sätted ega VÕS sätted ei keela sõlmimast kokkuleppeid kohtuotsuse täitmises ja seda ilma kohtu poolt kinnitamata.
ei sätestata, et kohtuotsuse täitmise kord peab sisalduma kohtu poolt avaldatuna kohtuotsuses. Tulenevalt eelmärgitust ja juhindudes TMS § 221 lg 1 palub hageja:
tähenduses, arvestades asjaolu, et kompromisskokkulepet võivad pooled sõlmida kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule (lg 2). Tsiviilasjas nr 2-09-43515 sõlmitud kompromissi ei esitatud kohtule kinnitamiseks ning 28.06.2011.a. jõustus kohtuotsus. Arvestades asjaolu, et Roswood OÜ jättis sõlmitud kompromissi kohtule esitamata, võttis Roswood OÜ OÜ-lt Pajuver võimaluse kompromissi tühistamiseks
Seega OÜ Pajuver leidis, et Roswood OÜ, jättes kohtule kompromissi kinnitamiseks esitamata, loobus kompromissist ja soovib esitada apellatsioonkaebust või tasuda nõude osade kaupa. Õiguslik põhjendus Kostja leiab, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on põhjendamatu ega ole kooskõlas kehtiva õiguse ning kohtupraktikaga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks temale eelnimetatud asjaolude teket ja esitatud hagi eset. Eelnimetatud paragrahvi lõikes 1 märgitud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Käesolevas asjas hageja poolt esitatud põhjendused käsitlevad üksnes kohtulahendi jõustumisele eelnenud ajaperioodi ning ei ole seega kohased sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 4 sätestab, et kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ka siis, kui seadus ei nõua lepingu notariaalset tõestamist, muutub kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub selle kompromissina kinnitamise kohtumäärus (nt RKKO otsus nr 3-2-1-1-06). Seega tsiviilasjas nr 2-0943515 sõlmitud kokkulepe omandanuks õigusjõu siis, kui kompromiss oleks esitatud kohtule kinnitamiseks. Siinkohal juhib kostja tähelepanu ka asjaolule, et kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise osas kokkuleppe sõlmimine on käsitatav võlaõigusseaduse §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses (RKKO nr 3-2-1-77-06). Nimetatud seisukoht kinnitab, et kohtumenetluse kestel sõlmitud kompromiss omab juriidiliselt asja menetluses tähendust üksnes kohtu poolt selle kinnitamise korral. Kuna käesoleva asja vaidluse aluseks on jõustunud kohtuotsus, mille kohase täitmise kohta hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, ei ole asjas esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue kohane. Kostja leiab, et käesolevas asjas hageja poolt esitatud hagiavaldus on põhjendamatu ja alusetu ning kostja palub:
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab, et kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Sama 5 paragrahvi lg 3 sätestab, et otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ka siis, kui seadus ei nõua lepingu notariaalset tõestamist, muutub kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub selle kompromissina kinnitamise kohtumäärus (nt RKKO otsus nr 3-2-1-1-06). Seega tsiviilasjas nr 2-09-43515 sõlmitud kokkulepe omandanuks õigusjõu siis, kui kompromiss oleks esitatud kohtule kinnitamiseks enne kohtuotsuse jõustumist. Et tegemist on just tsiviilasjas nr 2-09-43515 sõlmitud kompromisslepinguga nähtub kokkuleppest endast (tl.22). Kohus nõustub kostja vastuväites esitatud seisukohaga, et kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise osas kokkuleppe sõlmimine on käsitatav võlaõigusseaduse §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses (RKKO nr 3-2-1-77-06). Nimetatud seisukoht kinnitab, et kohtumenetluse kestel sõlmitud kompromiss omab juriidiliselt asja menetluses tähendust üksnes kohtu poolt selle kinnitamise korral. Vastavalt TMS §-le 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Eeltoodust tulenevalt jõustunud kohtulahendi sundtäitmisele esitamise korral ei saa võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. 27.05.2011.a. kohtuotsus esitati täitmisele 01.06.2011.a. osas, mis ei olnud OÜ Roswood poolt selleks ajaks täidetud, so. tasumata viiviste osas. Ülejäänud nõuete täitmine ei vabasta hagejat jõustunud kohtulahendi järgi tasumisele kuuluva viivise nõude täitmisest. Kokkuvõttes, enne kohtulahendi jõustumist (lahendi mis on täitedokumendiks) , sõlmitud kokkulepe ei ole täitemenetluse lubamatuks tunnistamise aluseks. TMS § 221 lg1 ja 2 järgi vastuväited on kohtulahendi, kui täitedokumendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Muus küsimused, mis puudutavad kohtutäituri tegevust jõustunud kohtulahendi täitmisel on võimalik vaidlustada TMS § 217 järgi vastava kaebuse esitamise teel. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotis
Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (
Kristel Pedassaar Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.