity CIS OÜ kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.03.2011 määrusega halduskohtu määruse ning saatis asja kohtule tagasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
3. 29.03.2011 kohtumäärusega võttis kohus menetlusse General Equity CIS OÜ kaebuse majandusja kommunikatsiooniministri 01.11.2010 käskkirja nr 10-0321 tühistamiseks ja majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettekirjutuse tegemiseks General Equity CIS OÜ-le sundvõõranditasu 15 267 798,60 krooni suuruses summas määramiseks (tl 48-49). 16.08.2011 määrusega (tl 112– 113) peatas kohus poolte taotlusel haldusasja nr 3-10-3176 menetluse kuni haldusasjas nr 3-101904 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 05.12.2011 teavitas vastustaja kohut (tl 120), et Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2011 otsus, millega haldusasjas nr 3-10-1904 esitatud kaebused rahuldamata jäeti, jõustus 19.11.2011, millega on käesolevas haldusasjas menetluse peatamise alus ära langenud. 02.01.2012 kohtumäärusega uuendas kohus haldusasja menetluse (tl 112-113).
4. 03.2012 esitas kaebaja General Equity CIS OÜ kohtuniku taandamise avalduse (tl 142), mille kohtunik Aili Maasik 28.03.2012 määrusega rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Halduskohtu esimehele saatis (tl 143-144). Tallinna Halduskohtu esimehe 29.03.2012 määrusega jäeti General Equity CIS OÜ avaldus kohtunik Aili Maasiku taandamiseks rahuldamata (tl 145146). KAEBAJA SEISUKOHAD
5. Kaebaja tegeleb alates 2004.aastast Projektiga, mis hõlmab trühvlite kasvatamist Andrekse kinnistul. Projekti kavandatavaks kestuseks on 2004-
6. 07.04.2004 otsustas Fond eraldada Projektile 1 203 250 USA dollarit alljärgnevalt: aastal 2010 – 211 000 USA dollarit; aastal 2011 – 992 250 USA dollarit. Kinnistu on kaebaja poolt omandatud Projekti raames. 3
7. 23.04.2010 e-kirjaga edastas kaebuse esitaja Maanteeametile Projekti kirjelduse. Kaebuse esitaja teatas, et Fond ei luba muuta projekti. Kui projekti muudetakse, siis tuleb Fondile esitada uus taotlus toetuse eraldamiseks. Olukorras, kus Eesti ei kvalifitseeru enam abikõlbuliku riigina, on uus taotlus igal juhul määratud ebaõnnestumisele. 04.05.2010 andis kaebuse esitaja Maanteeametile Fondi esindaja kontaktandmed. Vastuseks Maanteeameti järelepärimisele kinnitas Fondi esindaja 12.05.2010 e-kirjaga, et Projekt on Fondi poolt aktsepteeritud toetuse andmiseks 1,2 mln USA dollari ulatuses ja teatas, et juhul kui kinnistu või projekti sisu muudetakse, tuleks kaebuse esitajal esitada Fondile uus taotlus. Isegi mitteolulise muutuse puhul, näiteks kui kinnistust eraldatakse sundvõõrandamise käigus 233 m2 ja 1184 m2 suurused osad, puudub kaebuse esitajal võimalus saada muudetud Projektile Fondist toetust, sest Eesti näol ei ole enam tegemist abikõlbuliku riigiga.
8. Kaebajal on vastavalt Fondi 07.04.2004 otsusele õigus saada Fondilt toetust summas 1 203 250 USA dollarit ja kohustus Projekt lõpule viia. Kinnistu isegi väiksema osa sundvõõrandamise korral jääb kaebaja ilma võimalusest saada Fondist 1 203 250 USA dollari suurust toetust ning algatatud Projekt lõpule viia. Eeltoodu alusel moodustab kaebaja kahju kinnistu sundvõõrandamisest 1 203 250 USA dollarit, mis sundvõõrandamisotsuse tegemise päeva (17.06.2010) seisuga moodustas Eesti Panga ametliku vahetuskursi järgi 15 267 798,60 krooni.
9. Põhiseaduse (PS) § 32 lg 1 kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (

) § 17 lg 1 täpsustab, et sundvõõranditasu peab katma kahjud, mida sundvõõrandiandja peab sundvõõrandamise tõttu kandma, kusjuures kinnisasja sundvõõranditasu peab katma nii kinnisasja kui ka koos sellega undvõõrandatavate päraldiste ja viljade väärtuse, kui seadusest tulene teisiti. Kaebaja leiab, et käskkiri on õigusvastane vastuolu tõttu eelkõige PS §-ga 32 lg 1 ja

§ 17

lg-ga 1, sest ei näe ette kaebajale õiglast ja kohest hüvitust kinnistu sundvõõrandamise eest ega kata kahjusid, mida kaebaja esitaja peab kinnistu osade sundvõõrandamise tõttu kandma.

1. Vastavalt Riigivastutuse seaduse (RVS) §-le 6 lg 4, kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. RVS § 6 lg 5 täpsustab, et lõikes 4 sätestatud juhul võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Olukorras, kus kohus loeks kaebaja kahju arvestust täies ulatuses õigeks ja põhjendatuks ning tühistaks seetõttu käskkirja, ei saaks vastustaja juhtumi asjaolude tõttu ühelgi tingimusel keelduda käskkirja andmisest, millega määratakse kaebaja kinnistu osade sundvõõrandamise eest hüvitisena 15 267 798,60 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
2. General Equity CIS OÜ on Lääne-Virumaal Kadrina vallas Rõmeda külas asuva Andrekse kinnistu (registriosa nr 1028531) omanik alates 01.04.
3. Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korraldusega nr 254 otsustati sundvõõrandada Andrekse kinnistu katastriüksusest 27301:002:1644 ca 1183 m² suurune osa ja katastriüksusest 27301:002:1645 ca 233 m² suurune osa. Andrekse kinnistu pindala suurus on 15,07 ha, seega sundvõõrandati kinnistu pindalast ca 0,9% suurune osa.
4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.07.2010 käskkirjaga nr 10-0216 algatati Andrekse kinnistu sundvõõrandatavate kinnisasja osade erakorraline hindamine. Kinnisasja erakorralisel hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 25.10.1996 määrusega nr 260 kinnitatud „Erakorralise 4 hindamise korrast“ (

§ 16lg 4).

Nõutud tegevuslitsentsi omavad hindajad koostasid eksperthinnangu nr 1491/0810H, mille kohaselt on Andrekse kinnistu sundvõõrandatavate osade harilik väärtus 17.06.2010 seisuga 2480,00 krooni.

1. Vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele teavitas majandusja kommunikatsiooniminister 02.09.2010 kirjaga nr 1.10-9/10-00622/006 kaebuse esitajat kokkuleppemenetluse algatamisest, tehes ühtlasi ettepaneku teatada kirjalikult kahe nädala jooksul sundvõõrandamisega tekitatud kahjudest, mis Andrekse kinnistu kohta koostatud erakorralise hindamise aktis ei kajastu. 16.09.2010 edastas kaebuse esitajat esindav vandeadvokaat teate Andrekse kinnistu sundvõõrandamise tõttu kaebuse esitajale tekkivast kahjust.
2. 28.09.2010 ja 19.10.2010 toimusid kokkuleppemenetluse koosolekud. 28.09.2010 toimunud kokkuleppemenetluse koosolekul teatas kaebuse esitaja, et Andrekse kinnistu osade sundvõõrandamisega temale tekkiv kahju on 15 267 798.60 krooni, tingituna sellest, et Fond ei luba Projekti muuta. Projekti muutmisel tuleb esitada uus taotlus, kuid olukorras, kus Eesti abikõlbliku riigina enam ei kvalifitseeru, on uus taotlus määratud ebaõnnestumisele. Vastustaja selgitas, et nimetatud nõue on põhjendamata, ka puuduvad tõendid kahju tekkimisest. Ühtlasi tegi vastustaja ettepaneku seada viimase kasuks isiklik kasutusõigus. 19.10.2010 toimunud kokkuleppemenetluse koosolekul teatas kaebuse esitaja, et tulenevalt tema ja hüpoteegipidaja lepingulistest suhetest Ameerika Ühendriikides asuva fondivalitsejaga ning eesmärgist vältida sõlmitava kokkuleppe tulemusel kaebuse esitajale ja hüpoteegipidajale võimalike riskide avaldumist ning nende vastu võimalikke esitatavaid nõudeid, ei soovi nad riigiga kokkuleppeid sõlmida. 18.

kohaselt on sundvõõrandamismenetluses läbiviidava kokkuleppemenetluse eesmärk võimaldada sundvõõrandiandjal ja -saajal sundvõõranditasus ning sundvõõrandiandjale makstavas hüvitises (kui selle maksmiseks esineb alus) kokkuleppele jõuda. Kuna sundvõõrandiandja ja -saaja sundvõõranditasus ja makstavas hüvitises kokkuleppele ei jõudnud, tegi vastustaja tulenevalt

§ 27lg 1 sundvõõranditasu määramise otsuse, andes 01.01.2010 käskkirja nr 10-0321.

„Kinnisasja osade sundvõõrandamine ning sundvõõranditasu määramine“, millega määrati kaebuse esitajale Andrekse kinnistu kokku 1416 m² suuruste osade sundvõõrandamise eest sundvõõranditasu 2480,00 krooni. 19. 16.09.2010 vastustajale saadetud sundvõõrandamisest tingitud kahjudest teavitades märgib kaebuse esitaja, et temal on Fondi 07.04.2004 otsuse kohaselt õigus toetust saada, uue taotluse esitamisel toetust enam ei eraldata, kuna Eesti ei ole enam abikõlblik riik ning Andrekse kinnistu on kaebuse esitaja omandanud Projekti raames. Nimetatud kirjaga esitas kaebuse esitaja Fondi 07.04.2004 toetuse andmise sertifikaadi, kaebuse esitaja juhatuse liikme 23.04.2010 saadetud ekirja Maanteeameti ametnikule T. Kleemannile, Projekti lühiajaloo, väljavõtted Projektist, Projekti eelarve, A. B. 12.05.2010 saadetud e-kirja T. Kleemannile. Toetuse andmise 07.04.2004 sertifikaadil, Projekti lühiajalool, kokkuvõttel ja eelarvel puuduvad kuupäevad, allkirjad, millest nähtuks, kas ja kelle poolt on need kinnitatud. Esitatud dokumendid ei võimaldanud veenduda toetuse andmise faktis, kaebuse esitaja kohustustes projekti elluviimisel ning kaebuse esitaja suhtes Fondi poolt rakendatavates sanktsioonides. Kaebuse esitaja ei selgitanud, milles sundvõõrandamisega tekitatud kahjud seisnevad; ei selgunud, kas Fond on toetust andnud ning kas tulenevalt Fondi ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud kokkuleppest on Fondil võimalik kaebuse esitaja vastu nõue esitada, samuti ei esitanud kaebuse esitaja Fondi otsust rahastamisest keeldumise kohta. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et ta oleks sooritanud tegevusi vastavalt projekti eelarvele. Vastustaja leiab, et kirja ega selle lisadega ei ole tõendatud kahju tekkimine kaebuse esitajale, vastustaja seisukoht on toodud vaidlustatud käskkirjas. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele ning tühistamiskaebus on alusetu. 5 20.

§ 15

lg 1 järgi peab sundvõõrandisaaja maksma sundvõõrandiandjale sundvõõranditasu, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab sundvõõrandisaaja maksma hüvitist isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab.

§ 16

lg 1 kohaselt lähtutakse sundvõõranditasu ja hüvitise kindlaksmääramisel erakorralisel hindamisel väljaselgitatud sundvõõrandamisele määratud kinnisasja maksumusest sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise hetke seisuga ehk kinnistu väärtuskuupäevaks on 17.06.2010.

§ 16

lg 3 järgi sundvõõranditasu kindlaksmääramisel ei arvestata sundvõõrandatava kinnisasja või piiratud asjaõiguse väärtuse muutumist sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise ja erakorralise hindamise vahelisel ajal ega selle võimalikku muutumist tulevikus. 21. Kaebuse esitaja ei esita vastuväiteid atesteeritud maa hindaja poolt koostatud eksperthinnangule ning sundvõõrandatud kinnisasja osade hariliku väärtuse (nn turuväärtus) osas. Seega puudub poolte vahel vaidlus sundvõõrandatud kinnisasja osade hariliku väärtuse osas. Selles osas haldusakti vaidlustatud ei ole. Poolte vahel seisnevad erimeelsused selles, kas üldse ja kui, siis millises summas tuleks maksta kaebuse esitajale väidetavalt kahjustatud õiguste eest hüvitist. 22.

§-dest 15, 16, 17, 23, 24, 26 ja 27 tulenevalt on isikutel, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab, õigus teatada sundvõõrandisaajale vastavatest nõuetest. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab

§ 27

lg 1 sätestatud pädev isik sundvõõranditasu ja hüvitise, viimase all peetakse silmas kahjustatud õiguste eest makstavat tasu. Sundvõõrandamismenetluses tuleb isikutele, kelle õigusi riivatakse, hüvitada sundvõõrandamisega tekitatud kahjud.

ei anna sundvõõrandamismenetluses hüvitatava kahju mõiste määratlust ning siinkohal tuleb lähtuda teiste õigusaktide sätetest, arvestades seejuures

-s sätestatut. Süstemaatiliselt on sundvõõrandamise õigus riigivastutusõiguse eriosa ning

-i võib tervikuna vaadelda erinormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 16-le. Riigivastutuse seaduse kohaselt on võimalik varalise kahjuna nõuda hüvitist nii otsese varalise kahju kui saamata jäänud tulu eest. Otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu mõisted on avatud võlaõigusseaduses. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. 23. Kaebuse esitaja ei ole määratlenud, kas ta käsitleb Fondi poolt aktsepteeritud toetusest väidetavat ilmajäämist otsese varalise kahju või saamata jäänud tuluna. Olenemata, millise varalise kahju alla kaebuse esitaja endale väidetavalt tekkivat kahju ka liigitab, on vastustaja seisukohal, et kaebus ega sellega esitatud tõendid ei anna alust asuda seisukohale kaebaja õiguste rikkumises (kahju tekkimises kaebajale), mispuhul peaks maksma

-s sätestatud hüvitist. Kaebuse esitaja esitatud 07.04.2004 toetuse sertifikaadist ilmneb, et toetuse summa Projekti kohta moodustab 1 203 250 USA dollarit (kusjuures toetus ei tohi ületada 50% Projekti kogumaksumusest), kaebuse esitaja on toetuse saaja ning Projekti piirkond on endine Nõukogude Liit. Projekti elluviimise tähtaeg on 2004 kuni

1. Toetuse sertifikaadist, kaebuse esitaja lisatud Projekti lühikirjeldusest ega Fondiga peetud e-kirjavahetusest ei ilmne, et Fond nõuaks Projekti elluviimist Andrekse kinnistul. Veelgi enam, mitte üheski dokumendis ei ole mainitud Andrekse kinnistut, seega kaebuse esitaja väited kahju tekkimisest seoses Andrekse kinnistu osalise sundvõõrandamisega (vastustaja rõhutab, et tehtavad äralõiked moodustavad kinnistu kogupindalast vaid 0,9%) on meelevaldsed. Esitatud materjalidest nähtuvalt ei pea kaebuse esitaja Projekti ellu viima isegi mitte Eesti Vabariigis. Kui kaebuse esitaja on aga ise otsustanud end Projekti elluviimise ja toetuse saamise küsimustes siduda konkreetse kinnistuga, on see kaebuse esitaja vaba valik ning vastustaja ei saa sellise otsuse eest mingil juhul vastutust kanda. 6
2. Andrekse kinnistu osalise sundvõõrandamise ja kaebuse esitajale väidetava kahju tekkimise vahel ei eksisteeri mitte mingisugust põhjuslikku seost. Kaebaja ei ole tõendanud toetuse saamist (teadaolevalt ei ole Fond kaebajale toetust maksnud) ega ka Fondi poolt toetuse maksmisest selgesõnalist keeldumist. Kõik kaebaja väited väidetava kahju tekkimise kohta on oletuslikud. 24.1 Kaebuse esitaja on Andrekse kinnistu omanik alates 01.04.
3. Fond tegi rahastamise otsuse aga juba 07.04.2004, seega viis aastat enne Andrekse kinnistu omandamist kaebuse esitaja poolt. Seega ei saanud Fond rahastamise otsust tehes ega sertifikaati välja andes mingil juhul eeldada ega nõuda Projekti elluviimist Andrekse kinnistul. Kui kaebuse esitaja on aga Fondiga sõlminud kaebuse esitajale ebasoodsaks osutunud kokkuleppeid, on tegemist kaebuse esitaja enda võetud riskidega, millega vastustaja ei oma puutumust. A. B. 12.05.2010 saadetud e-kirjast Maanteeameti ametnikule Terje Kleemannile nähtub, et Fond otsib põhjuseid, et kaebuse esitajale toetust mitte maksta. Nimetatud e-kirjas märgitakse, et rahalised vahendid peaksid minema teistesse riikidesse, kus neid rohkem vajatakse ning tänasel päeval ei näe Fond Projektil peale majandusliku kasu muud eesmärki. Sellest järelduvalt puudub Fondil tegelik soov kaebuse esitajat toetada ning kuna tegemist on kahe organisatsiooni vahelise kokkuleppe (või menetlusega) on kaebuse esitaja toodud seosed osalise sundvõõrandamise ja toetusest väidetava ilmajäämise vahel meelevaldsed. 24.2 Kuigi kaebuse esitaja märgib, et temal on vastavalt Fondi 07.04.2004 otsusele kohustus Projekt lõpule viia, ei nähtu Andrekse kinnistul ega üldse Eesti Vabariigi territooriumil Projekti alustamise ega veel vähem lõpuleviimise kohustust mitte ühestki dokumendist. A. B. 12.05.2010 meilist järeldub selgelt, et Fond ei ole kaebajale sellist kohustust pannud ning puuduvad dokumendid, millest nähtuks Projekti mitte elluviimisel kaebuse esitaja suhtes sanktsioonide rakendamise õigus. Esitatud ei ole ühtki tõendit, millest nähtuks, et oleks asutud tegema ettevalmistusi Projekti elluviimiseks Andrekse kinnistul. Kaebuse esitaja ei ole vastupidist ka väitnud. Vastustaja viitab haldusasjale nr 3-10-1904, mille raames kaebuse esitaja juhatuse liige selgitas, et Projekti realiseerimiseks on Itaalias istutatud tammed ja pähklipuud, tehtud on uurimistöid, suheldud ekspertidega, vaadatud erinevaid trühvlite sorte jne. Andrekse kinnistul ei ole projekti realiseerimiseks midagi tehtud. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja selgitustes esineb vastuolu, kuna ta väitis kokkuleppemenetluses, et puid valmistatakse seente kasvatamiseks ette Inglismaal. 24.3 Väär on ka kaebuse esitaja väide, et 2010 pidi algama Keskkonnaameti loa saamise järgselt trühvlite kasvatamine, mis lükkus maa sundvõõrandamise tõttu edasi ning 2010 oleksid puud Eestisse toodud. Vastustaja viitab haldusasjas nr 3-10-1904 esitatud Keskkonnaministeeriumi ametniku Merike Linnamägi 20.01.2011 e-kirjale, millest nähtuvalt on võimalik trühvleid välismaalt Eestisse sisse tuua ja loodusesse lasta vaid teadusliku põhjendusega liigi taasasustamiseks ning ainult Keskkonnaameti loal; majanduslikku tulu taotletavate tegevuste jaoks lube ei anta. Keskkonnaameti 11.01.2011 kirja kohaselt ei ole kaebuse esitaja taotlenud Keskkonnaametilt musta trühvli kasvatamiseks luba. 24.4 Kadrina Vallavalitsuse 30.12.2010 kirjast nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja Projekti elluviimiseks Andrekse kinnistul vallavalitsuse poole kordagi pöördunud (nt detailplaneeringu koostamise algatamiseks, projekteerimistingimuste väljastamiseks). 24.5 Kuigi Andrekse kinnistu on kaebuse esitaja omandis alates 01.04.2009, on kaebuse esitaja juhatuse liige erinevate äriühingute kaudu kinnistut vallanud alates
4. 09.05.2003 omandas Andrekse kinnistu OÜ Eesti Internet (mille juhatuse liige oli Øyvind Hjulmand), 06.07.2004 omandas kinnistu OÜ Avocado (kehtiva ärinimega OÜ Byzantine Consult, mille juhatuse liige oli Øyvind Hjulmand). Arvestades, et Viitna möödasõidu ehitus kajastub Lääne-Viru maavanema 29.05.2000 korraldusega nr 134 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringus ning Kadrina Vallavolikogu 31.01.2007 määrusega nr 38 kehtestatud Kadrina valla üldplaneeringus, seega oleks 7 kaebuse esitaja pidanud hoolsuskohustust täites veenduma, et kinnistu on Projekti elluviimiseks sobiv. Planeerimismenetluse raames toimunud avalikel väljapanekutel ning avalikel aruteludel ei ole Andrekse kinnistu omanikud vastuväiteid ega ettepanekuid esitanud. 24.6 Seega, kuigi kaebuse esitajal puudub kohustus viia Projekt Andrekse kinnistul ellu, ei ole ta ka asunud selleks ettevalmistusi tegema, mistõttu on väärad kaebuse esitaja väited temale sundvõõrandamise tõttu kahju tekkimisest.
5. Vastustaja märgib lisaks et kuigi kaebuse esitaja ei ole kohustatud Projekti Andrekse kinnistul realiseerima, ei ole temal tulenevalt Eestis kehtivatest õigusaktidest musta trühvlit võimalik kasvatada, mistõttu on kahju tekkimine juba ainuüksi sel põhjusel välistatud. Looduskaitseseaduse § 57 lg 1 tuleneb võõrtaimeliikide loodusesse istutamise ja külvamise keeld; § 57 lg 4 kohaselt võib tehistingimustes peetavaid võõrliigi isendeid tehistingimustesse ümber asustada ainult Keskkonnaameti loa alusel. Isegi kui pidada musta trühvlit kodumaiseks liigiks (mida see tegelikult ei ole), on taimede loodusesse laskmine looduskaitseseaduse § 58 lg 1 tulenevalt lubatud vaid teaduslikult põhjendatud taasasustamise eesmärgil ja Keskkonnaameti loa alusel. Vastustaja esitab haldusasjas nr 3-10-1904 esitatud tunnustatud Eesti mükoloogide Erast Parmasto ja Indrek Selli arvamused, milliste kohaselt must trühvel ei kasva Eestis looduslikult ning tegemist on võõrliigiga, mille mõju võib Eesti loodusele olla ettearvamatu. Seega, puudub kaebajal ka õiguslik võimalus Projekti Andrekse kinnistul ning tõenäoliselt Eesti Vabariigis üldse ellu viia.
6. Puudub

-s sätestatud sundvõõrandamisest tingitud kahju tekkimine kaebajale (samuti ei teki kaebaja märgitud kahju tulevikus), rikutud ei ole kaebaja õigusi, mis annaksid aluse

-s sätestatud hüvitise määramiseks. Põhiseaduse § 32 sätestatut – omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest – tuleb rakendada koostoimes erisätetega, mis on sätestatud

-s.

i vastavasisuline regulatsioon on PS-ga kooskõlas ning ühtlasi sätestab

lisaks sundvõõrandatava kinnisasja turuväärtuse maksmisele ka teiste sundvõõrandamisega tekitatud kahjude hüvitamise eeldused, kindlaksmääramise viisi ja hüvitamise korra. PS § 32 kaitseb olemasolevat vara, mitte vara saamise lootust või võimalust, kaebuse esitaja ei pöördunud kohtusse mitte olemasoleva vara kaitseks, vaid vara saamise võimaluse huvides, kuigi Eesti õigusaktide kohaselt ei olegi tal võimalik Projekti sellisel kujul ellu viia. 27. Käskkiri on kooskõlas

-ga ja HMS-s sätestatud haldusaktile esitatavate nõuetega. Käskkiri on kooskõlas HMS § 54 ning täidetud on HMS § 56 lg 1 tulenev põhjendamise kohustus, märgitud on käskkirja andmise faktiline ja õiguslik alus ning § 56 lg 3 sätestatud kaalutlused, millest tulenevalt on haldusorgan keeldunud kaebuse esitajale hüvitise määramisest. 28. Kaebuse esitaja taotleb vastustajale ettekirjutuse tegemist määrata kaebuse esitajale sundvõõranditasu Andrekse kinnistust tehtavate äralõigete eest 15 267 798.60 krooni (975 790.18 eurot). Kuigi vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning kaebuse esitajale ei ole sundvõõrandamisest tekkinud kahju, märgib vastustaja kohustamisnõude osas järgmist. RVastS § 6 lg 4 kohaselt teeb kohus nõude rahuldamise korral haldusorganile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks, kui õigusvastaselt on andmata jäetud haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel. RVastS § 6 lg 5 alusel § 6 lg 4 sätestatud juhul võib kohus teha haldusorganile ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa haldusorgan haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Teisisõnu, kohus saaks kohustada vastustajat määrama sundvõõranditasu kaebuse esitaja märgitud summas juhul, kui haldusorgani kaalutlusõigus on vähenenud nullini.

§ 27

lg 3 tulenevalt on pädeval isikul sundvõõrandatud kinnisasja hariliku väärtuse leidmiseks koostatud eksperthinnangus kajastamata muude nõuete hindamiseks õigus kaasata eksperte ja moodustada täiendavaid komisjone. Seega, lisaks äralõigete hariliku 8 väärtuse määramisele on haldusorganil õigus teha täiendavaid toiminguid nõude põhjendatuse ja ulatuse väljaselgitamiseks ning vaieldamatult on tegemist haldusorgani kaalutlusõigusega. Kuna aga kaebuse esitaja poolt vastustajale enne käskkirja andmist esitatud materjalide põhjal oli võimalik tuvastada, et kaebuse esitajale ei teki kahju sundvõõrandamisest tulenevalt, puudus vajadus ka ekspertide kaasamiseks ja komisjonide moodustamiseks. Vastustaja on koostoimes

regulatsiooniga kohustatud järgima HMS § 5 lg 2 sätestatut viia haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS-i ja

-i regulatsiooniga vastuolus ning ebaotstarbeks oleks teostada täiendavaid toiminguid hüpoteetilise kahju nõudega seoses. Kaebuse esitaja kohustamisnõue on sisuselt suunatud

-s sätestatud hüvitise määramise otsustamisele, mis tehakse kaalutlusõigust rakendades. Juhul, kui halduskohus peaks tuvastama, et vastustaja ei ole kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning kaebuse esitajal eksisteerib õigus

-s sätestatud hüvitise määramisele, saab kohus vastustajat kohustada kaebuse esitaja taotlust uuesti läbi vaatama.

1. Lisaks kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasuse hindamisele tuleb käesoleval juhul arvestada ka seda, et lisaks käskkirjas toodud motivatsioonile ei saa hüvitise mittemääramine kaebuse esitaja õigusi üldse rikkuda ega rikugi, kuna tulenevalt looduskaitseseaduse regulatsioonist ei ole kaebuse esitajal Projekti Eesti territooriumil nagunii võimalik ellu viia. Kuna ka Fond on väljendanud soovimatust kaebuse esitajat rahaliselt toetada, on pigem tegemist Fondi ja kaebuse esitaja vahelise vaidlusega, mille järelmite eest ei saa vastustaja mingisugust vastutust kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised:
3. Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korraldusega nr 254 otsustati sundvõõrandada Eesti Vabariigile Andrekse kinnistu kogupindalaga 15,07 ha katastriüksusest 27301:002:1644 ca 1183 m² suurune osa ja katastriüksusest 27301:002:1645 ca 233 m² suurune osa avalikult kasutatava Tallinn-Narva riigimaantee 8,3 kilomeetri pikkuse Viitna möödasõidu ehitamiseks. OÜ General Equity CIS esitas 23.07.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korralduse nr 254 tühistamiseks (haldusasi nr 3-10-1904). Kohus jättis kaebuse 18.04.2011 kohtuotsusega rahuldamata (tl 62-71). Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2011 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-101904 jäeti OÜ General Equity CIS ja Fortis Factoring OÜ (endise ärinimega Scanfactoring OÜ) kaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.04.2011 kohtuotsus muutmata. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2011 kohtuotsus edasi kaebamata 19.11.
4. Seega on Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korraldus nr 254 õiguspärane haldusakt.
5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.11.2010 käskkirjaga nr 10-0321 „Kinnisasja osade sundvõõrandamine ning sundvõõranditasu määramine“ (tl 22-23) määrati kaebuse esitajale Andrekse kinnistu kokku 1416 m² suuruste osade sundvõõrandamise eest sundvõõranditasu 2480,00 krooni ja leiti, et puudub alus 16.09.2010 teates esitatud väidetava kahjusumma väljamaksmiseks. 32.1

§ 15

lg 1 järgi peab sundvõõrandisaaja kinnisasja sundvõõrandamise korral maksma sundvõõrandiandjale sundvõõranditasu. Sama paragrahvi lõike 3 järgi peab sundvõõrandisaaja maksma hüvitist isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab.

§ 16

lg 1 järgi lähtutakse sundvõõranditasu ja hüvitise kindlaksmääramisel erakorralisel hindamisel väljaselgitatud sundvõõrandamisele määratud kinnisasja või piiratud asjaõiguse maksumusest sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise hetke seisuga. Kinnisasja sundvõõranditasu ei või olla madalam kinnisasja ja hoonestusõiguse harilikust väärtusest sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise hetke seisuga. Seega 9 tuleb sundvõõranditasu kindlaks määrata 17.06.2010 seisuga, millal Vabariigi Valitsuse korraldus nr 254 sundvõõrandamise kohta vastu võeti. 32.2

§ 16lg 9 järgi vormistatakse erakorralise hindamise tulemus hindamisaktina.

Käesolevas asjas erakorralise hindamise tulemusena koostatud 25.08.2010 eksperthinnangu nr 1491/0810H (tl 74-85) kohaselt on Andrekse kinnistu sundvõõrandatavate osade harilik väärtus 17.06.2010 seisuga 2480,00 krooni. Kaebuse esitaja ei ole 28.09.2010 sundvõõrandamise kokkuleppemenetluse protokollist (p 5) (tl 25-29) nähtuvalt kokkuleppemenetluses vaidlustanud, ega vaidlusta ka kohtule esitatud kaebuses eksperthinnangut, s.h selles leitud sundvõõrandatud kinnisasja osade hariliku väärtuse osas. Seega puudub poolte vahel sundvõõrandatud kinnisasja osade hariliku väärtuse osas vaidlus. 33. Kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebaja pole rahul talle määratud sundvõõranditasuga selle tõttu, et tema arvates ei kata see kõiki kahjusid, mis ta maaüksuse sundvõõrandamise läbi kannab.

§ 17

g 1 kohaselt peab sundvõõranditasu katma kahjud, mida sundvõõrandiandja peab sundvõõrandamise tõttu kandma, kusjuures kinnisasja sundvõõranditasu peab katma nii kinnisasja kui ka koos sellega sundvõõrandatavate päraldiste ja viljade väärtuse, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaebuse kohaselt moodustab kaebaja kahju kinnistu sundvõõrandamisest 1 203 250 USA dollarit, see on toetus, mida kaebajal on vastavalt Fondi 07.04.2004 otsusele õigus saada. Kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja, et tegemist on saamata jäänud tuluga, sest raha jäi kaebajale laekumata (tl 158). 34.Vastavalt

§ 22

lg-le 2 alustab pädev isik (käesoleval juhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) pärast sundvõõrandamisotsuse jõustumist ja erakorralist hindamist viivitamata kokkuleppemenetlust.

§ 23

kohaselt avaldab pädev isik kokkuleppemenetluse alustamiseks üleriigilise levikuga päevalehes teate, milles teeb isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab, ettepaneku teatada oma õigustest ja nõuetest teate avaldajale (lg 1); teeb kinnisasja omanikule ja piiratud asjaõiguste omajatele ettepaneku teatada sundvõõrandamisega tekitatud kahjudest, mis hindamisaktis ei kajastu, ning kinnisasja omanik ja piiratud asjaõiguste omajad peavad oma nõuetest kahe nädala jooksul teatama (lg 2). 34.1 Kaebaja teatas 16.09.2010 kirjaga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (tl 8 p-9, 72) sundvõõrandamisega tekitatud kahjust, mis seisneb Fondi 07.04.2004 otsusega kaebajale Andrekse kinnistul trühvlite kasvatamiseks eraldatud toetusest 1 203 250 USA dollarit ilmajäämises kinnistu isegi väiksema osa sundvõõrandamise korral. Kaebaja on oma teatele lisanud toetuse andmise 07.04.2004 heakskiitmise sertifikaadi, kaebaja 23.04.2010 e-kirja Maanteeametile koos lühikokkuvõttega projektist ja selle realiseerimisest ja Maanteeameti 03.05.2010 järelepärimise Fondile ja Fondi vastuse (tl 9 pöördel-19 pöördel).Kaebaja 23.04.2010 e-kirjas on märgitud, et toetuse andnud Fond ei luba projekti kava mitte kuidagi muuta ning kui seda tehakse, tuleb toetust uuesti taotleda. Anti ka teada, et toetuse uuesti taotlemisel me toetust enam ei saa, sest Eesti on praegu EL-is ning ei ole enam arengumaa ja toetuskõlblik. Lisatud Projekti lühiajaloos on märgitud, et projektile küsiti toetust 1 203 250 USD-d, et arendada musta trühvli (Tuber melanosporum) uuenduslikku tootmist Eestis (mis ei olnud siis veel EL-i liikmesriik). Projekti tähtajaks on kavandatud 10 aastat, mille põhjuseks on peamiselt see aeg, mis kulub peremeespuude kasvatamiseks mükoriisa koosluses. Toetuse andmise kohta saadi infot

1. aasta suvel ja seejärel hakati projekti ette valmistama ning
2. aasta suvel tehti esimestele puudele siirdamine mükoriisa istutamiseks ning sellest ajast peale on peamiselt oodatud nende kasvamist, et neid Eestisse viia. Sellel suvel kavatsetakse hakata maad harima ning tahetakse istutada siirdatud puud
3. või
4. aastal, kuid ilmselt tuleb Viitna maantee möödasõidutee kavade tõttu projekt peatada. Projekti eesmärkideks on märgitud päikeseenergial töötava trühvlifarmi rajamine; farmis puude ja trühvlite kasvatamine; mahepõllumajandusliku trühvlite kasvatamise meetodi väljatöötamine ja uuendusliku taimeseemnete siirdamise meetodi väljatöötamine. 10 34.2 Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Fondi kontaktisik A. B. 12.05.2010 kell 06:37 Maanteeametile saadetud e-kirjas (tl 14 pöördel,19 pöördel) kinnitanud, et fond on 2004.aastal heaks kiitnud projektile toetuse andmise 1,2 miljoni USA dollari ulatuses Projekti tähtaeg on
5. Kui muudetakse kinnistut või projekti kava, siis tuleb esitada fondile uus projektitaotlus. Ka väga väikeste muudatuste korral ei hakata seda projekti praegu enam rahastama, sest Eesti ei kuulu enam Fondi toetuse saajate hulka. Fondi kontaktisiku A. B. 12.05.2010 kell 06:49 saadetud ekirjas (tl 73) Maanteeametile on samuti märgitud, et Eesti ei ole täna organisatsiooni toetuste saamiseks abikõlbulik ja Fond otsib põhjust toetuse tühistamiseks. 34.3 Kohtule esitatud kaebuse materjalidest, vastustaja vastusest kaebusele ja Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korraldusest nr 254 (tl 6-8) nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja sundvõõrandamise menetluses esitanud Maanteeameti palutud lisadokumente fondi rahastamisotsuse ja rahastamise kaotamise kohta. 34.4 Kaebaja ei ole sundvõõrandamismenetluses läbi viidud kokkuleppemenetluses esitanud Fondi otsust toetuse maksmisest keeldumise kohta ega tõendanud endal 17.06.2010 seisuga toetuse maksmisest keeldumisest tingitud kahju tekkimist. Asjaolu, et 17.06.2010 seisuga Fond toetuse maksmisest keeldunud ei olnud, kinnitab ka see, et kaebaja esindaja soovis 05.04.2012 kohtuistungil esitada tõendina väidetavalt Fondi 04.05.2011 inglisekeelset e-kirja, millega Fond väidetavalt keeldus toetuse maksmisest (tl 159). Kohus keeldus tõendi vastuvõtmisest HKMS § 51 lg 4 alusel põhjendusega, et haldusasi on kohtu menetluses alates detsembrist 2010, kohus on andnud 02.01.2012 määrusega tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kuni hiljemalt 26.03.2012, kaebaja ei olnud kuni 05.04.2012 kohtuistungini esitanud kohtule taotlust 04.05.2011e-kirja asja materjalide juurde võtmiseks. Tegemist oli paberkandjal oleva inglisekeelse tekstiga, mille puudus digitaalallkiri või muu allkiri ning kohus pidas sellist tõendit ka ebausaldusväärseks ning tõendi usaldusväärsust oleks tulnud kontrollida, seega oleks tõendi asja materjalide juurde võtmine põhjustanud asja arutamise edasilükkamise. 34.5 Seega ei ole kaebaja tõendanud endal Fondi 07.04.2004 otsusega heakskiidetud toetuse maksmisest keeldumist.
6. Kaebaja on oma 16.09.2010 teates kahjude kohta (tl 8 p-9p) väitnud, et ta on Andrekse kinnistu omandanud Projekti raames ja tal on Fondilt toetuse saamiseks kohustus Projekt lõpule viia. Sama on kaebaja kinnitanud kohtule esitatud kaebuses (p 10 ja 13) (tl 3 pöördel). Kaebaja esitatud Projekti lühiajaloost tulenevalt on toetust küsitud Eestis musta trühvli (Tuber melanosporum) uuendusliku tootmise arendamiseks ja Projekti eesmärkideks on päikeseenergial töötava trühvlifarmi rajamine; farmis puude ja trühvlite kasvatamine; mahepõllumajandusliku trühvlite kasvatamise meetodi väljatöötamine ja uuendusliku taimeseemnete siirdamise meetodi väljatöötamine (tl 16 pöördel-19). 35.1 Kohus leiab, et kaebaja ei ole tõendanud Projekti ja seega ka Fondi toetuse seotust Andrekse kinnistuga. Toetuse tunnistusest ( tl 9 pöördel, tl 15 pöördel) nähtuvalt on toetuse saajale General Equity CIS OY 07.04.2004 heaks kiidetud toetus projektile nimetusega „Ecological Innovation of Truffle as a Crop in Estern Europe“, mille piirkonnaks on märgitud endine Nõukogude liit. Seega ei nähtu toetuse tunnistusest Projekti seotus isegi mitte Eesti Vabariigiga, rääkimata Andrekse kinnistust. Projekti seotust Andrekse kinnistuga ei kinnita ka 23.04.2010 Maanteeametile esitatud Projekti lühikokkuvõte ( tl 12-14, 17-19), milles on märgitud, et 1990ndatel aastatel õnnestus meil osta väga sobivat maad, mis asub ainult 70 km kaugusel Eesti pealinnast ja millel on olemas juurdepääsutee. Ka lisatud skeemile (tl 13 pöördel) ei ole märgitud kinnistu nimetust. Samuti ei ole konkreetset kinnistut märgitud üheski kohtule esitatud A. B. ekirjas. Kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, millise sisu ja lisadega taotluse on Fond 07.04.2004 heaks kiitnud. Lisaks ei kinnita Projekti seotust Andrekse kinnistuga ka asjaolu, et kaebuse esitaja General Equity CIS OÜ on kinnistusraamatusse Andrekse kinnistu 11 omanikuna sisse kantud alles 01.04.2009 (tl 24 pöördel), seega viis aastat pärast toetuse heakskiitmist ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid General Equity CIS OÜ õigust kasutada Andrekse kinnistut enne kinnistu omandamist. Seega on vaidlustatud käskkirjas õigesti leitud, et esitatud dokumendid ja antud selgitused ei kinnita, et kinnistu oleks omandatud Projekti elluviimise eesmärgil. 35.
7. Kadrina Vallavalitsuse 30.12.2010 kirjast nr 17-4.3/1383 (tl 96) nähtuvalt ei ole General Equity CIS OÜ 30.12.2010 seisuga esitanud Kadrina Vallavalitsusele taotlust maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks, detailplaneeringu algatamiseks ega projekteerimistingimuste väljastamiseks, ega pöördunud Kadrina Vallavalitsuse poole mistahes küsimuses, kaasa arvatud Andrekse kinnistul kavandatava trühvlite kasvatamise küsimuses. Ka on kaebuse esitaja seaduslik esindaja haldusasjas nr 3-10-1904 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et Andrekse kinnistul ei ole midagi tehtud Projekti elluviimiseks (tl 91 pöördel). Eeltoodust tulenevalt ei ole usaldusväärselt tõendatud kaebaja kavatsus musta trühvli kasvatamise projekti Andrekse kinnistul tegelikult realiseerida. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud käskkirjas õigesti leitud, et tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks teinud ettevalmistusi, mille tõttu ta oleks kasu saanud, kuid sundvõõrandamise otsuse tõttu jääb sellest ilma. 35.3 Professor Erast Parmasto 28.12.2010 e-kirjast (tl 86) ja Eesti Maaülikooli põllumajandusja keskkonnainstituudi spetsialisti Indrek Selli 29.12.2010 e-kirjast (tl 94) nähtuvalt must trühvel (Tuber melanosporum) Eestis looduslikult ei kasva, tegemist on võõrliigiga. Nähtuvalt Eesti Teadusinfosüsteemi veebilehelt (https://www.etis.ee/portaal/isikud.aspx?lang=et), on arvamuse andnud isikute näol tegemist tunnustatud mükoloogidega. Samuti on Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Merike Linnamägi 20.01.2011 e-kirjas (tl 87) kinnitatud, et vastavalt looduskaitseseadusele ei ole musta trühvli Eestisse sissetoomine lubatud. Kohus jääb oma 18.04.2011 haldusasjas nr 3-10-1904 väljendatud seisukoha juurde, et looduskaitseseaduse (LKS) § 57 lg 1 kohaselt on võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud looduskaitseseaduse kehtestamisest saadik alates 10.05.
8. Kui kaebaja General Equity CIS OÜ pidas musta trühvlit Eestis kodumaiseks liigiks, siis on ka kodumaiste liikide võõrsilt sissetoodud elusate isendite loodusesse laskmine LKS § 58 lg 1 alusel keelatud alates 10.05.2004, s.o looduskaitseseaduse kehtestamisest saadik. LKS § 58 lg 1 kohaselt võib võõrsilt sissetoodud kodumaiste liikide elusaid isendeid loodusesse lasta vaid Keskkonnaameti (kuni 01.02.2009 keskkonnaministri) loa alusel teaduslikult põhjendatud taasasustamiseks, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Ja Keskkonnaameti 11.01.2011 kirjast nr 14-4/11/1547-2 (tl 61) nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja General Equity CIS OÜ ka Keskkonnaametilt taotlenud luba Eestis musta trühvli kasvatamiseks. Kusjuures Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Merike Linnamägi 20.01.2011 e-kirjas (tl 87) on märgitud, et LKS § 58 lubaks trühvleid keskkonnaameti loal välismaalt sisse tuua ja loodusesse lasta vaid teadusliku põhjendusega liigi taasasustamiseks, tegevuse jaoks, mille eesmärgiks on majanduslik tulu, Keskkonnaamet luba ei anna. Seega ei ole kaebajal alates 10.05.2004 kehtivast looduskaitseseadusest tulenevalt võimalik Andrekse kinnistul musta trühvlit kui võõrliiki kasvatada, s.o Projekti lõpule viia. Kaebaja pidi selle olema endale 2009.aastal Andrekse kinnistut väidetavalt Projekti realiseerimise raames omandades selgeks teinud. Eeltoodut arvestades ei ole kaebajal väidetud tulu jäänud saamata mitte sundvõõrandamise tõttu vaid tema enda tegevusetuse tõttu – kaebaja ei ole selgitanud õiguslikku olukorda Eestis, mis ei võimalda Eestis musta trühvlit kui võõrliiki kasvatada. 12 35.4 VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Seega peab kaebaja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus Andrekse kinnistul musta trühvlit (Tuber melanosporum) kasvatada. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tõendanud, et Andrekse kinnistu oleks omandatud Projekti elluviimise eesmärgil, samuti ei ole kaebaja tõendanud ettevalmistuste tegemist Andrekse kinnistul musta trühvli (Tuber melanosporum) tootmiseks. Lisaks ei ole kaebajal võimalik Eestis looduskaitseseadusest tulenevalt musta trühvlit kui võõrliiki kasvatada, s.o Projekti lõpule viia. Seega ei ole kaebaja tõendanud endal saamata jäänud tulu tekkimist. 36.

§ 24

lg 3 kohaselt lähtuvad sundvõõrandamise pooled ja teised isikud, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab, läbirääkimistel sundvõõranditasu ja hüvitise suuruses kokkuleppe saavutamiseks

§ 16

lg 9 nimetatud hindamisaktis märgitud kõrgeimast kinnisasja või piiratud asjaõiguse väärtusest. Vastavalt

§-le 27 kui sundvõõranditasus ja kahjustatud õiguste eest makstavas hüvitises kokkuleppele ei jõutud, teeb pädev isik sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsuse (lg 1), mille suurusena näidatakse § 16 lg-s 9 nimetatud hindamisaktis märgitud kõrgeim kinnisasja või piiratud asjaõiguse väärtus, ning muude nõuete hindamiseks, millest on õigeaegselt teatatud, kuid milles ei ole saavutatud kokkulepet, korraldab pädev isik täiendava hindamismenetluse (lg 2). Kohus leiab, et vastustaja on vaidlusaluses käskkirjas õigesti leidnud, et kaebaja kahju on tõendamata ning seetõttu ei pidanud vastustaja

§ 27lg 2 alusel muude nõuete hindamiseks korraldama täiendavat hindamismenetlust.

Vastustaja on käskkirjas õigesti määranud sundvõõranditasu

§ 16lg 9 nimetatud hindamisakti, eksperthinnangu nr 1491/0810H (tl 74-85) alusel.

Eeltoodust tulenevalt puudub alus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks ja kaebaja taotletud ettekirjutuse tegemiseks, kuivõrd muude nõuete osas on kaebaja teatatud kahjude hüvitamisest keeldutud õiguspäraselt. 37. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi HKMS v.r). HKMS v.r § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti sätestab alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 108 lg 1, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 13