← Eesti

2-11-64273/16

Tsiviilasi nr 2-11-64273 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse avalikult teatavaks- 5. september 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

§ 76lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Lepingu üldtingimustest nähtuvalt oli kostja kohustuseks järgida üürileandja esindaja korraldusi, käskkirju, ettekirjutusi ning kehtestatud majutamise sisekorra-, tuleohutus- ja muid eeskirju (p 5.2.3). Kostjal oli keelatud anda üüritud vara (sh võtmeid, distantskaarti) üle teistele isikutele ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta (p 5.2.14). Hageja väitel ei järginud kostja regulaarselt hagejate töötajate õiguspäraseid korraldusi, põhjustades sellega kolmel korral turvaekipaaži väljakutse. Kostja on kohtumenetluses tunnistanud omapoolset reeglite rikkumist ja ühikas skeemitamist, kuid on seisukohal, et kuna tema ei olnud juhtunu ajal vägivaldne ega ohtlik, siis ei olnud turvameeste kutsumine õigustatud, mistõttu ei pea kostja turvaekipaažide väljakutseid hüvitama. Kohus märgib, et hageja ei ole nõuet esitades tuginenud otseselt kostja vägivaldsusele, vaid korduvatele üürileandja esindaja korralduste järgimata jätmisele. Oma väite kinnitamiseks on hageja esitanud kohtule administraator Vilve Heieri seletuse majajuhatajale (tl 32 ja pöördel) ja majajuhataja Riina Jõgi esildise majutusjuhile (tl 33). Riina Jõgi esildisest nähtub, et 15.11.2010 takistas kostja tal jõuga tööruumi aknaluugi sulgemist ja kui õnnestus luuk sulgeda, siis sisenes kostja tagumisest uksest tema tööruumi ega lasknud omakorda selle ust sulgeda. Lõpuks teatas 3

(4)kostja, et on ülikooli palgal ja tõmbab teatud niite, et sellised inimesed nagu Riina Jõgi ei töötaks üliõpilaskülas. Vilve Heieri seletuse kohaselt tuli kostja 16.11.2010 tema kui administraatori juurde ja palus luba võtta toast 225 oma astma rohud ja õpikud. Kui administraator ütles, et ta ei ela selles toas, siis ütles kostja lahkudes, et see on Vilve Heieri süü kui temaga midagi juhtub. Kui kostja uuesti administraatori juurde tuli ning rohtu anus, siis lubati ta rohtude järgi, kuid tuppa jõudes asus kostja sööma. Kui administraator palus tal asjad võtta ja lahkuda, siis kostja tema korraldust ei täitnud, vaid sõi rahulikult, tegi arvuti lahti ja hakkas helistama. Vilve Heier kutsus turvamehed, keda kostja lõpuks kuulas ja siis lahkus. Samal õhtul tuli kostja tagasi ja nõudis oma rohtusid, mis ta oli unustanud enne võtta. Vilve Heier lubas kutsuda abivajadusel kiirabi, kuid tuppa 225 kostjat enam ei lubanud. Administraator palus kostjal lahkuda ja sulges akna, kuid kostja hakkas akent lahti kangutama ja lubas selle katki lüüa. Kui tuli majajuhataja, hakkas kostja mõlemaid ähvardama, lubas töötukassa ukse taha saata ja ajalehte kirjutada. Siis hakkas kostja telefoniga rääkima ning tahtis, et administraator räägiks tema emaga, kes nõudis telefonitsi poja sisselaskmist tuppa 225. Kui Vilve Heier rääkimise lõpetas ja tahtis akent sulgeda, siis selgus, et kostja on aknaluku võtmed ära võtnud, mistõttu kutsuti uuesti turvafirma välja. Kostja lahkus turvafirma saabudes. Kohus märgib, et tal ei ole alust esildises ja seletuses kirjapandus kahelda. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja on põhjustanud oma allumatu käitumisega turvaekipaaži väljakutsumise vajaduse, sest kostja täitis üürileandja esindajate korraldusi alles turvatöötajate saabudes. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 6.1.7 on üürileandjal õigus nõuda kõrvalkuludena turvaekipaaži väljakutse põhjustajalt 300 krooni (19,17 eurot) ühe väljakutse eest. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et turvaekipaaž kutsuti välja kolmel korral. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma 900 krooni (3 × 300) ehk 57,52 euro väljamõistmist. Kohtu arvates antud juhul vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. 10.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 0,15% suuruses viivisemääras päevas (p 6.1.4). Hageja nõuab kostjalt 27.03.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 439 päeva eest summas 37,87 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväidet viivise määrale ega arvestusele, samuti ei ole kostja palunud vähendada sissenõutavaks muutunud viivist. Seega lähtub kohus hageja poolt esitatust, pidades viivisenõuet põhjendatuks. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 37,87 eurot.

  1. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 95,39 eurot (57,52 eurot põhinõude ja 37,87 eurot viivisenõude katteks).
  2. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täielikult (hageja on taotlenud 95,40 euro väljamõistmist, kuid kohtu hinnangul on tegemist liitmisveaga, sest 57,52 + 37,87 = 95,39), jätab menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.