Kostja ei ole välja toonud mistahes muid asjaolusid, millest tulenevalt on tal õigus jätta hageja poolt esitatud arved tasumata. Kostja väide, et viivis on valesti arvutatud on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja leiab, et kui kostja arvates on hageja viivised valesti arvutanud, tuleb tal seda tõendada, mida aga kostja ei ole teinud. Kostja on seisukohal, et arved ei ole nõude aluseks, samas jätnud põhjendamata, miks ta leiab, et hagiavaldusele lisatud arved ei ole tõendiks ning millises osas on hagi tõendamata. Samas kostja selgitab, et on hagejale kõik arved ära maksnud. Seega, kui kostja hagi ei tunnista ja arveid ei pea nõude aluseks, siis miks ta tasub hageja esitatud arved (tasumist võib lugeda nõustumiseks ehk kui konkludentne tahteavaldus). Kuna kostja enda väited on teineteist välistavad, siis tuleb nende tõepärasuses kahelda. Kostja väide, et hageja esitatud arved ei ole nõude aluseks, on paljasõnaline, põhistamata ja väär. Kostjal oleks eelneva väite osas õigus, kui hageja ei oleks kostjaga võlasuhtes (KÜS alustel) ning esitaks kostjale alusetult arveid. Kostja vastuses nähtub, et kostja ei ole aru saanud hageja esitatud nõude sisust ja tõenditest või püüab kohut eksitada, kuivõrd kostja tasaarvestab hageja esitatud viiviste arvutamise tabelis toodud summa oma vastuses esitatud laekumistega. Hageja selgitab, et hagiavaldusele lisatud viiviste arvutamise tabelis on toodud tasumata arved (perioodil 2011), mis on mh viiviste arvutamise aluseks. Hagis toodud nõude selgitamiseks esitas hageja koondtabeli koos viiviste arvutamise tabeliga kostja kogu võlgnevusest sh varasem võlgnevus, millest nähtub võlgnevuse kronoloogia ja selle tekkimise alus. Hageja esitas selgituseks arved 2009-2010, mille katteks on kostja laekumised arvestatud (laekumiste kohta, mida kostja on oma vastuses välja toonud). Hageja selgitab, et viivisnõue on arvestatud periooditi osaliselt põhjusel, et hageja on kostjale vastu tulnud ning mõneks ajaks viiviste arvestamise peatanud (kostja tasumise lubaduste mittekinnipidamine on lõpetanud peatamise). Seega, kuivõrd kostja tasumised on arvestatud varasema võlgnevuse katteks (2009-1010), millel selgituseks hageja on esitanud eeltoodud teenusarved, siis perioodi eest 10.11.2010 kuni 10.11.2011 ei ole kostja arvete eest tasunud. Hageja on laekumised arvestanud põhimõttest, et esmalt kaetakse vanemad kohustused, seejärel uuemad (lähtudes
Hageja on seisukohal, et kostja peab ise tõendama, mis osas on ta tasunud igakuiste arvete eest, kuna tasumise maksekorralduse selgitustest seda ei selgu (kuna on tasutud ebatäpsed summad võrreldes arvel toodud summaga, siis on selgusetu, kas on tasutud igakuise hooldusteenuse vms teenuse eest). Hageja on teostanud ja vahendanud kostjale hooldus-ja kommunaalteenuseid. Kostja on eeltoodud teenuste eest osaliselt tasunud. Hageja on hagis nõude põhistanud (arved, tasumiste kajastamine, üldkoosoleku protokollid). 3 Hagis toodud kostja kohustus on kostjal täitmata, kuigi kostja üritab eksitada ja näidata, et kohustus hageja ees on täielikult täidetud, lisades oma vastuses hagile maksekorraldused, mis aga tõendab seda, et kohustus on täidetud varasema perioodi eest, mitte aga hagis toodud kohustuse katteks. KOSTJA VASTUS HAGEJA SEISUKOHALE Kostja leiab, et on kõik arved hagejale ära tasunud, mille tõendamiseks esitas kostja oma eelmise vastusega konto väljavõtted. Tulenevalt
lõikest 1 võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks. Kostja märgib, et on määranud milliste arvete eest, millise ülekandega ta on tasunud hagejale esitatud arvete põhjal. Seega ei vasta tõele hageja väide, et maksekorraldususte selgitustest ei selgu, mis osas arved on tasutud. Kostja kontode väljavõtetelt on selgelt näha, millise kuu eest on tasutud. Kostja leiab, et on tasunud kõik aegumata arved hagejale, märkides milline ülekanne, mis arve eest on. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste nõude aegumise tähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kostja on hagejat eelnevalt teavitanud, et tasub arved, mis on aegumata. Kuna hageja on esitanud kostja vastu nõude perioodi 10.11.2010 – 10.11.2011 arvete eest ning kostja on kõik eelnimetatud arved määratledes ära tasunud, puudub hagejal nõue kostja vastu. Hagi on esitatud alusetult ning tuleb jätta rahuldamata. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja õigus on määrata käesolevas võlasuhtes kohustuse täitmise järjekord.
lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Käesoleval juhul on viivitusintressi tasumise kohustus esmajärjekorras, seejärel põhikohustus. Lisaks tuleb järgida
lg 6 p 1 sätet, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega tuleb lähtuda sellest, et esmalt kaetakse varasem võlgnevus (vanemad arved). Samuti käesoleva võlasuhte osas tuleb järgida ka poolte tahteavaldusi. Kostja on küll tasumise selgituses kirjutanud: tasumise kuu (nt juuli) ja lisanud “+ võlg”, eeldades, et sellega on kaetud vastava kuu jooksev arve ja varasem võlgnevus, jättes aga sellega järgimata
Sellega kaasneks olukord, kus varasema võlgnevusest tulenev viivis järjepidevalt kasvab ja tekitab kostjale sellega suure kohustuse viivitusintressi näol. Muuhulgas selgitab hageja, et hageja ei ole nõustunud kostja kohustuse täitmise järjekorraga. Kostja on konkludentse tahteavaldusega määranud kohustuse täitmise järjekorra (lisanud maksekorralduse selgitusse makstava kuu), samas ei ole sellega hageja nõustunud ning samuti kaudse tahteavaldusega on seda ka näidanud (hageja kajastab arvetel ja koondväljavõttes kohustuse täitmise järjekorra ehk on lugenud esmalt kaetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse). Seega loeb hageja kostja 4 võlgnevuseks hagiavalduses toodud arved, arvestades kostja tasumised varasemalt võlgnevuses olevate arvete katteks. Kostja väide, et ta on kõik arved ära tasunud, on väär ja eksitav. Näiteks 2010 veebruarikuu arve summa on 108.45 eurot, kostja aga on tasunud summas 57.52 eurot. Seega on kostja täitnud oma kohustusi kaootiliselt, mittetäielikult (mh tasumisel on jätnud selgitamata, millise osa eest arvest tasuti). Vastavalt korteriühistu Xxx põhikirja punktile 3.2.6 ja 3.2.7 tuleb korteriühistu liikmel tasuda regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste eest (täitmine peab olema täielik, mitte osaline nagu kostja õigeks peab). Arvestades eeltoodut, jääb hageja täies ulatuses hagiavalduses toodud nõude juurde ja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista. KOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas TsMS § 403 lõikega 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasjas nr 2-11-60164 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lõikega 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Korteriühistu Xxxon Harju Maakohtule esitanud hagi S Š vastu võla väljamõistmiseks. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: kostja omandis on korteriomand, kinnistusregistri nr. xxx, asukohaga xxx, Tallinn; nimetatud korteriomandile vahendab ja teostab hooldus- ja kommunaalteenuseid hageja; kostja omab ja valdab eeltoodud korteriomandit ja tarbib eeltoodud teenuseid; vastavalt eeltoodule esitab hageja kostjale igakuiselt teenuse eest arved, millel kajastub teostatud ja vahendatud teenuste loetelu, tariifid ja maksumus. Pooled vaidlevad järgneva üle: Hageja leiab, et kostja on jätnud arved tasumata alates 10.11.2010 kuni 10.11.2011; kostja leiab, et kuna hageja on esitanud kostja vastu nõude perioodi 10.11.2010 – 10.11.2011 arvete eest ning kostja on kõik eelnimetatud arved määratledes ära tasunud, puudub hagejal nõue kostja vastu. Hageja on avaldanud, et hageja ei ole nõustunud kostja kohustuse täitmise järjekorraga. Hageja on lugenud kostja võlgnevuseks hagiavalduses toodud arved, arvestades kostja tasumised varasemalt võlgnevuses olevate arvete katteks.
lg 1 kohaselt võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks. 5
lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Käesoleval juhul on viivitusintressi tasumise kohustus esmajärjekorras, seejärel põhikohustus.
lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks sama paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-138-11 leidnud, et
Sellist tõlgendust toetab
Sama seisukohta, et viivisevõla ning põhivõla olemasolul loetakse raha maksmisel
lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks on Riigikohus väljendanud ka
lg 8 tasuma esmajärjekorras viivitusintressi ja seejärel põhikohustuse ja kostjal puudus tulenevalt
lg 9 õigus ilma hageja nõusolekuta ise määrata missuguse kohustuse täitmiseks ta hagejale tasus. Kuivõrd hageja poolt tasumisel teostatud määramine ei olnud vastavalt seadusele lubatud, tuleb järgida
lg 6 p 1 sätet, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega tuleb lähtuda sellest, et esmalt kaetakse varasem võlgnevus (vanemad arved). Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja on õigesti arvestanud kostja poolt tasutud summad vanemate arvete katteks ning sellest tulenevalt on kostjal tasumata arved perioodi 10.11.2010 kuni 10.11.2011 eest. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 189.89 eurot (üks tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 89 senti), viivis 128.93 eurot (ükssada kakskümmend kaheksa eurot ja 93 senti) ja viivis protsendina põhinõudelt (1 189.89 eurot) alates hagi esitamisest 07.12.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,07% päevas tasumata võlasummalt. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja S Š kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 6 Merike Varusk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.