← Eesti

2-11-31297/11

Obsah (5)§ 82§ 790§ 24§ 101§ 787

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-31297 Tsivi

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 790kohaselt peab vedaja veose kohale toimetama kokkulepitud tähtaja jooksul.

Vaidlust ei ole, et saadetis tuli kohale toimetada 18.01.2011.a., kuid tegelikult toimetati kohale 2päevase hilinemisega. Hageja esitatud dokumentidest nähtuvalt (t.l.13,14) 20.01.2011.a. jäeti kostja saadetis saatja poolt näidatud aadressile valvelauda, vastuvõtjaks oli T . Kostja Rootsi ettevõtte poolt samale aadressile saadetud teine saadetis jäeti hageja poolt 19.01.2011.a. samuti valvelauda ja vastuvõtjaks oli T (t.l.88). Hageja ei ole kohtule tõendanud, millised põhjused takistasid 20.kuupäeval kättetoimetatud saadetist jätmast 18.01.2011.a. seda samasse valvelauda. Hageja väited, et 18.kuupäeval valvelaua töötaja edastas kullerile informatsiooni, et sellist adressaati majas ei asu, on tõendamata. Vaidlust ei ole, et hageja klienditeenindaja täpsustas kostjaga (saatjaga) saaja töötajate nimesid ja telefone 18.01.2011.a. Sellele vaatamata ei toimetatud saadetist kätte ka järgmisel päeval. Kostja väited, et aadressil XXX kehtestatud korra kohaselt võetakse majas asuvate firmadele saabuv post vastu alati valvelauas, on tõendatud hageja poolt kinnitatud faktiga, et saadetis jäetigi valvelauda, kuid hilinemisega. Seega puudus üldse vajadus ruumi ja telefoninumbri täpsustamiseks. Eelnevast tulenevalt oli hagejal 18.01.2011.a. olemas vajalik informatsioon, et veos tähtaegselt kohale toimetada, kuid ta seda ei teinud.

§ 24

lg-te 1 ja 2 kohaselt peab lepingupoolt tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei täitnud nõuetekohaselt sõlmitud veolepingut ja ei toimetanud kokkulepitud tähtajaks kohale kostja poolt saadetud veost.

§ 101

lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda.

§ 787

lg 2 sätestab, et kui vedamist ei saanud vedamis-või üleandmistakistuse tõttu lepingule vastavalt lõpule viia ja kui takistus tekkis vedajast tuleneva asjaolu tõttu, võib ta veotasu ja kulude hüvitamist nõuda üksnes niivõrd, kuivõrd saatjal on sellise veo vastu huvi. Kostja on korduvalt avaldanud, et tema huvi veo vastu kadus 19.01.2011.a., kui lõppes tootepresentatsioon, milles osalemiseks saadetises olnud toode oli mõeldud. 20.01.2011.a. saatjal selle veo vastu huvi puudus. Kostja keeldumine veotasu maksmisest on põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 3

(4)TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.