KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 491 lg 5 alusel. Tartu Vangla 29.03.2011. a kirjas leiti, et kuna 3 kaebaja on rahvuselt eestlane ja Eesti kodanik, kes on omandanud eesti keeles XXXX, siis on tema eesti keele oskus selline, et ta peab suutma esitada vaidemenetluses taotlusi ja vaideid ka eesti keeles. Samuti viitas vangla asjaolule, et J. Kolesnikov on halduskohtus korduvalt keeldunud tõlgi abist ning ei ole soovinud ka lahendite tõlkimist ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles ning on aastail 2008-2010 esitanud Justiitsministeeriumile ja vanglale eestikeelseid vaideid, pöördumisi ja kahju hüvitamise taotlusi. Põhiseaduse § 6 ja § 52 lg 1 ning keeleseaduse § 8 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel ning nimetatud asutustel on õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde.

§ 491

regulatsiooni kohaselt toimub kinnipeetavate esitatud vaiete ja kahju hüvitamise nõuete menetlus eesti keeles. Regulatsiooni eesmärgiks on ühelt poolt kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest ja teisalt aidata kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele.

§ 491

lg 1 kohaselt saadetakse vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaie enne menetlusse võtmist tõlkijale.

§ 491

lg 5 kohaselt jätab vangla vaide tõlkijale edastamata kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab temal oma õigusi kaitsta. Võõrkeelsed dokumendid tagastatakse menetlusse võtmata kinnipeetavale ja selgitatakse dokumentide tõlkimise protsessi. Kuna Tartu Vangla on 29.03.

1. a kirjas viidanud asjaoludele ja kirjalikele dokumentidele, mis tõendavad, et kaebaja valdab eesti keelt niisugusel tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, siis on Tartu Vangla õiguspäraselt käitunud ning tagastanud vaide õiguspäraselt põhjusel, et tegemist oli võõrkeelse vaidega, mis on esitatud ilma eestikeelse tõlketa, kuigi kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi ka eesti keeles kaitsta. Nimetatud osas peab ringkonnakohus vajalikuks viidata ka sellele, et J. Kolesnikovi eesti keele oskust ja võimalust esitada vaie eesti keeles, on Tartu Ringkonnakohus hinnanud ka varem (vt näiteks haldusasi nr 3-11-845), asudes ka selles asjas seisukohale, et Tartu Vangla toimingud J. Kolesnikovi poolt esitatud venekeelsete vaiete tagastamisel on olnud õiguspärased, sest J. Kolesnikov on tegelikult võimeline vaideid ja taotlusi ka eesti keeles esitama. Lisaks eeltoodule puudus Tartu Vanglal kohustus edastada J. Kolesnikovi 24.03.
2. a vaie Justiitsministeeriumile ka seetõttu, et nimetatud vaiet ei esitanud kaebaja mitte Tartu Vangla direktori haldusakti või toimingu peale, vaid seoses vanglateenistuja 09.12.2010 tegevusega ja vanglateenistuja 18.01.
3. a ning 18.02.
4. a vastusega. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 41 järgi vaatab Justiitsministeerium läbi üksnes vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid ning muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor.
5. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et halduskohus jättis põhjendamatult rahuldamata Tartu Vangla taotluse kutsuda kohtusse tunnistajana valvur S.S. , kes 09.12.2010 vanglas sinist värvi vormiriietuse kandmisega seoses kaebajale küsimusi esitas, ei anna samuti alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Nimetatud taotluse esitas vangla, mitte kaebaja ja halduskohus ei olnud kohustatud vastustaja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks rahuldama kui kohus leidis, et asjas on võimalik sisuline otsus teha ka ilma tunnistajat üle kuulamata. Kuna tunnistaja ülekuulamise taotluse esitas vastustaja, siis ei saa kaebaja põhjendada halduskohtu otsuse tühistamise nõuet sellega, et halduskohus tunnistajat üle ei kuulatud. Tartu Vangla ei ole esitanud halduskohtu vaidlusaluse otsuse peale apellatsioonkaebust põhjusel, et halduskohus jättis põhjendamatult rahuldamata nende taotluse tunnistaja ülekuulamiseks.
6. Kuna kaebaja ega ka vastustaja ei ole taotlenud käesoleva asja läbivaatamist istungimenetluses ning selleks ei näinud vajadust ka ringkonnakohus, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotlused S.S. i, kaebaja 4 kambrikaaslase ja kõigi nende kinnipeetavate tunnistajana üle kuulamiseks, kes 09.12.2010 toimunud intsidenti väidetavalt pealt nägid. Samal põhjusel ja ka seetõttu, et vanglas tehtavad videosalvestused vangla ruumides toimuvast ei salvesta kõnet, vaid ainult pilti, jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kaebaja taotluse nõuda vanglalt välja 09.12.
7. a kohta käiv videosalvestis. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk