lg 1 p 1 tulenevalt loetakse ühendusesiseseks käibeks kauba võõrandamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt tuleb ühendusesisest käivet tõendada kauba võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et SIA Dono oli tehingu toimumise ajal registreeritud Läti Vabariigi käibemaksukohustuslasena. Kohtuasja materjalidesse esitatud maksutoimikus on olemas 23.01.2009 kuupäeva kandev arve nr 2910, mille kohaselt on OÜ Landare müünud kokku 23 700 euro eest Läti Vabariigis registreeritud äriühingule SIA Dono kolm mobiiltelefoni Vertu RM-266V Signature S Design ning kassa sissetuleku order nr 290115 sellelt äriühingult 370 824,40 krooni suuruse sularahasumma vastuvõtmise kohta. Veel nähtub toimikust, et 22.01.2010 koostas Ida maksu- ja tollikeskuses korralduse nr 9828-4, millega kohustas OÜ Landare esitama kõik SIA Dono toimunud tehingu kohta koostatud dokumendid ja pikendas hiljem kahel korral revisjoniaktile eriarvamuse esitamise tähtaega, et OÜ Landare saaks esitada tehingu toimumist kinnitavaid lisadokumente, kuid ei saanud midagi peale SIA Dono pakkumise, tema käibemaksukohustuslaseks olemise kontrolli kinnitava väljavõtte ja taotluse, et maksuhaldur selgitaks ise IMEI koodide kaudu välja, et telefone ei ole Eestis kunagi kasutatud. Dokumente, mis kinnitaksid kauba toimetamist Läti Vabariiki, toimikus ei sisaldu ning kaebuses väidetakse, et kauba viis Eestist välja ostja.
lg 1 p 1 kohaselt loetakse sellisel juhul käibe toimumise kohaks Eesti ning sama seaduse § 1 lg 1 kohaselt on Eestis toimunud käive reeglina käibemaksu objektiks. Kuna
lg 3 p 2 kohast käibemaksu nullmäära saab kohaldada vaid teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või piiratud maksukohustuslaseks oleva ostja puhul, on tehingu teise poole tuvastamine ühendusesisese käibe puhul olulise tähendusega. Antud juhul ei tõenda miski kohtule esitatust, et tegemist oli ühendusesisese käibega ja telefonid ikka tõepoolest müüdi just SIA Dono. Maksutoimiku andmetel on Maksu- ja Tolliamet teinud Läti maksuhaldurile 2 päringu SIA Dono kohta, kuid saanud vastuse, et see äriühing pole jaanuaris 2009 ühendusesisest ostu OÜ Landare deklareerinud, maksuametisse ilmunud ja dokumente kontrolliks esitanud ning on seetõttu 27.05.2009 registrist kustutatud. Maksutoimikust ei nähtu, et OÜ Landare oleks täitnud üle 200 000 krooni suuruste tehingute suhtes kohalduva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 13, § 14, § 23 ja § 24 tulenevaid kohustusi oma tehingupartneri kontrollimisel. Asjaolu, et kohtu nõudmiste (tl 13, 15, 17, 19, 54, 56 ja 58) peale mobiilteenust pakkuvatelt sideettevõtjatelt saadud vastused (tl 34, 36, 42, 51, 61, 64, ja 67) ei kinnita ühegi vaidlusaluse telefoni kasutamist Eestis, pole piisav tõendamaks, et need võõrandati just Läti Vabariigis käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingule SIA Dono ja sellesse liikmesriiki ka toimetatud. See aga on eelnevalt juba nimetatud põhjendustel maksustamise seisukohalt määrava tähendusega. Eeltoodust järeldub, et OÜ Landare ei ole tõendanud vaidlusaluste mobiiltelefonide müüki teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele ja Eestist väljatoimetamist. Seega pole ta tõendanud ka õigust kajastada käibedeklaratsioonis ühendusesisest käivet.
lg 1 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetele vastavaid arveid. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 2 kehtestatu annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Neil põhjustel pole halduskohtul alust Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 17.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/9828-11 tühistamiseks. OÜ Landare kaebus jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud 3338 krooni suurused kulutused sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Ida maksu- ja tollikeskuse oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ei esitanud. Raili Randlane Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.