) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
Lepingu üldtingimustest nähtuvalt oli kostja kohustuseks järgida üürileandja esindaja korraldusi, käskkirju, ettekirjutusi ning kehtestatud majutamise sisekorra-, tuleohutus- ja muid eeskirju (p 5.2.3). Kostjal oli keelatud anda üüritud vara (sh võtmeid, distantskaarti) üle teistele isikutele ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta (p 5.2.14). Hageja väitel ei järginud kostja regulaarselt hagejate töötajate õiguspäraseid korraldusi, põhjustades sellega kolmel korral turvaekipaaži väljakutse. Kostja on kohtumenetluses tunnistanud omapoolset reeglite rikkumist ja ühikas skeemitamist, kuid on seisukohal, et kuna tema ei olnud juhtunu ajal vägivaldne ega ohtlik, siis ei olnud turvameeste kutsumine õigustatud, mistõttu ei pea kostja turvaekipaažide väljakutseid hüvitama. Kohus märgib, et hageja ei ole nõuet esitades tuginenud otseselt kostja vägivaldsusele, vaid korduvatele üürileandja esindaja korralduste järgimata jätmisele. Oma väite kinnitamiseks on hageja esitanud kohtule administraator Vilve Heieri seletuse majajuhatajale (tl 32 ja pöördel) ja majajuhataja Riina Jõgi esildise majutusjuhile (tl 33). Riina Jõgi esildisest nähtub, et 15.11.2010 takistas kostja tal jõuga tööruumi aknaluugi sulgemist ja kui õnnestus luuk sulgeda, siis sisenes kostja tagumisest uksest tema tööruumi ega lasknud omakorda selle ust sulgeda. Lõpuks teatas 3
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 0,15% suuruses viivisemääras päevas (p 6.1.4). Hageja nõuab kostjalt 27.03.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 439 päeva eest summas 37,87 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväidet viivise määrale ega arvestusele, samuti ei ole kostja palunud vähendada sissenõutavaks muutunud viivist. Seega lähtub kohus hageja poolt esitatust, pidades viivisenõuet põhjendatuks. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 37,87 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.