MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene
- oktoober 2012, Tartu Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks aprillis 2012 esitatud vaiete läbivaatamiseks Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Vastustaja Tartu Vangla Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine 3-12-1223 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Nikolai Lilitškin esitas
- juulil
- a hiljem täiendatud kaebuse Tartu Halduskohtule Tartu Vangla kohustamiseks täitmaks protseduure vangla sisekorra eeskirja (VSkE) § 491 järgi ja tegemaks vanglale ettekirjutus võtta menetlusse esitatud vaided. Kaebuse kohaselt koostas N. Lilitškin tõenäoliselt
- aprillil 2012 vaide ja andis selle inspektor-kontaktisiku kätte. Esitatud vaiet ei registreeritud ega antud edasi tõlkimiseks, mistõttu on kaebaja efektiivset õiguskaitset rikutud. Kaebaja esitas Tartu Vangla direktorile kohustava vaide koos ettekirjutusega kohustada personali täitma haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71–
- Esitatud vaiet ei võetud menetlusse. Konkreetsed nõudmised vangla kohustamiseks pärinevad
- a aprillist. Võimalikud vastused vaietele on kaebaja saanud järgnevate dokumentidega: 1-11/118, 2-3/996-1, V1 20624, 2-3/1020-1, 2-3/1028-1, 6-24/3177-
- Nimetatud dokumentide sisu on kaebajale teadmata, kuna neid pole talle tõlgitud.
- septembri
- a määrusega tagastas halduskohus N. Lilitškini määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Tartu Halduskohtu
- augusti
- a määrusega jättis kohus N. Lilitškini kaebuse käiguta, kuna kaebaja pidi täpsustama, mis kuupäevadel esitatud vaide/vaiete osas ta soovib vanglale ettekirjutuse tegemist. Kuigi kaebaja vastas kohtu käiguta jätmise määrusele, ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud, mistõttu on takistatud kaebuse menetlusse võtmine ja asja läbivaatamine. Nii kaebaja esitatud kaebusest kui ka puuduste kõrvaldamise kirjast ei nähtu, milliste vaiete osas on kaebus esitatud. Kuna kaebus on liiga üldsõnaline ning kaebaja pole esitanud ka ühtegi tõendit asjas selguse loomiseks, siis on asja menetlus takistatud. Kaebajal puudub endal ülevaade, milliste vaiete peale ta on juba halduskohtule kaebuse esitanud ja milliste peale mitte. Kohtute infosüsteemi andmetel on N. Lilitškin juunis 2012 esitanud kaebuse
- aprillil 2012 ja
- aprillil 2012 esitatud vaiete või pöördumiste menetlemise kohustamiseks, mille osas on halduskohus ka seisukoha võtnud (haldusasi nr 3-12-1255). Kohtu kohustus ei ole välja selgitada, kas on veel selliseid aprillis 2012 esitatud vaideid või pöördumisi, mille osas ei ole N. Lilitškin veel kohtusse kaebust esitanud.
- N. Lilitškin esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määruse peale, milles palus nimetatud määruse tühistamist. Kaebaja on kaebuses ja selle paranduses esitanud dokumentide numbrid. Kohtu suhtes kehtib uurimispõhimõte ja kohustus koguda omal algatusel tõendeid, kuid kohus pole seda teinud.
- Tartu Vangla leiab vastuses, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Nii esialgne kaebus kui ka puuduste kõrvaldamise kiri ei ole piisavalt selged ning neist ei nähtu, milliste vaiete peale kaebaja soovib kaebust esitada. Kaebaja on toonud välja ainult vangla vastuskirjade numbrid ja kuupäevad, kuid jätnud märkimata omavahelise seose väidetavalt esitatud vaietega, mistõttu ei ole ka kohtul võimalik omaalgatuslikult kaebuse asjaolusid tõendavaid tõendeid koguda. Halduskohtu ülesanne ei ole kaebuse esitaja eest kaebuse sisustamine ja faktiline põhjendamine ega kaebuse põhistamiseks vajalike tõendite kogumine. See ei ole ka vastustaja ülesanne. Halduskohtu ülesanne on kaebajale selgitada, mida peaks kaebaja tegema, et tema kaebus oleks halduskohtus menetletav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õiguspäraselt tagastanud N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja ei ole puuduste kõrvaldamise kirjaga kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selge ja üheselt mõistetav, milliste vaiete läbivaatamiseks kaebaja soovib Tartu Vanglat kohustada. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise kirjas on N. Lilitškin välja toonud mõningaid kuupäevi ja vangla vastuskirjade numbreid, kuid pole sidunud konkreetset vaiet, selle esitamise kuupäeva ja vangla vastust sellele. Ühtlasi ei aita N. Lilitškini kaebust selgemaks muuta ka see, et ta soovib vanglat kohustada läbi vaatama aprillis 2012 vanglale esitatud vaideid, sest sel ajaperioodil on kaebaja vanglale esitanud mitmeid vaideid ning nende hulgast õige väljavalimine on raskendatud seda enam, et kaebaja ei mäleta vaiete sisu.
- Kuigi halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis on sätestamist leidnud HKMS § 2 lg-s 4 ning mis on ühtlasi tuletatav Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 14, mille kohaselt peab just kohus tagama kõigi nende asjaolude väljaselgitamise, mis on kaebaja nõude lahendamisel õigusega relevantsed, ei ole uurimispõhimõte absoluutne ja piiramatu. Uurimispõhimõtte üheks eesmärgiks on ka õiguslikult kogenematute menetlusosaliste aitamine, kuid käesoleva kaebuse esitaja kohta ei saa väita, et tegemist oleks õiguslikult kogenematu isikuga, kes ei tunne halduskohtumenetluses kehtivaid reegleid kaebuste esitamisele. Tegemist on 2 isikuga, kes on halduskohtule esitanud väga palju kaebusi, sh kohustamiskaebusi ning on seetõttu teadlik, millistele nõuetele peab üks kaebus vastama, et kohtul oleks võimalik seda menetleda. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada Riigikohtu tõlgendust uurimispõhimõtte olemusest: „[K]olleegium ei pea õigeks tõlgendada uurimispõhimõtet viisil, mis võimaldab kohtu initsiatiivil anda õiguslik hinnang toimingutele ja aktidele, mille vaidlustamist kaebaja selgesõnaliselt ei soovi. […] Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese […]. Samas on õiguspärane ja sageli ka nõutav, et kohus selgitab kaebajale kaebuse eseme määramise tagajärgi ning annab võimaluse ka kaebuse eseme täpsustamiseks.“(vt RHKK
- novembri
- a otsus nr 3-3-1-54-05, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus käitunud kooskõlas uurimispõhimõtte ja kohtupraktikaga, kui ta andis N. Lilitškinile võimaluse kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, märkides ühtlasi, milles need puudused seisnevad. Tulenevalt Riigikohtu tõlgendusest uurimispõhimõtte osas, ei saa kohtult oodata, et ta hakkaks ise otsustama, milliste vaiete osas on kaebaja soovinud kohustamisnõude esitada, sest kohus ei tohi anda õiguslikku hinnangut haldusaktide ega toimingute osas, mille vaidlustamist kaebaja sõnaselgelt ei soovi ning antud juhul ei olegi kaebaja väljendanud oma sõnaselget soovi, sest kaebus on lünklik, hüplev ja segane ning seetõttu pole ilmne, milline on kaebaja tegelik tahe. Eelnevas Riigikohtu seisukohas on mainitud, et ainult kaebajal on õigus määrata kaebuse ese. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, kuid seda kaebust ei saa korrektseks lugeda, sest kaebaja pole välja toonud, milliste konkreetsete vaiete läbivaatamiseks ta soovib vanglat kohustada, ühtlasi puudub kaebuses ka kaebuse alus. Seetõttu leiab kohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Madis Ernits Maili Lokk 3 Einar Vene