Obsah (8)

§ 162§ 657§ 654§ 652§ 230§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-40499 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2012, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Tsivi

§ 162lg 1 kohaselt jäid menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus on põhjendamata ja alusetu ning kostja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid. Kostja leidis jätkuvalt, et ta ei ole KÜ Virbi 18 liige ning kostja ja KÜ Virbi vahel puudub õiguslik ja lepinguline alus. Puuduvad tõendid, et kostja on kasutanud hageja poolt pakutavat teenust ja pole selle eest tasunud. Seega kostja vastu esitatud hagi on alusetu. Kostjat diskrimineeriti kohtuistungil, ei lubatud kaitsta oma positsiooni ega osaleda volitatud isikul. KÜ Virbi 18 on kantud registrisse tõenduseta, et kõik korteriomanikud on selle liikmed, esitatud allkirjad ei vasta korteriomanike tegelikele allkirjadele. Samuti on kõigi korteriomanike isikukoodid loata kõigile nähtavaks tehtud. Samuti palub kostja kohtult KÜ Virbi 18 põhikirjale allakirjutanute allkirjade ekspertiisi. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 09.05.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654

lg 6 alusel ei põhjenda otsust.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue rahuldada. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning jõudnud kokkuvõtvalt õigesti järeldusele, et kostja on kohustatud tasuma hagejale majandamis- ja kommunaalkulusid. Maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel menetlusõigusnorme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Hageja on tuginenud oma nõudes üldkoosoleku otsustele ja põhikirja p-le 3.2.6, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste eest. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus 7. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud kostja kanda.

§ 171

lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom