← Eesti

3-09-754/129

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2012, Tallinn Haldusasja number 3-09-754 Haldus

§ 212lg 1).

Vastukassatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse 3-09-754 siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 17.12.2008 maksuotsusega nr 125/561 kohustati füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE) A. Mut tasuma
  2. a ja
  3. a eest käibemaksu 134 245 krooni, tulumaksu 148 437 krooni ja sotsiaalmaksu 230 397 krooni. Maksuotsuses leiti kokkuvõtvalt järgmist: 1)
  4. a ja
  5. a tegutses FIE A. Mu nimel faktiliselt tema abikaasa E M, kes müüs turul kaupa ja pidas selle kohta nn müügimärkmikku, kuhu tegi päevade kaupa sissekandeid, ning suhtles kauba tootjatega, allkirjastas FIE A. Mu nimel kaupade soetusdokumendid ja tasus soetatud kaupade eest sularahaga. E. M organiseeris FIE A. Mu ettevõtluse raamatupidamise aruannete koostamise ja vormistamise; 2) kauba jääkide kohta inventuure vormistatud ei ole, kaupade nomenklatuuri järgi arvestust ei peetud. Raamatupidamises säilitatud kuludokumentide järgi on
  6. a kaubad soetatud eranditult Leedu firma UAB Ausne sularaha arvete alusel.
  7. a raamatupidamise järgi osteti kaubad sularaha eest UAB-lt Ausne ja Poola äriühingult Tadmar. Leedus läbi viidud kontrolli tulemusena selgus, et perioodil 04.02.2005-13.04.2006 deklareeris UAB Ausne müüki FIE-le A. M kokku 23 arve alusel summas 14 969,73 eurot (234 225 krooni). Kaebaja on oma
  8. a ja
  9. a raamatupidamises arvesse võtnud kaupade soetamise ainult 10 UAB Ausne arve järgi (kokku summas 163 646 krooni). A. M ei ole täitnud piiratud maksukohustuslase kohustusi; 3) A. M ei ole kajastanud kõiki majandustehinguid ja on jätnud raamatupidamise arvestusest välja osa kaupade soetamise tehinguid. Raamatupidamine ei kajasta A. Mu tegelikku finantsseisundit. Sularahas pangakontodele tehtud sissemaksed on oluliselt suuremad, kui raamatupidamise arvestusest nähtub. A. Mu nimel ei ole pangas avatud erikontot, s.o kontot, kuhu oleks kantud ainult ettevõtluse tuluna laekunud summad. Kontrollimise käigus selgus, et FIE ettevõtluses toimus nii kaupade soetamine kui ka edasimüümine ainult sularaha tehingutega. Kaupade müügist saadud sularaha viidi SEB Ühispanga pangakontodele; 4) A. M ja E. M said
  10. a SEB Ühispangast pangalaenu kinnisvara tagatisel (03.08.2005 laenuleping nr L050018697, väljamakstav laenusumma 42 209 eurot ja 26.01.2006 lisakokkulepe nr 1, väljamakstavat summat suurendati 73 545 euro võrra). Laenusumma kanti A. Mu pangakontole. Lisakokkuleppe nr 1 järgi saadud laenu arvel soetasid abikaasad ühiselt kinnisvara (korteri müügihinnaga 1 125 000 krooni). Kasutamata jääk 50 008 krooni jäi A. Mu pangakontole.
  11. a lõpuks oli A. Mu konto lõppjääk 4929 krooni. Laenust järelejäänud summa kasutati seega peaaegu ära, kas isiklikuks tarbimiseks või FIE ettevõtlusega seoses. Kuna arvestust ei peetud, ei saanud maksuhaldur täpselt määratleda; 5) A. Mu seletuste kohaselt osteti kaupade eest tasumiseks läinud valuuta kõik SEB Ühispangast. Maksuhaldur võrdles SEB Ühispangast ostetud valuutade (eurode ja dollarite) kroonidesse ümberarvestatud summasid FIE A. Mu raamatupidamises kuludesse kantud soetatud kaupade maksumusega. A. M on jätnud oma
  12. a ettevõtluse raamatupidamises kajastamata dollarite eest soetatud kaupadele tehtud kulutused. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et A. M ei ole oma
  13. a raamatupidamises kajastanud kogu eurode eest müügiks 2

(10)3-09-754 soetatud kaupa ja ei ole üldse kajastanud neid kaupu, mis osteti dollarite eest.
  1. a soetati kaupu väiksema koguse valuuta eest, kui sularaha pangast välja võeti; 6) maksuhaldur võrdles kontrollitud perioodil pangakontodele kuu jooksul sularahas tehtud sissemaksete suurust ettevõtja raamatupidamises peetud tulude arvestusega. Sularahas pangakontodele tehtud sissemaksed on oluliselt suuremad. Seejuures on ettevõtja kontrolli käigus korduvalt kinnitanud, et teenis tulu ainult riidekaupade müümisega turul (sularaha eest) ja muid sissetulekuid ei olnud. Maksuhaldur lähtus A. Mu 23.10.2007 seletusest, kus A. M nimetas oma 5-liikmelise pere püsivate sissetulekuallikatena FIE-na teenitud tulu, E. Mu nimele laekunud lastetoetusi ja poeg Sergei invaliidsuspensioni. Kaebaja seletuse kohaselt olid sissetulekud piisavad ja katsid ära elamise kulud. Maksuhalduri hinnangul ei ole sellise sissetulekuga võimalik peret üleval pidada ja katta pangalaenu teenindamisega seotud kulud; 7) maksumenetluse käigus andis E. M seletuse sularaha sissemaksete kohta. E. Mu seletuse kohaselt sai ta
  2. a tädilt sularaha 4000 eurot ning tädilt saadud raha eest tegi ta sissemakse kinnistu ostmiseks.
  3. a mais ei laekunud SEB Ühispanga arvele 4000 eurot ega sellega samas vääringus kroone, seega ei saanud olla sissemaksu allikaks tädilt saadud raha. Asjakohased ei ole ka A. Mu viited 07.05.2005 saadud laenurahale. E. Mu 03.07.2007 seletuse kohaselt hoiti O ja Altti Kilt saadud laenusummat kodus ja seda kasutati isiklikuks otstarbeks, kui oma raha enam ei olnud. Samuti kinnitas E. M, et panka viidi turul müügist saadud raha; 8) kuna FIE A. M ei ole pidanud oma raamatupidamises kaupade liikumise kohta koguselist arvestust ja pole kontrollitud perioodil (
  4. a ja
  5. a) vormistanud ühtegi inventuuri, et fikseerida müümata kaupade jäägid koguseliselt ja rahaliselt, siis hindas maksuhaldur kaupade müügist laekunud tulude suurust pangakontodele sularahas tehtud sissemaksete suuruse järgi. Maksuhaldur arvestas kõik E. Mu ja A. Mu SEB pangakontodele sularahas tehtud sissemaksed FIE A. Mu ettevõtlusega teenitud tuludeks põhjusel, et maksuhaldurile teadaolevalt teisi võimalusi sularahas sissetuleku saamiseks A. Mul ja E. Mul kontrollitud perioodil ei olnud.
  6. FIE A. M esitas 09.04.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 17.12.2008 maksuotsuse nr 12-5/561 tühistamiseks, leides, et ebaõige on maksuotsuses toodud järeldus, et kõik kaebaja ja tema abikaasa sularaha sissemaksed pangakontole on kaebaja ettevõtlusega seotud tulu. Kaebuse põhjendused: 1) O. ja A. Kilt saadud laenu summas 350 000 krooni tagasimaksete kohta on maksutoimikus vastav märkmik. Pärast laenu saamist pandi regulaarselt rahasummasid pangakontodele, et katta jooksvaid kulusid ning näidata raha liikumist, mida oli vaja pangalt laenu saamiseks; 2) E. Mu 03.12.2007 seletuste kohaselt saadi
  7. a tädilt Simferoopolis 4000 eurot. Kuigi osa sellest rahast kasutati sissemakseks kinnistu ostmisel, pandi osa sellest ka pangakontole.
  8. a tõi E. Mu õde Venemaalt 20 000 dollarit. E. Mu isa pärandas pärast oma surma tütardele kogu oma vara, sh korteri Habarovski linnas. Korteri müügist saadud raha vahetas kaebaja Eestis kroonideks, mida kasutati laenu tagasimakseks alates augustist 2006, mil raha pandi järkjärgult kaebaja pangakontole; 3) Üllar V maksis
  9. a tagasi talle antud laenu esimese makse ning see kanti osade kaupa kaebaja pangaarvele; 4) E. Mu 04.12.2007 seletuste kohaselt on kõik valuutas tehtud sissemaksed tegelikult varem juba välja võetud valuutasummade tagastamised; 5)
  10. a on pangakontolt välja võetud 201 750 krooni ja pandud see järk-järgult tagasi, et saada SEB-st laenu. Raha liikus pidevalt: võeti laen, pandi pangakontole, tehti ülekandeid, ülejääk võeti välja, et näidata kontol käivet. 6000 krooni sularaha sai E. M laenuks perekonnasõbralt T Mlt. Ka see summa pandi järk-järgult pangakontodele; 6)
  11. a ja
  12. a maksis E. M kaebaja kontole poja S invaliidsuspensioni umbes 23 000 krooni ulatuses; 3
(10)3-09-754 7)
  1. a võeti kontodelt välja ja pandi tagasi umbes 72 725 krooni, et näidata rahakäivet. Umbes 10 000 krooni on saadud laste kasutatud asjade müügist ning seegi raha pandi järkjärgult pangakontole; 8) osa valuutat on läinud isiklikuks tarbimiseks ning osa müüdi tuttavatele. Kroonid on kantud järk-järgult kontodele. Mitmed tuttavad on andnud raha, et kaebaja tooks neile Poolast või Leedust riideid. Näiteks andis T. M
  2. a novembris 50 000 krooni Poolast majatarvete ostmiseks, L. H andis
  3. a kevadel 5000 krooni lasteasjade ja käru ostmiseks ning
  4. a oktoobris-novembris 10 000 krooni lambanahkse kasuka ostmiseks. Kuna tookord kasukat ei leitud, raha tagastati ja prooviti uuesti
  5. a sügisel. L. B andis
  6. a novembris 23 000 krooni naaritsanahkse kasuka ostmiseks. G. B andis
  7. a 5000 krooni ja
  8. a 4000 krooni selleks, et E. M ostaks talle riideid. Ka see raha on pandud pangakontodele, et vahetada see valuutaks ja tuua Poolast ja Leedust palutud esemeid; 9) kaebaja koos abikaasaga sõlmisid 03.08.2005 kodulaenulepingu 122 154 euro suuruses summas. Kuna seda oli rohkem kui vaja, siis see raha võeti järkjärgult välja ja pandi jälle tagasi; 10)
  9. a tasus E. M oma arvelt Estravel AS arve nr 653037-01 ja arve nr 681853-
  10. Nimetatud arvetel märgitud summadest tuli osa tasuda ka N. Al. E. M tasus reisikulud tema eest ja N. A tagastas kulud talle hiljem sularahas. Summa kanti pangakontole sularaha sissemaksena; 11) maksuhaldur on tuvastanud, et ettevõtluse tarbeks käidi kaupa toomas Leedust ja Poolast, seega oleks pidanud arvesse võtma kauba soetamiseks tehtud reisikulud; 12) kaupa ladustati kodus Kurvitsa 30 Paikusel. Antud ruumi ülalpidamiskulud oleks tulnud samuti arvesse võtta. Arvestamata on jäetud ka kulud seoses kauba toomise ja viimisega igapäevaselt turule; 13) käibemaksu osas märkis kaebaja, et ta on kauba soetuselt Leedus juba käibemaksu tasunud ning juurdemääramine toob endaga kaasa topeltmaksustamise.
  11. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks maksuotsuses kajastatule rõhutas maksuhaldur järgmist: 1) kaebaja seletus O. ja A. Kilt saadud laenu kasutamise osas on paljasõnaline ja tõendamata ning vastuolus E. Mu maksumenetluses antud seletusega; 2) kaebaja abikaasa õe poolt Venemaalt toodud rahasumma osas ei täpsusta kaebaja, millises Narva rahavahetuspunktis toimus rahavahetus ning millise kursiga; 3) tõendamata on, et kaebaja perekond Ü. Vale laenu andis. Laenulepingut esitatud ei ole. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kuidas ta oma majanduslikus olukorras oli võimeline laenama 100 000 krooni, kui
  12. a ettevõtlustulu oli 15 127 krooni; 4) pangaülekannetest ei selgu, milline neist on poja Sergei invaliidsuspension; 5) kaebaja väidetel on 10 000 krooni saadud laste kasutatud asjade müügist. Seega tegemist oli kaebaja ettevõtlusega; 6) laenu osas T. M poolt antud seletusest ei nähtu, millal laenu andmine toimus. Hinnates perekond M tuludeklaratsiooni andmeid, puudusid perekonnal vahendid 60 000 krooni suuruse laenu andmiseks kaebajale. Dollarite ostmise osas ei selgu, millise riigi valuutaga tegemist oli ning millise kursiga tehing tehti. Samuti puudusid vastustaja hinnangul perekond Ml rahalised vahendid 25 000 krooni eest valuuta ostmiseks. Nimetatud põhjusel ei ole ustav ka 50 000 krooni andmine kaebajale riiete toomiseks; 7) kaebaja aastaaruannetest ei selgu, et kaebajal oleks kaupade soetamisel olnud ka muid kulusid. Puuduvad ka vastavad kuludokumendid.
  13. a ei nähtu kulutusi kütusele. Kaebaja oma seletuses kinnitas, et tal ei olnud oma elukohas FIE-na kulusid ning kauba hoidmiseks rentis kaebaja turul müügiboksi. Seega eitas kaebaja maksumenetluses kodus kaupade ladustamist; 8) 29.06.2011 toimunud kohtuistungil tunnistas vastustaja kaebust osaliselt. 4
(10)3-09-754
  1. Tallinna Halduskohtu 14.09.2011 otsusega rahuldati kaebus ja tühistati Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 17.12.2008 maksuotsus nr 12-5/
  2. Kohtuotsust põhjendati järgmiselt: 1) kuna vastustaja võttis õigeks kaebuse täienduse p-de 8.14 ja 8.17 osas, siis selles osas kohus hinnangut ei andnud; 2) maksuotsuses on õigesti tuvastatud, et maksuotsuse tabelis nr 1 paksus kirjas märgitud arved on seotud A. Mu ettevõtlusega, ning põhjendatud on maksuotsuse p-s 1.
  3. koostatud tabelis kõikide märgitud arvete arvesse võtmine A. Mu maksukohustuse tuvastamisel. Tõendamata on kaebaja väited kulude kandmise kohta seoses kauba toomisega Poolast ja Leedust. Kaebajal oli kohtumenetluses võimalus esitada oma väiteid kinnitavaid tõendeid, kuid kaebaja vastavaid kuludokumente (arveid, tšekke) ei esitanud; 3) vastustaja on jätnud tähelepanuta ja hindamata kaebaja väited ja E. Mu seletuse, mille kohaselt võttis E. M kodust raha ja pani arvele, kui oli vaja laenu tagasi maksta või arveid tasuda. Laenu tagasimaksmiseks ostis ta eurosid või dollareid. E. M on oma seletuses märkinud, et
  4. a pangakontole kantud üheks sularaha allikaks on O. Kilt saadud summa. Asjaolu, et E. M oma seletuses kinnitab, et viis turul müügist saadud raha panka, ei välista iseenesest pangakontodele muude sularaha sissemaksete tegemist ning nimetatud väitest ei tulene asjaolu, et kõik sularahas pangakontole tehtud sissemaksed on kaebaja ettevõtlusest saadud tulu; 4) kaebaja kohtumenetluses antud selgituste kohaselt laenas ta Ü. Vale summadest, mis ta teenis Ameerikas tööl olles. Oma väidete tõendamiseks esitas kaebaja passi USA viisaga ning Florida osariigi ID kaardi ning kinnitas, et töötamist on tal võimalik tõendada erinevate tõenditega. Seega ei saa välistada kaebajal rahaliste vahendite olemasolu Ü. Vale laenu andmiseks; 5) kaebaja väiteid selle kohta, et E. M sai laenu T. Mlt, kinnitab E. M oma ütlustega ning T. M oma selgitustes, kus kirjeldab laenu andmise asjaolusid ning laenu andmiseks vajaliku raha päritolu. Maksumenetluses ei ole T. Mlt ega tema abikaasalt seletust võetud. Käesoleval juhul ei saa nimetatud seletusi hindamata tugineda isiku laenu andmise võimaluse tuvastamisel üksnes isikute tuludeklaratsioonis kajastuvatele andmetele; 6) kaebaja väiteid selle kohta, et pangakontodel kajastuvad ka muud ülekanded peale ettevõtlusest saadud tulu, kinnitasid tunnistajatena ülekuulatud E. M, G. B, L. H, N. A, L. B, N. K, J. H. Tunnistajate ütluste kohaselt andsid nad E. Mule raha selleks, et ta tooks neile odavamalt kaupa. N. A ütluste kohaselt maksis E. M algselt kinni tema sõidukulud Iisraeli, hiljem maksis ta sõidukulud osade kaupa tagasi. N. Ke ütluste kohaselt ostis ta E. Mult dollareid, mida oli tal vaja reisimiseks. J. H kinnitusel ostis ta E. Mu käest tema laste poolt kasutatud riideid ja jalgratta. E. Mu ja tunnistajate ütluste kohaselt on tegemist pikaajaliste tuttavatega, seega on tunnistajate poolt kirjeldatud ütlused eluliselt usutavad; 7) tõendamist ei ole leidnud, et kaebaja abikaasa oleks saanud tädilt 4000 eurot, kuna ei ole esitatud kirjalikke tõendeid tädilt saadud summa sularahas toomise, üleandmise, kroonideks vahetamise kohta. Samuti ei ole tõendatud, et kaebaja abikaasa E. M oleks saanud õelt 20 000 dollarit rahalisi vahendeid. Kaebaja on esitanud oma väidete tõendamiseks pärimisõiguse tunnistuse ja korteri ostu-müügilepingu. Kuna oli tegemist seadusjärgse pärimisega, on arusaamatu, miks ei ole pärimisõiguse tunnistuses märgitud E. Mut kui kolmandat tütart. Seetõttu ei saa E. Mut käsitleda pärijana ja nimetatud dokumendid ei tõenda E. Mu poolt pärandi ja/või selle müügist saadud summa saamist; 8) õige on maksuhalduri järeldus, et A. Mu raamatupidamises kajastatud tulud ja kulud ei vasta tegelikkusele ning seetõttu ei saa õige olla ka ettevõtja poolt deklareeritud tulu. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest, on ebaõige aga maksuhalduri seisukoht, et kõik E. ja A. Mu pangakontodele sularahas tehtud sissemaksed on A. M teeninud ettevõtlusega. Tõendamist on leidnud kaebaja väited selle kohta, et kaebajal oli kontrollitaval perioodil võimalusi sularahas sissetuleku saamiseks lisaks ettevõtlusest saadavale tulule. Kaebaja ja E. 5
(10)3-09-754 M tegid pangakontodele ettevõtlusega mitte seotud sissemakseid. Seega oli maksuhalduri eeldus kaebaja maksustamisel ebaõige ning kaebaja maksukohustus ei saa olla tuvastatud õigesti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata, välja arvatud kaebuse täienduse p-de 8.14 ja 8.17 õigeks tunnistamise osas. Menetluskulud palutakse jätta kaebaja kanda. Põhjendused: 1) maksuhaldur nõustub vaidlustatud kohtuotsuses kohtu seisukohtadega, kus kohus on leidnud, et maksuotsuses on õigesti tuvastatud, et maksuotsuse tabelis nr 1 paksus kirjas märgitud arved on seotud A Mu ettevõtlusega ning põhjendatud on maksuotsuse p-s 1.
  2. koostatud tabelis kõikide märgitud arvete arvesse võtmine A. Mu maksukohustuse tuvastamisel. Tõendamata on kaebaja väited kulude kandmise kohta seoses kauba toomisega Poolast ja Leedust. Tõendamist ei ole leidnud, et kaebaja abikaasa E. M oleks saanud tädilt ja õelt rahalisi vahendeid. Kohus nõustus õigesti maksuhalduri järeldusega, et A. Mu raamatupidamises kajastatud tulud ja kulud ei vasta tegelikkusele ning seetõttu ei saa õige olla ka ettevõtja poolt deklareeritud tulu; 2) kaebaja väited O. ja A. Kilt laenude saamise ja osade kaupa pangakontodele sissemaksmise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Ekslik on kohtu seisukoht, et poolte vahel ei ole vaidlust väidetavalt Kidelt saadud laenu tagastamise kohta. Veendumust, et kaebaja ei ole
  3. a Kidelt laenu saanud ega tagastanud, süvendavad ka tunnistaja E. Mu kohtumenetluse käigus antud ütlused seoses väidetava Kidelt saadud laenu tagastamisega. E. M ei ole kohtumenetluses usutavalt selgitanud, kuidas oli võimalik väidetavalt tagastamisele kuuluvaid dollareid soetada 22.05.2006 kursiga 25,38, kui AS SEB Ühispank dollari müügi kurss oli samal päeval 12,
  4. Kohus on õigesti tuvastanud, et E. M ei ole oma õelt S. Zlt
  5. a saanud 20 000 dollarit. Seega ei vasta ka tegelikkusele tunnistaja E. Mu väide, et Kide laenu tagastamine toimus tema õelt saadud rahaliste vahendite arvelt. Kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus usutavalt selgitanud, millistest rahalistest vahenditest toimus väidetava Kide laenu tagastamine. Juhul, kui kaebaja tagastas väidetavalt Kidelt saadud laenu, siis pidi kaebaja
  6. a ja
  7. a saama tulu, mida kaebaja ei ole deklareerinud; 3) tunnistajate G. B, L. H, N. A, L. B, N. Ke ja J. H kohtumenetluses antud ütlused ei kinnita kaebaja väiteid, et pangakontodel kajastuvad ka muud ülekanded peale ettevõtlusest saadud tulu. Kohtule esitatud seisukohtades kaebaja kaebuse täienduse lisa 5 ja lisad 10-12 on vormistanud tagantjärgi loomaks muljet, et kaebaja on selgituste andjatelt saanud rahalisi vahendeid. Maksumenetluse käigus ei ole E. M konkretiseerinud, kellele ta väidetavalt on kaupu müünud. Samuti ei väitnud kaebaja ega E. M, et ta on nimetatud isikutelt saanud rahalisi vahendeid. Koos kaebuse täiendusega esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta, kuna neid ei esitatud õigeaegselt, so maksumenetluses. Kohus ei käsitlenud asjaolu, kas tõendite hilisem esitamine on põhjustatud kaebaja tahtlusest või hooletusest. Seetõttu on arusaamatu kohtu etteheide, et nimetatud isikuid ei ole ülekuulatud maksumenetluses; 4) kohus on põhjendamatult leidnud, et ülalnimetatud isikute kohtumenetluses antud ütlused on eluliselt usutavad ning kinnitavad, et kaebaja või E. M on neilt saanud rahalisi vahendeid, mis viidi kaebaja või E. Mu poolt nende pangakontodele. Ükski nimetatud isikutest ei ole väitnud, et nad oleksid viibinud juures, kui väidetavalt nende poolt antud rahalisi vahendeid oleks kaebaja või E. M panka viinud. Samuti on vastuolulised L. H ja E. Mu ütlused seoses väidetavalt soetatud kasukaga, mille osas ei ole kohus seisukohta võtnud. Kuna kohus on tuvastanud, et E. M ei ole oma õelt saanud rahalisi vahendeid 20 000 dollarit, siis ei saanud E. M müüa N. Kele dollareid; 6
(10)3-09-754 5) kohus ei ole kõiki tõendeid hinnanud kogumis ja vastastikuses seoses. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et maksumenetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja on
  1. a ja
  2. a saanud korduvalt pangast laenu. Maksuhaldur ei pea eluliselt usutavaks olukorda, kus isik võtab korduvalt krediidiasutuselt intressidega laenu, kuid annab kolmandale isikule laenu ilma intressideta, tekitades endale majandusliku kahju. Kohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja E. Mu kohtuistungil esitatud väite, et laenu andmine Ü. Vale toimus
  3. a rahadest, mis tulid O. Kilt. Järelikult on kaebaja ja E. Mu selgitused väidetava laenu andmise kohta Ü. Vale vastuolulised. Kohus on jätnud tähelepanuta ka maksumenetluses antud E. Mu selgituse, kus ta väidab, et Ü. V tagastas raha pangaülekannetega A. Mu pangakontole, kuid kohtumenetluses leidis E. M, et mingi osa väidetavast tagasimaksest toimus sularahas. Seega on E. Mu maksu- ja kohtumenetluses antud ütlused vastuolulised. Kohus ei ole selgitanud, miks peetakse E. Mu kohtumenetluse käigus antud ütlusi usutavamaks kui maksumenetluses antud ütlusi; 6) kaebaja on alles kohtumenetluses väitnud, et E. M on T. Mlt saanud rahalisi vahendeid
  4. a summas 50 000 krooni,
  5. a summas 60 000 krooni ning müünud T. Mle dollareid. Maksumenetluses E. M käsitles 03.12.2007 seletustes T. Mlt saadud rahaliste vahenditega seonduvaid asjaolusid seoses T. M pangaülekannetega, kuid E. M ei väitnud, et T. M tellis temalt kaupu. Seetõttu puudus ka maksuhalduril vajadus T. Mt täiendavalt maksumenetluses küsitleda. Tunnistaja E. M väitis kohtumenetluses, et T. Mle müüdud dollarid sai ta väidetavalt oma õelt. Kohus on õigesti tuvastanud, et E. M ei ole oma õelt saanud 20 000 dollarit. Seega ei saanud E. M ka T. Mle dollareid müüa; 7) tunnistaja E. Mu kohtumenetluses antud ütlused ja kohtule 15.03.2011 esitatud arvutiväljatrükid E. Mu ja A. Mu
  6. a ja
  7. a pangakonto laekumiste kohta ei ole usaldusväärsed. Kohus ei ole oma otsuses arvutiväljatrükkidega seonduvaid asjaolusid käsitlenud. Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluse käigus esitanud tõeseid andmeid selle kohta, millised olid tema sularahas sissetulekud, mis ei olnud seotud tema ettevõtlusega. Seega tuleb jätkuvalt lugeda kõik pangakontole tehtud sularaha sissemaksed A. Mu ettevõtlusega teenitud tuluks; 8) kaebaja poolt taotletud menetluskulud ei ole E. Mu osas põhjendatud. A. Mu poolt esitatud menetluskulude spetsifikatsiooni kohaselt toimusid E. Muga nõupidamised ja vestlused ajavahemikul 09.02.-28.03.
  8. Asjas ei ole vaidlust, et E. M osales kohtumenetluses tunnistajana ajavahemikul 10.02.-29.03.
  9. Samuti ei ole vaidlust, et kaebaja esitas 27.08.2010 kohtule kaebuse täienduse. Kaebajale olid juba selleks hetkeks teada kõik E. Mu kontrollimisega seotud asjaolud ja hinnangud ning kaebajal puudus vajadus täiendavateks nõupidamisteks ja vestlusteks E. Muga. Maksuhaldur leiab, et “tunnistaja ettevalmistamine kohtuistungiks” ei ole menetlusosaliste kuluks

§ 83lg 3 p 1 mõistes.

7. FIE A. Mu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) maksumenetluse käigus esitas kaebaja maksuhaldurile laenu kohta vormistatud võladokumendi. O. K kinnitas oma vastuses maksuhalduri küsimustele, et ta andis kaebajale laenu 350 000 krooni. Koosmõjus tunnistaja E. Mu ütlustega on tõendatud, et E. ja A. M said 07.05.2005 O. ja A. Kilt laenu summas 350 000 krooni; 2) maksuhalduri väide, et tunnistajate G. B, L. H, N. A, L. B, N. Ke ja J. H kirjalikud selgitused on koostatud tagantjärgi, on oletuslik ja tuleb jätta tähelepanuta, kuna tunnistajad kinnitasid raha andmist ka kohtule antud ütlustes. Ka maksuhalduri etteheide kaebajale, nagu ei oleks kõnesolevaid tunnistajaid nimetatud maksuhaldurile õigeaegselt maksumenetluses, ei saa käesolevas asjas olla ebaõige maksuotsuse tühistamata jätmise aluseks. Kaebaja on juba 12.11.2007 maksuhaldurile selgitanud, et mitte kõik pangakontole sissemakstud summad ei pärinenud ettevõtlusest, ning esitanud selle kohta ka E. Mu koostatud pangakontode väljavõtted, millel on eristatud ettevõtlusest saadud rahasummad ja muudest allikatest pärit rahasummad. Jättes kaebajale ja ka tunnistaja E. Mule selgitamata täiendavate tõendite 7

(10)3-09-754 esitamise vajaduse, rikkus maksuhaldur uurimispõhimõtet ja jättis tagamata menetlusosalise õigused, sh õiguse olla ärakuulatud ja esitada maksukohustuse suurust mõjutavaid tõendeid, mistõttu maksuhalduri etteheited kaebaja poolt tõendite hilinenud esitamise kohta ei ole käesolevas asjas kohased; 3) tõendamata on maksuhalduri väide, et kaebaja ei ole Ü. Vale laenu andnud. Kohus on õigesti leidnud, et laenu andmine Ü. Vale ei ole välistatud. Faktiväite laenu andmisest Ü. Vale ja selle tagastamisest esitas tunnistaja E. M maksuhaldurile juba 03.12.2007 ning kohtus selgitas Ü. Vale laenu andmise asjaolusid ka kaebaja. Maksumenetluses kinnitas laenu saamist ja tagasimaksmist ka maksuhalduri poolt kolmanda isikuna küsitletud Ü. V, mistõttu laenu andmine ja tagastamine on täielikult tõendatud; 4) ka väide raha saamise kohta T. Mlt on tunnistaja E. Mu poolt esitatud juba maksumenetluses ning tõendatud kohtumenetluses T. M allkirjastatud selgitustega; 5) isegi juhul, kui ringkonnakohus nõustub mõne maksuhalduri seisukohaga, ei saa see olla aluseks vaidlustatud kohtuotsuse tühistamisele, kuna kaebaja hinnangul ei saa maksuhalduri poolt maksustamise eeldusena valitud metoodika olla maksu määramise aluseks. Ebaõigele eeldusele rajatud maksuotsus ei saa jääda kehtima olenemata sellest, kas üldse ja millises ulatuses on kaebaja suutnud tõendada oma väidet sellest, et osa pangakontodele sissemakstud rahast pärines muudest allikatest kui ettevõtlusest. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
  1. Ringkonnakohus peatub esmalt kaebajale täiendavalt tasumiseks määratud tulu- ja sotsiaalmaksul ning maksuotsuses väljendatud seisukohal, et kõiki E. Mu ja A. Mu pangakontodele sularahas tehtud sissemakseid tuleb pidada A. Mu ettevõtlusega teenitud tuludeks (I), seejärel hindab eraldiseisvalt täiendava käibemaksu määramise õiguspärasust (II) ning analüüsib maksuhalduri väiteid seoses põhjendamatult suurte menetluskulude väljamõistmisega (III). Viimaks lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste taotlused (IV). I
  2. Halduskohus on jõudnud järeldusele, et maksuhaldur on alusetult lugenud kõik E. Mu ja A. Mu pangakontodele tehtud sularaha sissemaksed A. Mu ettevõtlusega teenitud tuludeks. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega, põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt.
  3. Nõustuda tuleb maksuhalduriga, et kaebaja ei ole pidanud raamatupidamise arvestust viisil, mis võimaldaks kaebaja ettevõtluse mahtu sisuliselt kontrollida. Eelkõige on problemaatilised pangakontodele tehtavad sularaha sissemaksed, kusjuures dokumentaalselt ei ole võimalik jälgida sularaha allikat ega seda, millega seoses on sularaha pangakontole kantud. Kaebaja ja tema abikaasa suulisi ütlusi ei saa pidada piisavateks tõenditeks raha päritolu ja kasutusotstarbe kindlakstegemisel. Ringkonnakohus leiab veel, et pidades raamatupidamise arvestust eelpool kirjeldatud moel, on eelkõige kaebajal tõendamiskoormus küsimuses, kas sissemaksed olid seotud ettevõtlusega või mitte. Samas tuleb silmas pidada, et ka tõendamiskoormuse mittenõuetekohase täitmise korral ei saa maksukohustus kujuneda ilmselgelt ebamõistlikult suureks. Kaebaja ja tema abikaasa on maksumenetluses ning kohtumenetluses esitanud mitmeid viiteid täiendavate rahaallikata kohta: O. ja A. Ki laen 350 000 krooni, tädilt saadud 4000 eurot, õe toodud 20 000 dollarit, Ü. Va laenu tagasimaksed, poja invaliidsuspension, T. Mlt, L. Hlt, L. Blt ja G. Blt saadud raha Poolast ja Leedust asjade ostmiseks, pangast korteri ostmiseks saadud laenu ülejääk jne. Lisaks on kaebaja selgitanud, et pangast sularahas välja võetu kanti 8
(10)3-09-754 teinekord uuesti arvele tagasi. Seda eelkõige juhul, kui kogu raha ei kulunud ära, või selleks, et näidata pangale käibe olemasolu. O. ja A. K on laenu andmist kinnitanud, edastades 07.02.2008 vastuse maksuhalduri poolt esitatud kirjalikele küsimustele. Ka Ü. V on maksuhaldurile 13.12.2007 andnud suulisi ütlusi selle kohta, et oli A. Mult saanud 100 000 krooni võlgu ning
  1. a veebruaris maksis sularahas tagasi 10 000 krooni, ülejäänud osas tasuti võlg osade kaupa pangaülekandega. Maksumenetluses on kaebaja tuginenud ka tädilt saadud 4000 eurole ning õe poolt toodud 20 000 dollarile. Samuti sellele, et sai
  2. aastal kindlustuselt kätte poja elukindlustuse raha 40 000 krooni. Maksuhaldur on kõike eelnevat pidanud maksuotsuses mittepõhjendatuks, tuginedes E. Mu 03.12.2007 ütlustele, et laenuraha hoiti kodus ning panka viidi turul müügist saadud raha. Samas on E. M 04.12.2007 suulistes ütlustes vastu vaielnud maksuhalduri arusaamale, et panka pannakse vaid ettevõtlusest saadud tulu. Samuti on E. M maksuhalduri poolt viidatud 03.12.2007 ütlustes selgitanud, et võttis kodust raha ja pani arvele, kui oli vaja arveid maksta või laenu tagasi maksta (vastus küsimusele nr 5), ning sularaha, mis panka kanti olid O. Kilt saadud summad, tädilt ja õelt saadud raha (vastused küsimustele nr 13 ja 14). Eeltoodust nähtub, et maksuhaldur ei ole E. Mu ütlusi õigesti mõistnud. E. Mu väitest, et panka viidi turul müügist saadud raha, ei järeldu, et panka viidi vaid turul müügist saadud raha. Kuigi laenuraha hoiti kodus, pandi seda vastavalt vajadusele pangakontole.
  3. Kohtumenetluses esitas kaebaja täiendavaid tõendeid selle kohta, kust rahalisi vahendeid, mis pangakontole kanti, saadi. Tunnistajatena kuulati kohtuistungil üle G. B, L. H, N. A, L. B ja N. K. Nimetatud tunnistajad kinnitasid kaebaja ja E. Mu poolt väidetut.
  4. Ka juhul, kui eelnimetatud lõigus nimetatud tõendeid mitte arvestada, sest vastavat teavet ei antud maksumenetluse ajal, ei sõltu sellest käesoleva vaidluse lahendus. Kaebaja poolt nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses välja toodud väidetavate rahaallikate ühine puudus seisneb selles, et isegi kõigi nende ütluste õigsuse tuvastamisel on võimatu vahetult siduda kaebajale ja E. Mule antud rahalisi vahendeid pangakontodele kantud sularahaga. Samas ei saa kogutud tõendeid sel põhjusel päris tähelepanuta jätta.
  5. Maksuotsusega on maksukohustus määratud mitte füüsilistele isikutele A. ja E. Mule, vaid FIE A. Mule. Käesoleva otsuse p-s 9 toodud põhjendustel on meelevaldne maksuhalduri järeldus, et kogu pangakontodele kantud sularaha oli seotud FIE A. Mu ettevõtlusega. Ringkonnakohus lähtub siinkohal peaasjalikult sellest, et pangakontole tehtud sularaha sissemaksed olid oluliselt suuremad kui kauba soetamiseks tehtud kulud. Nii soetas kaebaja maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud andmete alusel
  6. a kaupa 274 545 krooni eest, sularaha sissemakseid tegi aga 501 028 krooni eest.
  7. a olid vastavad arvud 151 426 krooni ja 675 132 krooni. Ei ole eluliselt usutav, et kauba turul müümine on niivõrd kasumlik tegevus. Maksuhaldurile pidi olema äratuntav, et maksustamine maksuotsuses teostatud moel ei vii mõistliku lahenduseni. Ringkonnakohus ei nõustu maksuhalduriga, et puuduliku raamatupidamisarvestuse tõttu ei olnud hindamisel teel maksustamine võimalik. Maksuhaldurile olid teada ettevõtlusele tehtud kulud. MKS § 94 lg 2 kohaselt tuginetakse hindamisel majandustegevuse näitajatele, maksukohustuslase kulutustele ja võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Teades kaebaja kulusid, oli maksuhalduril võimalik hindamise teel tuletada kaebaja võimalikud tulud. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-60-11 leidnud, et maksuhaldur peab maksukohustuse väljaselgitamisel kaaluma maksusumma määramist hindamise teel. Kohus ei saa maksuhalduri 9
(10)3-09-754 asemel nimetatud kaalumist teostada ega maksusummat hindamise teel määrata. Tegemist on olulise menetlusveaga, mis toob kaasa maksuotsuse tühistamise (p 44). Maksuhaldur on seega teinud kaalutlusvea. Maksu määramisel on aluseks võetud kontodele laekunud raha, mis viitab maksu määramisele hindamise teel. Samas on maksukohustuslasele soodsaid asjaolusid arvesse võetud ainult ulatuses, mida maksuhaldur on pidanud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks. Maksusumma hindamise teel määramisel tuleb vaatamata dokumentaalsete tõendite puudumisele võtta maksukohustust suurendavate asjaolude kõrval arvesse ka maksukohustust vähendavaid asjaolusid, kui vastasel korral muutub hindamise lõpptulemus ebausutavaks. II
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mis puudutab kõigi UAB Ausne müügiarvete arvestamist kaebaja raamatupidamisarvestuses, ning ei korda neid. Seega tekkis kaebajal tõenäoliselt kohustus deklareerida ühendusesisest käivet. Kuna aga ka käibemaksuarvestuses on käibe suuruse arvutamisel aluseks võetud sularaha sissemaksed ning ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kõigi sularaha sissemaksete arvestamine polnud põhjendatud, on maksuotsus õigusvastane ka käibemaksu puudutavas osas. III
  2. Maksuhaldur on halduskohtu otsust vaidlustanud ka põhjendusel, et E. Mu osas ei ole menetluskulud põhjendatud. Perioodil 09.02.-28.03.2011 toimusid menetluskulude spetsifikatsiooni kohaselt E. Muga nõupidamised ja vestlused. Tunnistajana kuulati E. M kohtus üle 10.02.-29.03.
  3. Spetsifikatsiooni kohaselt toimus üksnes E. Muga nõupidamine 17.02.2011 üks tund ning 18.02.2012 pool tundi. Teistel juhtudel on nõupidamiste juures viibinud ka A. M. Nõupidamise toimumist ei saa iseenesest põhjendamatuks pidada, kuid nõustuda tuleb maksuhalduriga selles, et tunnistajaga nõupidamist ei saa pidada kaebaja õiguslikuks nõustamiseks. Arvestades, et õigusabi osutati hinnaga 100 eur/h, millele lisandus käibemaks, tuleb menetluskulusid vähendada 180 euro võrra. IV
  4. Eeltoodust nähtuvalt tuleb maksuhalduri apellatsioonkaebus rahuldada osas, mis puudutab 180 euro väljamõistmist menetluskuludena. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluses ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitatud. Ruth Plaks Lauri Madise Kaire Pikamäe 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.