← Eesti

2-11-55887/18

2-11-55887 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 97 kohaselt on elatist õigustatud saama alaealine laps. HA on hagejate suhtes ära võetud vanema õigused ja ML lapsed ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt on HA ära võetud täielikult hooldusõigus ja ML hooldusõigus on peatatud. Toodud asjaolud ei ole aga ülalpidamiskohustuse lõppemise aluseks.

§ 100

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (

§-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt

§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus arvestab ML80%-lise töövõimetusega ja asjaoluga, et laste ema enesega toimetulekuks on ise riiklikult toetatud elamisel. Elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses ei suudaks kostja I ennast ülal pidada. HA töötab piirivalvurina, tema ühe kuu sissetulekuks töötasu näol esitatud palgateatiste kohaselt on 640 eurot (neto), muid sissetulekuid tuvastatud ei ole. Kohus arvestab, et sellest sissetulekust on vaja ülal pidada 6 inimest. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Nimetatud asjaolud on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Kohus, arvestades toodud asjaolusid, peab mõistlikuks ML väljamõistetava elatise suuruseks määrata 20 eurot lapse kohta kuus ning HA kummagi lastekodus viibiva lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruseks määrata 80 eurot kuus. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3

(4)2-11-55887 Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sirje Õunpuu kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.