Obsah (9)

§ 174§ 218§ 226§ 228§ 409§ 405§ 412§ 227§ 168

Tsiviilasi nr 2-12-7153 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2012, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-7153 OÜ Lõuna Kinnisva

§ 174lg 1 1.

lause)

1. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
3. Allan Maloi esitas enda nimelt 17.02.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 684.30 euro väljamõistmises. 21.02.2102 kirjaga palus ta lugeda avaldus esitatuks siiski OÜ Lõuna Kinnisvara nimel ja märkida esindajaks Allan Maloi Law Office Õigusbüroo OÜ (rk 11957190, Sõbra 7 Tartu 50107).
4. 21.03.2012 esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite.
5. 17.04.2012 kohtumäärusega anti nimettaud asi üle hagimenetlusse.
6. 24.04.2012 määrusega jätis kohus hagi käiguta, kuna esinesid puudused (riiglõiv, nõuetekohane avaldus ja esindusõiguse dokumentide esitamine).
7. 10.05.2012 esitati kohtule hagiavaldus, kus hageja lepinguliseks esindajaks oli märgitud Allan Maloi. Avaldus oli allkirjastatud digitaalselt Allan Maloi poolt. Esindusõiguse tõendamiseks esitati 08.05.2012 volikiri, mille kohaselt andis hageja juhatuse liige Andrus Võsso volituse Allan Maloile esindada kohtus hagejat vaidluses kostjaga. Muid dokumente, mis tõendaksid A. Maloi esindusõigust olla lepinguliseks esindajaks

§ 218lg 1 p 2 kohaselt, ei esitatud.

1. 15.05.2012 võttis kohus määrusega asja menetlusse.
2. 25.07.2012 kohtuistungil, kui kohus palus

§ 226

lg 1 järgi (esindusõiguse kontroll) hageja lepingulisel esindajal esitada kohtule tema esindusõigust tõendav dokument

§ 218

lg 1 p 2 järgi, so magistrikraadi omandamise tunnistuse, siis selgus ootamatult, et Allan Maloi tituleerib ennast mitte enam lepingulise esindajana, vaid nõustajana, sest tal pole esitada kohtule dokumenti, mis vastaks

§ 218lg 1 p 2 tingimustele.

Nimetatud avaldus oli ootamatu mitte ainult kohtule, vaid ka vastaspoolele ja tema esindajatele. 8. Kohus selgitas Allan Maloile nõustaja protsessuaalset seisundit

§ 228järgi ning tundis huvi hageja seadusliku esindaja istungil osalemise järele.

Selle peale märgiti, et seaduslikku esindajat kohal pole, kuid kuna on kohal hageja töötaja, maakler Helve Kuusk, kes on eelnevalt üles antud tunnistajana, siis võiks lugeda tema

§ 218lg 2 kohaselt hageja esindajaks.

Kohus selgitas, et iseenesest oleks see ju võimalik, kuid pole isikut, kes sellise taotluse kohtule esitada saaks. Seaduslik esindaja kohtusse ilmunud ei ole ja nõustajal pole sellist menetlusõigust tulenevalt

§ 228

lg 2 – nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi, nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Kuna esines taoline asjaolu, siis ei pidanud kohus enam vajalikuks kontrollida Helve Kuusiku piisavaid teadmisi ja kogemusi menetlusosalise esindamiseks (

§ 218lg 2).

9. Kostja lepinguline esindaja taotles asja läbi vaatamata jätmist seoses asjaoluga, et hageja pole istungile ilmunud (

§ 409lg 1 p 1).

10. Kohus leiab, et eelnimetatud taotlus on seaduspärane ja õigustatud ning kuulub rahuldamisele

§ 409lg 1 p 1 alusel.

1. Eelnevale lisaks peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu veel järgmistele asjaoludele.
2. Täiendava toimiku materjalide kontrollimisel selgus samuti asjaolu, et hagile on alla kirjutanud digitaalselt Allan Maloi, kellel aga puudus menetlusõigus menetlusdokumenti (hagiavaldust) allkirjastada.

§ 226

lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus hagi jätta läbi vaatmata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. Kaaluda ei saanud kohus ka

§ 226

lg 3 võimalust, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, kuid hagi on esitatud õigesti, loetakse, et esindatud menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud ulatuses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida heaks esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem. Hagi ei olnud esitatud õigesti – rikutud oli esindusõigust. 13. Kohus ei pidanud võimalikuks lähtuda ka

§ 405

lg 1 p 4 sätestatust, mille p 4 kohaselt võib kohus lihtmenetluse hagi menetlemisel tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduse nimetamata isikuid, kuna tegemist on kohtu diskretsiooniõigusega. Tegemist on maaklerlepingu üle toimuva vaidlusega ning eelkõige peab olema seaduslikult paigas esindusõigus. 14.

§ 412

lg 1 p 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Antud juhul ei ole hageja kohut neist eelmaninitud tingimusest teavitanud. Pigem vastupidi - hageja soovis asja sisulist arutamist kohtuistungil ja tunnistajate ülekuulamist. Seega ei saa kohus lähtuda ka eelmainitud sättest ja mitte jätta asja läbi vaatmata. 15. Kohus ei pidanud õigeks lähtuda ka

§ 227

, kuna antud juhil ei ole tegemist ebaselge esindusõigusega, vaid esindusõiguse puudumisega kui niisugusega üldse. 16.

§ 168

lg 2 ja § 173 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/