← Eesti

3-10-3125/98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks (endise perekonnanimega Virkus), Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2012, Tal

§-s 8 sätestatud kohustuste rikkumisega ei saa olla tegemist, kui juhatuse liige on maksusummad õigesti deklareerinud ning lisaks sellele täitnud osaliselt maksukohustusi, arvestades juriidilise isiku käsutuses olevaid vahendeid. Kuigi MKS § 8 lg 1 kohaselt tuleb rahalised kohustused täita esindatava vara arvel, ei saa seda kohustust tõlgendada selliselt, et see tähendab kohustust tasuda makse vaid nii suures ulatuses, kui esindatava käsutuses olev vara seda võimaldab. Kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine on avaram ja hõlmab muu hulgas kohustuse korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid õigeaegselt ja täielikult täidetud. Selle kohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui äriühingu majandustegevuse korraldamine sellele nõudele ei vasta. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse mittetäitmist ei saa vabandada pelgalt asjaoluga, et esindataval puudus maksukohustuste täitmiseks vajalik vara. MKS § 8 lg 1 rikkumiseks tuleb lugeda olukord, kus vastava vara puudumine on tingitud otseselt vastutava isiku tegevusest või tegevusetusest. Vastutusotsuse regulatsiooni eesmärk on välistada võimalus, et juriidilise isiku esindajad saaksid tahtliku või raskest hooletusest tingitud õigusvastase käitumise teel juriidilise isiku tegevusega kaasnevat maksukohustust vältida. Vastutusotsuse tegemise võimaluse piiramise korral juhtumitega, kus esindataval juriidilisel isikul küll põhimõtteliselt oli maksude tasumiseks vajalik vara olemas, ent maksukohustuse täitmise eest vastutav isik sellele vaatamata maksukohustusi õigeaegselt ja täielikult ei täitnud, ei oleks regulatsiooni eesmärk saavutatav. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud isik on MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust rikkunud igal juhul, kui tema õigusvastase tegevuse või tegevusetusega on põhjuslikus seoses esindatava maksukohustuse täitmata jätmine. 4) Sisuliselt ei ole asjas vaidlust üldise maksuvõla suuruse ja selle tekkimise üle. Kuigi kaebaja on väitnud, et iga maksuvõla komponendi tekkimise hetke tuleks käsitleda eraldi, ei ole ta sisuliselt vaidlustanud maksuvõla arvutust ja selle üldist suurust. Maksuotsuse tabelis I on toodud maksuvõla kujunemine ajas ja ka erinevate liikide osas. 7

(18)3-10-3125 5) Vastutusotsuses on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud, et kaebaja ei ole tegutsenud Roomline Tootmine OÜ juhtimisel otstarbekalt ega viisil, mis võimaldanuks juriidilisel isikul täita seadusest tulenevaid maksukohustusi. Kaebaja on rikkunud juhatuse liikme üldist hoolsuskohustust, korraldanud äriühingu juhtimist sisuliselt ainult Woodman OÜ (Roomline OÜ) huvides, on sõlminud Roomline Tootmine OÜ-le kahjulikke lepinguid ja jätnud äriühingu reaalselt ilma rahalistest vahenditest. 6) Vastutusotsus tehakse MKS sätete alusel ning vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud peab maksuhaldur tuvastama iseseisvalt. See tähendab, et nii nagu pankrotimenetluses raske juhtimisvea tuvastamine ei anna alust vastutusotsuse tegemiseks, ei välista vastutusotsuse tegemist ka see, kui pankrotimenetluses rasket juhtimisviga ei ole tuvastatud. Seetõttu ei oma kaebaja esitatud Pärnu Maakohtu 22.12.2010 määrus pankrotimenetluse lõpetamise kohta asjas nr 2-09-30126 kaebaja tahtluse väljaselgitamisel tähtsust. Selle määruse vaidlustamine olnuks maksuhaldurile vajalik, kui ta soovinuks kaebaja suhtes pankrotiseaduses ja teistes õigusaktides raske juhtimisvea tuvastamisega seotud tagajärgede saabumist. 7) Riigikohus on 20.01.2010 otsuse 3-3-1-74-09 p-s 9 leidnud, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad maksu tasumisest kõrvalehoidumist. Kui faktilistest asjaoludest tuleneb piisavalt selgelt maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärk, oleks ebamõistlik sellise järelduse eiramine. Tuvastatud faktilised asjaolud näitavad, et kaebaja poolt 01.09.2006 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1-LRT-R ja 01.11.2007 selle lisa sõlmimine viis MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse tahtliku rikkumiseni. Kaebaja pidi mõistma, et selline tegevus viib olukorrani, kus ta ei saa tagada äriühingu rahaliste kohustuste täitmist. Vastustaja leiab õigesti, et lepingu lisa sisu ja hiljem ilmnenud faktilised asjaolud näitavad selgelt, et selle sõlmimisega põhjustas kaebaja teadlikult ja tahtlikult olukorra, kus Roomline Tootmine OÜ deklareeris maksukohustused, kuid ei omanud mingeid võimalusi neid täita. See puudutas nii olemasolevaid kui ka hiljem tekkinud maksukohustusi ja seetõttu on põhjendamatu kaebaja taotlus käsitleda vastutusotsuses märgitud ja erineval ajal tekkinud maksukohustusi erinevalt. 8) Kaebaja süülist käitumist ei välista ka asjaolu, et ta on kõik majandustegevusega seotud maksud õigesti deklareerinud. Vastutusotsuses ei heidetagi ette maksusummade deklareerimata, vaid tasumata jätmist. Ka ei välista tahtlust see, et Roomline Tootmine OÜ või Woodman OÜ tema eest on vaidlusaluse perioodi ajal korduvalt maksuhaldurile maksusummasid tasunud. Oluline on,

§ 8

lg 1 kohaselt on vastutav isik kohustatud tagama maksukohustuse õigeaegse ja täieliku täitmise ning vastutab just sellemahulise kohustuse süülise rikkumise korral. Hoolimata sellest, kas kaebaja maksudeklaratsioonid õigel ajal esitas ning kas ta ise tasus või tema eest osaliselt maksusummasid tasuti, on ilmne, et kaebaja teadis, et Roomline Tootmine OÜ majandustegevuse tulem ei võimalda maksusummade õigeaegset ja täielikku tasumist ning seega rikkus ta tahtlikult MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kaebaja oleks pidanud mõistma, et lepingutega, mis seadsid Roomline Tootmine OÜ otsesesse sõltuvusse Woodman OÜ-st ning mille tulemusena äriühing minetas iseseisva ettevõtja tunnused, loob ta olukorra, kus äriühing ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Äriühingu juhatuse ainukese liikmena pidi kaebaja selle tegevuse korraldamisel, planeerimisel ja juhtimisel arvestama, et äriühingul on teatud kulutused ning vähemalt neid kulutusi pidi äriühing katma majandustegevusest saadava tuluga. Kaebaja ei ole vaidlustanud seisukohta, et juba alates 2007. aastast oli äriühingu majandustegevus selline, mis ei võimaldanud tegevusega kaasnevate kulude (eelkõige maksukulude) katmist. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku selgitust, kuidas oleks kasumlikkuse saavutamine võimalik olnud. Ettevõtte kahjumlik majandamine ei pruugi iseenesest tähendada juhatuse liikme kohustuste 8

(18)3-10-3125 rikkumist, ent seda juhul, kui ilmneb, et juhatuse liige on astunud mõistlikke samme ettevõtte kasumlikkuse saavutamiseks või kui ettevõtte kahjumliku tegevuse jätkamine põhineb mõistlikul analüüsil, millest nähtuvad positiivsed tulevikuperspektiivid. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebaja oleks sellisele analüüsile tuginenud. Kõik kaebaja väited, nagu tegutsenuks ta usus, et uute tellimuste saamisel saadav kasum võimaldaks olukorrast välja tulla ning maksuvõlad tasuda, on vastuolus tuvastatud asjaolude ja kaebaja tegevusega. 9) Vastutusotsuses on õigesti leitud, et maksukohustuse täitmiseks vajalike vahendite puudumine oli tingitud Woodman OÜ-ga sõlmitud ostu-müügilepingust ja eriti selle lisast, mis jättis Roomline Tootmine OÜ ilma igasugustest rahalistest vahenditest, mille arvel oleks olnud võimalik tasuda juba tekkinud ja tekkivaid maksukohustusi ja –võlgasid ning muutis äriühingu sisuliselt täielikult sõltuvaks Woodman OÜ-st ja välistas iseseisva otsustamise majandustegevuse üle. Maksuotsuses on analüüsitud lepingu lisa ja (tööjõu)maksude mittemaksmise omavahelist seost. Maksuhaldur on järeldanud, et Roomline Tootmine OÜ juhatuse liige on Woodman OÜ-le esitanud nimekirjad, milles on vaid väljamakstavad palgasummad; nimetatu on ilmselgelt Woodman OÜ huvides, kes oli teadlik riigimaksude tasumise kohustusest; T. S oli samuti teadlik maksukohustusest, kuid eelistas Woodman OÜ huve, mis oli suunatud odavama tootmisteenuse saamisele; nimetatud tegevus T. S poolt oli teadlik hoidumine riigimaksude maksmisest, sest T. S teadis, et Roomline Tootmine OÜ-l maksukohustuste täitmiseks rahalised vahendid puuduvad; tegevus oli tahtlik. Kohtu hinnangul on vastutusotsuse selles osas kontsentreeritult kokku võetud toimunu tegelik sisu ja poolte tegevus. Neid järeldusi kinnitavad lisaks vastutusotsuses endas toodud tõenditele ka kohtumenetluse käigus kogutud tõendid, millest kohus toob välja vaid kõige olulisema. 10) Kaebaja ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta omas osalust nii Woodman OÜ-s kui ka Roomline Tootmine OÜ-s; tal oli olemas ettekujutus, mis valdkonnaga ta peab kokku puutuma ja ta oli enne Roomline Tootmine OÜ juhatuse liikmeks saamist aasta juhatuse liige Harjumaal Jõelähtme vallas. Kaebaja kinnitas, et ta langetas Roomline Tootmine OÜ juhina otsuseid iseseisvalt ning omas selle majandustegevusest täielikku ülevaadet; et ta arutas mitmeid äriühingu tegevusega seotud küsimusi (ka strateegilisi) P. Kga; et Woodman OÜ oli algusest peale väga hästi kursis Roomline Tootmine OÜ makseraskustega, kuid ei pakkunud nendest väljatulemiseks võimalusi. Samuti kinnitas tunnistaja P. K, et nad olid Roomline Tootmine OÜ probleemidega kursis. Kaebaja ja P. K sõnul töötas Woodman OÜ vastavalt tööjaotusele välja lepingud tellijatele ja kaebaja nende väljatöötamisel ei osalenud. Ka ostulepingu lisa töötas välja Woodman OÜ ning kaebaja allkirjastas selle. P. K märkis: „Leping fikseeris ära olukorra, mis oli tekkinud. Kui ma teen kandeid kolmandale isikule ja MTA tuleb küsima, miks te seda teete, siis mul on see leping ja saan talle seda näidata.“ 11) Nii vastutusotsuse aluseks olnud kui ka ülaltoodud tunnistustest nähtub selgelt, et kaebaja oli piisavalt kompetentne ja iseseisev otsuste langetamisel ning sai aru tagajärgedest. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja ei esindanud äriühingu huvisid seaduses sätestatud korras ja vajaliku hoolsusega ning sisuliselt lõi ta Woodman OÜ-ga lepinguid sõlmides olukorra, kus äriühing jäi ilma käibevahenditest ja jäi võlgu maksud. Samal ajal sai Roomline Tootmine OÜ ainuke lepingupartner Woodman OÜ sisuliselt riskivabalt kätte ostu-müügi lepinguga talle ette nähtud 20% toote müügihinnast ning võis oma huvidest lähtuvalt kasutada ka tegelikult Roomline Tootmine OÜ-le kuuluvaid vahendeid, sest kontrollis täielikult tasaarveldusprotsessi. Asjaolust, et kõik tootmisvahendid ja sisuliselt ka töölistele palga maksmine oli alates 2007. aasta lõpust Woodman OÜ omandis või kontrolli all, tulenes, et viimasel ei olnud sisulist riski tootmise katkemiseks. Kuna kaebaja oli ka Woodman OÜ osanik 15%-lise osalusega, võib sellises olukorras näha tema puhul selget huvide konflikti, mis väljendus eelkõige Woodman OÜ majandushuvide, mitte Roomline Tootmine OÜ huvide 9
(18)3-10-3125 kaitsmises. Sellise hinnangu õigsust kinnitab kogu tootmise sujuv minek Woodman OÜ alla pärast Roomline Tootmine OÜ pankrotistumist, kusjuures kaebaja jätkas tootmisjuhina. 12) Vastustaja juhtis nii vastutusotsuses kui kohtuistungil õigesti tähelepanu sellele, et kaebaja ei teinud midagi selleks, et muuta ebasoodsaid lepinguid (ostu-müügi leping ja selle lisa), vähendada rendimakseid või otsida uusi kasumlikke lepinguid. Kaebaja kogu tegevus oli sisuliselt suunatud ainult Woodman OÜ huvide kaitsmisele, mis väljendus kõige selgemini pankrotistunud ettevõttele uute kahjulike tootmiskohustuste võtmises ja varustajatele ning töötajatele tasude maksmises täies ulatuses ja õigeaegselt, jättes maksmata ainult Roomline Tootmine OÜ majandustegevusega seotud sotsiaal- ja tööjõumaksud (põhiosa vastutusotsusega määratud maksusummast). 13) Vastutusotsuses on piisavalt põhjendatud nii kaebaja poolt tahtlikult ja õigusvastaselt oma kohustuste rikkumine maksuseadustest tulenevate maksude tähtaegseks ja täielikuks tasumiseks ning selle põhjuslik seos tekkinud maksuvõlaga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. T Si apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus on vääralt kohaldanud MKS § 8 koostoimes MKS §-ga 40 ning jätnud kontrollimata vastutusotsuse aluseks olevate eelduste olemasolu. Ebaõige on kohtu seisukoht,

§-s 8 sätestatu, mille kohaselt rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel, ei tähenda kohustust tasuda makse vaid nii suures ulatuses kui esindatava käsutuses olev vara seda võimaldab. See nõue tähendab, et kui maksukohustus ületab olemasolevat vara, siis saab täitmist tagada üksnes olemasoleva vara ulatuses ja mitte enam. MKS § 8 lg 1 ls-st 2 tuleneb rahaliste kohustuste täitmise piirang, mida tuleb kohustuste rikkumise hindamisel arvestada. Etteheide kohustuste rikkumise osas omab tähendust siis, kui rikkumise tingis maksukohustuse täitmist võimaldavate rahaliste vahendite raiskamine, ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine või vahendite varjamine, kusjuures pidi see olema tahtlik või tingitud raskest hooletusest. Ühtegi sellist tegu ei ole asjas tuvastatud. Pole tuvastatud, et Roomline Tootmine OÜ-l oli vara, mille arvel oli võimalik maksuvõlga tasuda, kuid seda välditi teadlikult või raskest hooletusest. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et äriühing oli suuteline võlga tasuma. Maksuhaldur ega kohus pole hinnanud väidet, et kui on tuvastatud maksukohustuslase suutmatus maksuvõlga tasuda, ei saanud juhatuse liikme väidetav kohustuste rikkumine mõjutada maksu tasumist. Kuigi Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjades 3-1-1-60-07 ja 3-1-1-6-11 käsitlenud riigi õigust nõuda hüvitist äriühingu juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest deliktilise vastutuse reeglite alusel, on need kahju suuruse kindlakstegemise põhimõtted kohaldatavad ka MKS § 40 lg 1 rakendamisel. Halduskohus ei ole Riigikohtu lahendist tuleneva juhisega arvestamata jätmist põhjendanud. Kaebaja taotles 13.05.2011 halduskohtult selgitust, kes peab tõendama asjaolu, et Roomline Tootmine OÜ-l oli vara, mille arvel kaebajal oli võimalik täita maksuvõlga. Kohus selgitas määruses, et nimetatud asjaolu peab tõendama kaebaja, kusjuures kohus ei märkinud, et see asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust. 06.06.2011 kohtuistungil kaebaja esitatud vastuväidet, et kohus on tõendamiskoormuse jagunemise osas eksinud, kohus menetluse ajal ei lahendanud, mistõttu võisid asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud jääda kohtu tähelepanuta või kaebajal need tõendamata. Kaebaja on kohtule selgitanud ja tunnistaja P. K ütluste, kaebaja vande all antud seletuste ning dokumentaalsete tõenditega (Roomline Tootmine OÜ pangakonto, Woodman OÜ pangakonto, Woodman OÜ raamatupidamise andmed, sh Roomline Tootmine OÜ-le esitatud arvete nimekiri, Roomline 10

(18)3-10-3125 Tootmine OÜ ostuarvete nimekiri ning Woodman OÜ poolt Roomline Tootmine OÜ eest tasutud arvete nimekiri) tõendanud, et Roomline Tootmine OÜ kulud (tööjõukulud, tarnijatele makstavad summad, ruumide ja seadmete üürikulud) ületasid Roomline Tootmine OÜ poolt toodangu müügist saadud tulu. Kohus neid tõendeid ei hinnanud. Neist tõenditest ilmneb, et perioodil november 2007 – oktoober 2008 müüs Roomline Tootmine OÜ kaupu summas 6 948 386,85 krooni (koos käibemaksuga); Woodman OÜ esitas Roomline Tootmine OÜ-le rendi eest arveid summas 1 153 904,61 krooni (sh käibemaks 361 607,48 krooni). Lisaks sellele oli perioodi lõpuks Woodman OÜ tasunud Roomline Tootmine OÜ rahaliste kohustuste eest 6 815 797,18 krooni, millest oli selleks ajaks tasaarvestatud 5 916 766,98 krooni. Sellest järeldub, et nimetatud perioodi lõpuks oli Woodman OÜ tasunud kulusid enam, kui Roomline Tootmine OÜ esitatud arvete kogusumma, arvestades seejuures asjaolu, et müügiarvetel sisaldunud käibemaks oli riigile tasutud. Ilma käibemaksuta oleks Roomline Tootmine OÜ saanud vaid 5 888 483,41 krooni. Seega ei tekkinud Roomline Tootmine OÜ-l selliseid rahalisi vahendeid, mille arvelt tasuda ka täiendavaid kulusid, sh laenu tagasimakse ja täies mahus tööjõumaksude tasumine. Täiendavaid vahendeid ei oleks tekkinud ka juhul, kui müügist oleks summad laekunud vahetult Roomline Tootmine OÜ pangakontole. Kuna pangakonto oli maksuhalduri poolt arestitud, oleks maksuhaldur arestinud maksuvõla ulatuses laekunud summad ning Roomline Tootmine OÜ-l tekkinuks samas ulatuses võlgnevused töötajate ja tarnijate ees. Kaebuses juhiti tähelepanu asjaolule, et maksuvõla tekkimise perioodil olid äriühingul varalised kohustused teiste võlausaldajate ees ning nende täitmise tulemusena vähenes ka äriühingu suutlikkus tasuda maksuvõlga. Kohus ega maksuhaldur ei ole rahaliste kohustuste täitmise kollisiooniga kaebaja kohustuste rikkumise hindamisel ja süü vormi tuvastamisel arvestanud. On selge, et kollisiooni tingimustes teeb ettevõtja valikuid, kelle rahalist kohustust täita. Roomline Tootmine OÜ tasus töötajate palgad ja tarnijatele materjali eest. Vastasel juhul keeldunuks töötajad töö tegemisest ja ettevõte ei oleks saanud tootmiseks vajalikke materjale. Äriühing täitis täies ulatuses käibemaksukohustuse ning võlgnevus tekkis üksnes tööjõumaksude osas, mida taheti tasuda ajatamise teel. Kõigi rahade tasumine toimus seoses ettevõtlusega, kuid rahaliste vahendite nappus ei võimaldanud tasuda tööjõumakse. Asjas pole tuvastatud, et kui kaebaja ei oleks oma kohustusi rikkunud, siis oleks äriühingul olnud raha, mille arvel saanuks täita kaebajalt vastutusotsusega nõutavat maksuvõlga. Samas on kohus ka ise leidnud,

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumiseks tuleb lugeda olukord, kus vastava vara puudumine on tingitud otseselt vastutava isiku tegevusest või tegevusetusest. Seega ei ole tuvastatud ka nõutavat põhjuslikku seost kaebaja teo ja tekkinud maksuvõla vahel. 2) Kohus on tõlgendanud MKS § 40 lg-t 1 põhjendamatult laiendavalt. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga,

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega on tegemist, kui juhatuse liige rikub ükskõik millist talle seadusega pandud kohustust ning selle tagajärjel tekib esindataval maksuvõlg. Kuigi MKS § 8 lg 1 sõnastus võimaldab rahaliste kohustuste tagamist sisustada erinevate juhatuse liikme tegevuste või tegevusetusega, peab tema käitumises esinema maksuvõla mittetasumise motiiv või eesmärk. Kohus ei ole kaebaja tegude motiivile ja eesmärgile tähelepanu pööranud. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtu väide, et kohustuste tahtlik rikkumine seisneb selles, et äriühingu majandustegevuse tulem ei võimaldanud maksusummade õigeaegset ja täielikku tasumist. Kaebaja ei saa MKS § 40 lg 1 alusel vastutada selle eest, et tootmist ei suudetud kasumisse viia. Kohus nõustus maksuhalduriga selles, et kaebaja ei tegutsenud äriühingu juhtimisel otstarbekalt ega viisil, mis võimaldanuks täita seadusest tulenevaid kohustusi. Kohus leidis, et kaebaja rikkus üldist hoolsuskohustust. Kohtus ütlusi andnud tunnistaja ja kaebaja selgitasid, et Roomline Tootmine OÜ oli Woodman OÜ tütarettevõtja, kes tegeles mööbli tootmisega; Roomline Tootmine OÜ alustas 2006. a septembris tootmist Albu vallas ning Woodman OÜ andis äriühingu kasutusse renoveeritud (laenuga omandatud) tootmisruumid ning liisingusse võetud masinad (Woodman 11

(18)3-10-3125 OÜ investeering 2-2,5 miljonit krooni), samuti anti laenu 530 tuhat krooni; äriühing võttis tööle ümberkaudsed elanikud, kellel selles valdkonnas töökogemus puudus; äriühing tegeles tootmise, Woodman OÜ müügi ja tootearendusega; Roomline Tootmine OÜ ja Woodman OÜ vahelises 01.09.2006 müügilepingus märgitud 20% moodustasid Woodman OÜ kulud (litsentsitasud disainerile 5%, transpordikulud kauba ostjani toimetamiseks 8%, püsikulud ja tootearendus), samuti esimesel aastal liisingmaksed, sest Roomline Tootmine OÜ kuni 01.09.2007 Woodman OÜ-le renti hoone ja seadmete eest ei maksnud; Roomline Tootmine OÜ võime toota efektiivselt oli madal, sest töötajatel puudus vastav kvalifikatsioon ning esines palju praaki;
  1. aastal algas majanduskriis ning Woodman OÜ hakkas otsima uusi väljundeid välisturgudel, koostöös välismaa disaineritega arendati välja uusi mööblitooteid;
  2. a septembris-oktoobris arestis maksuhaldur Roomline Tootmine OÜ pangakontod; pangakontode arestimise tõttu ja tootmise jätkamiseks lepiti Woodman OÜ-ga kokku, et tema tasub Roomline Tootmine OÜ töötajate palgad ja tarnijate arved;
  3. a osaleti Saksamaal Kölni ja Frankfurdi messidel ning S uusi tellimusi;
  4. a märtsis tasus Roomline Tootmine OÜ maksuvõla, v.a sotsiaalmaksu võla, mille tasumiseks taotleti ajatamist, Woodman OÜ pakkus tagatiseks talle kuuluvat kinnistut, maksuhaldur keeldus ajatamisest,
  5. a juulis tasuti sotsiaalmaksu 25 000 krooni;
  6. a septembri alguses kinnitati suur tellimus Inglismaalt, sellest loodeti saada kasumit ja vähendada maksuvõlga, tellimuse täitmisega ei saadud hakkama, tähtajad pikenesid, tellimuse täitmise kulud kasvasid, muud tellimused jäeti kõrvale. Neid asjaolusid ei ole maksuhaldur vaidlustanud. Kohus pole nende asjaoludega arvestanud ega arvestamata jätmist põhjendanud. Tegemist oli täiesti uue tootmise käima lükkamisega, mille arenguperioodi etapp sattus majanduslanguse ajale. Lisaks toimus pidev töötajate väljaõpe ja efektiivsuse tõstmine. Kohtus ütlusi andnud isikud selgitasid, et äriühingu kahjumlikkus ei seisnenud mitte niivõrd tellimuste vähesuses, kuivõrd tellimuse täitmise väheses efektiivsuses, mis tõi kaasa suuremad kulud. Nõustuda ei saa väitega, et keskenduses üksnes tootmisele, minetas äriühing iseseisva ettevõtte tunnused. Äriühingu majandustegevus võib seisneda ka teenuse osutamises või kauba müümises ühele isikule. Ka on põhjendamatu kohtu väide, et kaebaja tegutses mitte Roomline Tootmine OÜ, vaid Woodman OÜ huvides. Pankrotimenetluses esitas Woodman OÜ Roomline Tootmine OÜ vastu 4 041 502 krooni suuruse nõude, mis tunnustati, kusjuures nõue oli maksuhalduri omast suurem. Seega oli võlausaldajatest Woodman OÜ kaotus kõige suurem, mistõttu on meelevaldne kohtu väide, et Woodman OÜ ja Roomline Tootmine OÜ vahel sõlmitud kokkulepete sisu oli vaid Woodman OÜ eelistamine. Kaebajale heidetakse ette ka seda, et ta ei muutnud ebasoodsaid lepinguid, ei vähendanud rendimakseid, ei otsinud uusi kasumlikke lepinguid. Samas pole tuvastatud, et rendimaksed olnuks põhjendamatult suured, lepingud ei olnud kasumlikud või olid ebasoodsad. Tootmise efektiivsust ja kasumlikkust mõjutasid ka muud tegurid, mida ei suudetud kahe aastaga täielikult likvideerida. Tootmise käivitamine võtab üldjuhul aega 2-5 aastat. Kaebaja tegevuses ei ole tuvastatud selliseid rikkumisi, mille motiiviks või eesmärgiks oli maksuvõla tasumata jätmine. 3) Kohtu seisukohad kaebaja poolt kohustuste rikkumise süü osas on ebaselged ja vasturääkivad. Ostu-müügilepingu lisa sõlmimise ajal olid äriühingu pangakontod arestitud. Pangakontode arestimine piirab käibevahendite kasutamist vastavalt äriühingu vajadustele ja takistab normaalset majandustegevust. Maksuhaldur ega kohus ei ole analüüsinud pangakonto arestimise mõju äriühingu majandustegevusele ja rahaliste kohustuste täitmise võimele. Seepärast pole põhjendatud maksuhalduri ja kohtu veendumus, et lepingu lisa sõlmimine 01.11.2007 oli äriühingu jaoks äärmiselt kahjulik. Kohtuotsuses märgitu kohaselt on kaebaja rikkunud üldist hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumisest ei järeldu tahtlust ega rasket hooletust kohustuste rikkumisel. Ka äriühingu majandustegevuse negatiivne tulem ei tähenda, et juhatuse liige on oma kohustused jätnud täitmata tahtlikult. Nõustuda ei saa kohtu ja maksuhalduri väitega, et kaebaja on hoidunud maksude tasumisest kõrvale tahtlikult. Viide 12
(18)3-10-3125 Riigikohtu lahendile 3-3-1-74-09 ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Juhis, kuidas peab haldusaktis põhjendama vastutuse kohaldamise aluseid, on antud asjas 3-3-1-41-
  1. Vastutusotsuses ega kohtuotsuses ei ole kaebaja süü kindlakstegemist ja süüvormi omistamist põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, mille alusel on tuvastatud, et kaebaja soovis õigusvastast tagajärge maksuõigussuhtes. Mistahes juhatuse liikme kohustuste rikkumine ei tähenda veel süülist käitumist. Juhatuse liige ei vastuta ka juhul, kui äriplaan ei realiseerunud ja oodatud majandusedu ei saavutatud, vaid äririskide realiseerumise kaudu tekkis äriühingule kahju ja sellest tulenevalt maksejõuetus, likviidusukriis jmt. On aktsepteeritav, et teatud olukorras saab jätta maksuvõlad tasumata ning täita selle asemel mõnda muud äriühingu eksistentsi ja jätkusuutlikkuse jaoks vajalikumat kohustust. Juhatuse liige peab lähtuma eeskätt äriühingu huvidest. Pole tuvastatud, et kaebaja oleks tegutsenud äriühingu huvide vastaselt ja eelistanud isiklikke huve. Kui juhatuse liige rikub kohustusi erineval ajal, siis tuleb süü küsimus ja mõju maksuvõla tekkimisele tuvastada iga rikutud kohustuse lõikes eraldi. Käesolevas asjas on maksuvõlg kujunenud erinevatel perioodidel ning maksuhaldur pidanuks MKS § 40 lg 1 kohaldamise eeldused tuvastama eraldi iga tekkinud maksuvõla lõikes. Vastutusotsus ja kohtuotsus neile nõuetele ei vasta. Süü vorm on oluline, sest võimaldab kontrollida vastutuse aegumist. Vastutusotsusega nõutakse ka sellise võla tasumist, mille puhul on 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Kui kohustusi on rikutud raskest hooletusest, siis tuleb vastutusotsus teha 3 aasta jooksul.
  2. Vastustaja vastuväited: 1) Halduskohus on õiguspäraselt kohaldanud MKS § 8 koostoimes MKS § 40 ning kontrollinud kõigi vastutusotsuse aluseks olevate eelduste olemasolu. Riigikohus on lahendis 3-3-1-41-05 (p 12) leidnud,

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Nimetatud eeldused on täidetud ning halduskohus on seda kontrollinud. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur ja kohus pole tuvastanud asjaolusid, mille põhjal saaks väita, et Roomline Tootmine OÜ-l oli vara, mille arvel oli võimalik maksuvõlga tasuda, kuid selle täitmist kohustuste rikkumise tõttu välditi. Väidetavalt pole hinnatud ka kaebaja väidet, et kui on tuvastatud maksukohustuslase suutmatus maksuvõlga tasuda, ei saanud juhatuse liikme kohustuste rikkumine mõjutada maksukohustuse täitmist. Maksuhaldur ja kohus ei tuvastanud äriühingu suutmatust maksuvõlga tasuda, vaid on tuvastanud, et ilma vastavasisuliste lepingute sõlmimiseta oleksid rahalised vahendid laekunud äriühingule. Kaebaja viited Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele on asjakohatud, sest tegemist on haldusmenetluse ja maksunõudega, mitte kriminaalmenetluse ja kahju hüvitamise nõudega. Kriminaalkolleegiumi lahenditele viitamise vajadus puudub ka seetõttu, et haldusmenetluses on vastavasisuline Riigikohtu praktika olemas (3-3-1-45-05). Kohus lahendas tõendamiskoormust puudutava vastuväite, selgitades 06.06.2011 kohtuistungil, et vastustaja on kontrollinud vara olemasolu, registervara ei olnud, oli leping, mille alusel tegelik vara rahana anti teise äriühingu käsutusse ja sealt tehti teise äriühingu poolt väljamakseid. Halduskohus on pööranud tähelepanu asja lahendamise seisukohast tähendust omavatele asjaoludele. Ebaõige on kaebaja väide, et halduskohus pole hinnanud kaebaja esitatud tõendeid ja väidet, mille kohaselt Roomline Tootmine OÜ kulud (tööjõukulu, tarnijatele makstud summad, ruumide ja seadmete üürikulu) ületasid toodangu müügist saadud tulu. Kohtu seisukohad sisalduvad otsuse p-des 7, 18, 20 – 25, 27. Väidetavalt oli perioodi november 2007 kuni oktoober 2008 lõpuks Woodman OÜ tasunud kulusid enam, kui oli 13

(18)3-10-3125 Roomline Tootmine esitatud arvete kogusumma. Arvestustest nähtub, et väidetavalt oli materjalikulu (6 815 797,18 krooni) peaaegu võrdne kaupade müügist saadud vahenditega (6 948 386,85 krooni) ehk sisuliselt ei olnud kaebaja müügitulu toodangust ette näinud, mis tähendab, et äritegevusse oli planeeritud toota Roomline Tootmine OÜ-le mittekasumlikult, kuid Woodman OÜ-le kasumlikult. Kui kaebaja oleks seotud äriühingult taotlenud rendimaksete osas maksepuhkust, olnuks Roomline Tootmine OÜ kasumis ligi 1 miljoni krooniga, mistõttu on väär väide, mille kohaselt täiendavad vahendid ei oleks tekkinud, kui müügist saadud summad oleks laekunud vahetult Roomline Tootmine OÜ pangakontole. Kulude kaudu on vastutusotsuses toodud selliste rahaliste vahendite maht, mis ilma ostumüügilepingu ja selle lisata oleks laekunud Roomline Tootmine OÜ arvelduskontole. Õige pole väide, et kuna pangakonto oli maksuhalduri poolt arestitud, oleks maksuhaldur laekunud summad maksuvõla ulatuses arestinud ning samas ulatuses tekkinuks võlgnevused töötajate ja tarnijate ees. Woodman OÜ-ga tasaarvestussüsteemi kohaldamise välistamise korral oleks tekkinud väidetavad võlgnevused Woodman OÜ-le kui Roomline Tootmine OÜ kaupade ainsale ostjale. Väidetavalt ei ole kohus ega maksuhaldur arvestanud kohustuste kollisiooniga, mille tingimustes teeb ettevõtja valikuid, kelle kohustust täita, ning Roomline Tootmine OÜ tasus töötajate palgad ja tarnijatele materjali eest. Roomline Tootmine OÜ ei tasunud palku ja tarnijatele materjalide eest Woodman OÜ osavõtuta, kes täielikult kontrollis tasaarvestusprotsessi. Sõlmides ostu-müügilepingu ja selle lisa, saavutas kaebaja olukorra, kus Roomline Tootmine OÜ jäi ilma käibevahenditest, ehk sisuliselt tekitas ise olukorra, kus puudus võimalus tasuda võlgnevusi teistele võlausaldajatele, v.a seotud äriühingule Woodman OÜ. Pole õige, et Roomline Tootmine OÜ täitis täies ulatuses käibemaksukohustuse, sest alates 2008. a oktoobrist tekkis käibemaksuvõlg. 2) Halduskohus ei ole MKS § 40 lg 1 tõlgendamisel eksinud, on sisustanud MKS § 8 lg-t 1 õigesti ja on kohtuotsuses piisavalt põhjendanud, milles seisnes juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Pole õige, et maksuhaldur ei ole apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolusid vaidlustanud. Maksuhaldur on seda teinud vastutusotsuses, kohtule esitatud vastuses, seisukohas, teesides ja kohtuistungitel. Kohtuotsuses on väljendatud vastustajaga nõustumist. Apellatsioonkaebuses märgitakse, et tootmisprotsessi käivitamine võtab üldjuhul aega 2-5 aastat, kuid T. S kohtuistungil antud seletusest nähtuvalt oli tootmise käivitamiseks planeeritud aasta. Apellatsioonkaebuses väidetakse, et toimus pidev töötajate väljaõpe ja töötajate efektiivsuse tõstmine. Samas ei oma kaebaja puidu- ja/või mööbli tootmiseks vastavat haridust, et tagada töötajate asjatundlik väljaõpe, ka ei leidnud kinnitust, et töötajaid oleks väljaõppele suunatud eriteadmisi omavate isikute juurde. Kaebaja seletused kinnitavad, et Roomline Tootmine OÜ oli minetanud iseseisva ettevõtte tunnused, tegutses Woodman OÜ huvides ning kaebaja ei võtnud tarvitusele abinõusid sellisest olukorrast väljatulemiseks ning maksuvõlgade likvideerimiseks. Asjakohatu on väide, et kohus ja maksuhaldur pole tuvastanud, et rendimaksed olid põhjendamatult suured. Tuvastati, et kaebaja ei võtnud midagi ette selleks, et väidetavalt raskes majanduslikus olukorras rendimakseid vähendada või taotleda nende maksetähtaja edasilükkamist, vaid jätkas rendimaksete tasumist tasaarveldamise korras, mille üle ta kontrolli ei omanud. Et ostu-müügileping ja selle lisa ei olnud Roomline Tootmine OÜ-le kasumlikud, on tuvastatud vastutusotsuses ja kaebaja enda ütlustega. T. S on kinnitanud, et lepingutest oli äriühingul sõlmitud laenuleping, ostuleping ja rendileping ning muid lepinguid sõlmitud ei olnud, Roomline Tootmine OÜ täitis Woodman OÜ tellimusi ning hinnaläbirääkimistes ei osalenud. 3) Halduskohtu seisukohad kaebaja poolt kohustuste rikkumise süü osas on selged ja vasturääkivusi ei esine. Pangakontode arestimise näol on tõepoolest tegemist riivega, kuid arestimisega piiratakse majandustegevust vaid ajutiselt ning selliselt, et võimaldatakse väljamaksete tegemist maksuhalduri loal. Seega pole täpne väide, et pangakontode arestimise puhul on tegemist abinõuga, mis piirab majandustegevusega tegelevatel isikutel 14
(18)3-10-3125 käibevahendite kasutamist vastavalt äriühingu vajadustele ja takistab normaalset majandustegevust. Halduskohus leidis põhjendatult, et lepingu lisa sõlmimine 01.11.2007 oli Roomline Tootmine OÜ-le äärmiselt kahjulik, sest jättis äriühingu reaalselt ilma rahalistest vahenditest (vt kohtuotsuse p-d 16, 21, 27). Seisukohta, miks Riigikohtu lahend 3-3-1-74-09 pole kohaldatav, kaebaja ei põhjenda. Vastustaja hinnangul on kohtu viide põhjendatud. Ebaõige on seisukoht, et vastutusotsuses ja kohtuotsuses ei ole kaebaja süü kindlakstegemist ja süü vormi põhjendatud. Vastustaja on tõendite kogumi analüüsi tulemusena tuvastanud, et kaebaja on maksuõigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Halduskohus nõustus vastustajaga. Vastustaja on tuvastanud, et ostu-müügilepingu ja selle lisa sõlmimine oli kaebaja teadliku käitumise tulemus, millega Roomline Tootmine OÜ minetas iseseisva ettevõtja tunnused ning jättis end ilma tavapärases igapäevases majandustegevuses vajalikest käibevahenditest eesmärgiga mitte tasuda maksuvõlga. Seega pole tegemist äririskide realiseerumise kaudu tekkinud kahjuga ja sellest tuleneva maksejõuetusega. Kaebaja ei lähtunud Roomline Tootmine OÜ huvidest, vaid iseenda ja Woodman OÜ ärihuvidest. Väidetavalt ei vasta vastutusotsus ja kohtuotsus nõudele, et kui juhatuse liige rikub kohustusi erineval ajal, tuleb süü küsimus ja mõju maksuvõla tekkimisele tuvastada iga rikutud kohustuse lõikes eraldi. Vastustaja leiab, et põhjuslik seos võib esineda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob. Kaebaja ei ole korraldanud, juhtinud ja kontrollinud osaühingu tegevuse vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele ning selliste elementaarsete nõuete rikkumine on toonud kaasa maksuvõlgade tasumata jätmise. Süü vormi väljaselgitamine on oluline ning maksuhaldur ongi välja selgitanud juhatuse liikme tahtliku käitumise maksuvõlgade tekkimisel ja tasumata jätmisel, mistõttu kohaldub MKS § 98 lg 1 teine lause, mille kohaselt on maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral maksusumma määramise aegumistähtaeg 6 aastat. Kaebaja süü on nõuetekohaselt tuvastatud, tõendatud ja vastutusotsuses piisavalt tõendatud. 7. Ringkonnakohtu istungil toetas kaebaja esindaja apellatsioonkaebust, vastustaja esindajad palusid selle rahuldamata jätta. 8. 23.04.2012 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning 02.05.2012 esitas vastustaja sellele vastuväited. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud ka kohtumenetluse norme, mis oleksid kohtuotsuse tühistamise aluseks. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja väiteid ega tõendeid ning on oma otsust ka piisavalt põhjendanud. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebuses ei sisaldu uusi argumente, selles väljendatakse halduskohtu seisukohtadega mittenõustumist ja taasesitatakse oma varasemaid väiteid ja seisukohti, millele on juba vastatud. 15
(18)3-10-3125
  1. Kaebaja põhiargumendiks näib olevat arusaam, et juhatuse liige ei vastuta äriühingu maksuvõlgade eest, kui äriühingu rahaliste kohustuste kollisiooni korral otsustab äriühingu juhatuse liige jätta maksud tasumata ja täita selle asemel muid, juhatuse liikme hinnangul ettevõtluse seisukohast olulisemaks peetavaid kohustusi. Samuti leiab kaebaja, et ta ei ole jätnud maksukohustusi täitmata tahtlikult. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu, vaid jagab maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta, et maksuvõla tasumiseks vajalike vahendite puudumine oli otseselt tingitud vastutava isiku tegevusest ning äriühingu maksukohustused jättis kaebaja täitmata tahtlikult. Kaebaja tahtlust maksude tasumist vältida näitab ilmekalt asjaolu, et olukorras, kus maksuhaldur juba tekkinud maksuvõla sissenõudmise eesmärgil Roomline Tootmine OÜ pangakonto arestis, hoolitseti Roomline Tootmine OÜ ja Woodman OÜ vahel tasaarveldusi ettenägeva ostu-müügilepingu lisa sõlmimisega selle eest, et äriühingu pangakontole toodangu müügist rahalisi vahendeid, millest makse tasuda, Woodman OÜ-lt ei laekuks. Selle asemel, et juba tekkinud maksuvõlgu likvideerida, jätkas Roomline Tootmine OÜ tootmist nii, et tasutud saaks materjali tarnijatele ning tootmishoonete ja seadmete omanikule, samuti töötajatele netopalgad, kuid tööjõumakse ei peaks tasuma. Nii ilmneb vastutusotsuses sisalduvast tabelist 1 maksuvõlgade kujunemise kohta, et pärast ostu-müügilepingu lisa sõlmimist Roomline Tootmine OÜ sisuliselt lõpetas tööjõumaksude tasumise. Sotsiaalmaksu on pärast 18.10.2007 tasutud kahel korral kokku 25 582 krooni, mille tulemusena selleks ajaks äriühingul olnud sotsiaalmaksu võlg kasvas 320 792 kroonilt vastutusotsuses käsitletud perioodi lõpuks 1 226 954 kroonile. 256 573 krooni suurusest kinnipeetud tulumaksust tasuti kahel korral kokku 68 568 krooni ning perioodi lõpuks oli maksuvõlg 188 005 krooni. Töötuskindlustuse makseid, kogumispensioni makseid ja ettevõtte tulumaksu erisoodustustelt ei ole vastutusotsuses käsitletud perioodil üldse tasutud. Erinevalt kaebajast ei pea ringkonnakohus käesoleva vaidluse kontekstis aktsepteeritavaks, et teatud olukorras saab jätta maksuvõlad tasumata ning täita selle asemel mõnda muud äriühingu kohustust. Selline käsitlus on aktsepteeritav maksuvõlgade ajatamise puhul, kuid sellist olukorda käesolevas asjas ei ole.
  2. Neil põhjustel jääb halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. II
  3. Kaebaja on esimese astme kohtus tasunud riigilõivu 15 000 krooni ja kandnud esindaja kulusid 77 610,47 krooni/4640,65 eurot. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäeti need kulud halduskohtu otsusega kaebaja enda kanda.
  4. Apellatsioonimenetluses taotles kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ja esindaja kulu (kokku 2440,71 eurot) eurot vastustajalt väljamõistmist. Kulu kandmine on tõendatud. Lisaks taotles kaebaja ringkonnakohtu istungiga seotud esindaja kulu (460,18 eurot) väljamõistmist, esitades menetluskulude nimekirja ja advokaadibüroo arve, kuid kulu kandmise kohta tõendeid ei esitatud, mistõttu tuleks viimati nimetatud kulu jätta HKMS § 109 lg 1 alusel välja mõistmata ka siis, kui ringkonnakohus teeks lahendi kaebaja kasuks. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebuse esitaja kasuks, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1 ja kehtiva HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud, 16
(18)3-10-3125 mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud varasema HKMS § 93 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. III
  1. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka menetlusosaliste seni lahendamata taotlused. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt määrab kohus otsuse resolutsioonis vajaduse korral kindlaks ka esialgse õiguskaitsega seotud küsimused.
  2. Pärast apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu istungil arutamist, s.o 23.04.2012 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vastutusotsuse täitmise osaliselt, s.o keelata muu hulgas maksuhalduril sooritada MKS § 130 lg 1 p-s 6 nimetatud toiminguid, ja vastutusotsusest tuleneva maksuvõla sundtäitmine täitemenetluses täiteasjas nr 011/2012/793 kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt on maksuhaldur eelnevalt seadnud kohtuliku hüpoteegi kaebaja kinnisasjale summas 1 494 700 krooni. Kohtumenetluse ajal on arestitud krediidiasutustes avatud kaebaja pangakontod. 20.03.2012 esitati vastutusotsus kohtutäiturile täitmiseks ning 10.04.2012 tegi kohtutäitur Woodman OÜ-le sissetuleku (töötasu) arestimise akti, mille kohaselt tuleb tööandjal teha kinnipidamisi kaebajale väljamakstavast sissetulekust, v.a töötasu alammäära ulatuses. Vastutusotsuse täitmine kahjustab kaebaja varalisi õigusi ning takistab igapäevast toimetulekut. Poolelioleva kohtumenetluse tõttu ei saa täituri poole pöördumist pidada mõõdupäraseks, piirduda võiks hüpoteegi ja pangakonto arestimisega.
  3. Vastustaja vastuses paluti jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata või rahuldada osas, mis puudutab maksuvõla sundtäitmise keelamist täitemenetluses täiteasjas. Vastutusotsusega määratud maksuvõla katteks on seni laekunud 886,24 eurot. Laekumised on toimunud MKS § 105 lg-tes 5 ja 7 sätestatut arvestades, kaebaja ise ei ole vabatahtlikult asunud maksukohustust täitma. Tallinna Halduskohtu 11.12.2009 määruse alusel seati kaebaja kinnisvarale kohtulik hüpoteek. 19.10.2011 tegi vastustaja korraldused pangakontode arestimiseks. Kontode jäägid olid sel ajal 222,73 eurot ja 1,23 eurot. Vastustaja on võimaldanud kaebajal tasuda maamaksu. Kuna kaebaja vabatahtlikult maksuvõla tasumist ei alustanud ja vastustaja varasemad toimingud ei andnud tulemusi maksuvõla vähendamiseks, pöördus vastustaja 20.03.2012 kohtutäituri poole. Kaebaja töötasu/sissetulek on piisav, et võimaldada ositi vabatahtlikult vastutusotsust täita, tal puuduvad alaealised ülalpeetavad ja abikaasa. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et kaebaja hoidub kõrvale maksuvõla tasumisest, võrreldes teiste väidetavate (tõendeid pole esitatud) kohustustega (laen, liising). ARK andmetel kaebaja omanduses sõiduvahendeid ei ole. Vastustajale pole teada kinnisvara väärtus, kuid kinnistule on
  4. a ja
  5. a seatud hüpoteegid AS Hansapank kasuks, mistõttu pole välistatud vastustaja nõude täies ulatuses täitmata jäämine. Eluaseme võõrandamine riivab kaebaja õigusi enam, võrreldes töötasule aresti seadmisega, mis kindlustab elatusvahendid kuupalga alammäära ulatuses ja samas võimaldab maksuvõlga vähendada. Puudub alus arvata, et apellatsioonkaebus on perspektiivikas. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral on haldusakti tagasitäitmine riigi puhul tagatud. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas MKS § 130 lg 1 p-s 6 toimingute lubamine piirab tema õigusi. Kaebaja igapäevane toimetulek on jätkuvalt tagatud. Maksuhalduril on õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel tema maksuvõla tasumine ajatada. 17
(18)3-10-3125 17. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Vastutusotsuse täitmine selle õiguspärasuse üle toimuva kohtumenetluse kestel võib küll kaebajale kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole kaebuse perspektiivitust arvestades ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Põhivaidlus on läbinud kaebaja jaoks edutult juba kaks kohtuastet. Kui kõrgema astme kohus alama astme kohtute seisukohti ei aktsepteeri, on Riigikohtul võimalus vastutusotsuse täitmine esialgse õiguskaitse korras peatada. Esimese astme kohtu ja ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja kaebuse rahuldamise korral on haldusakti tagasitäitmine garanteeritud. Kaire Pikamäe Virgo Saarmets Ruth Plaks 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.