lg 4 mõttes.
kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
lg 4 järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kostja on sõlminud vaadeldava tehingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Kuna kostja ei ole tarbija ei kohaldu tema suhtes kostja täiendavas selgituses esitatud
lg 1 teises lauses sätestatu, mille kohaselt tarbijalemüügi korral peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada mittevastavusest. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist 31.01.2011 teostatud töö eest. Hageja poolt kostjale 03.02. 2011 esitatud arve nr 5148 tasumiseks anti 10 päeva. Tasu on muutunud sissenõutavaks.
lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma tasu selle eest. Kostja toimetas 17.01.2011 veoauto hageja remonditöökotta, sest auto mootor ei töötanud. Remondi käigus teostati hageja poolt veoautole õhusüsteemi -, toitesüsteemi- ja mootori remont, mille käigus vahetati rida detaile (arve nr 5077). 31.01.2011 toimetati kostja poolt sama sõiduk uuesti hageja juurde ning teostati toitesüsteemi remont koos detailide vahetusega. Mõlemal korral sõitis veoauto tehniliselt korrasolevana oma asukohta tagasi. Arvete võrdlusest nähtub, et teistkordselt vahetati remondi käigus veoauto kaabliköidis art 190123, klapp art 391054 ja tihend art 391065. Seega vahetati teisel korral välja kolm varempaigaldatud detaili, mis on kooskõlas hageja selgitustega teise remondi ajal teostatud toitesüsteemi remonditöödega ning põhjendustega töö teostamiseks vajalike detailide vahetamise kohta. Töövõtja tasunõue muutub
lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.
lg 4 alusel , kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks , kui töö on vastu võetud. Tellija on
esimese lause järgi kohustatud valmis töö vast võtma, kui töö üleandmine oli kokkulepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled sõlmisid kokkulepped, sealhulgas tööde vastuvõtmise, suulises vormis. Tasumise tähtaeg oli arvetest nähtuvalt 10 päeva. Selline töö vastuvõtmise kord vastab
lg-le 4, st hageja tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et auto lahkus remondist mõlemal korral täiesti sõidukõlblikuna, kuid mootoririke, mille pärast kostja auto remonti toimetas, kõrvaldati pärast teiskordset remonti..
lg 1 kohaselt , kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub tasumisele tavaline tasu. Riigikohus otsuses nr 3-2-1-80-08 sedastas, et samas ei muuda töö vastuvõtmine
lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse
lg 1 tähendust, et ilmnenud puudustest peab tellija teatama mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist, st see aeg ei ole seotud tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega. Kuigi kostja võttis tehtud tööd vastu, pidi ta arvestama, et kui ta ei suuda tõendada tööde lepingutingimustele mittevastavuse asjaolusid ja hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist, peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja pole esitanud ühtegi vastuväidet ega tõendit hageja tunnistaja poolt avaldatu suhtes, et teistkordse töö teostamisel tuvastas töövõtja veoauto küttesüsteemis ebakvaliteetse kütuse tarvitamise jälgi, mis lõpptulemusena põhjustaski mootori mittekäivitumise juba vahetatud detailide rivist väljalangemise tõttu, ning tingis rikutud detailide taasvahetuse. Vastupidise tõendamiseks piisanuks kohtu arvates kostja poolt dokumendi esitamisest kütuse tankimise kohta tunnustatud ettevõtte müügikohast. Sellise tõendi esitamine on veondusega tegeleva ettevõte poolt ka reaalselt jõukohane. Seega on kostja oma vastuväidete tõendamata jätmisega sisuliselt omaks võtnud hageja seisukoha, et teise remondiga telliti hagejalt uus töö, mitte ei kõrvaldatud puudusi ja tegematajätmisi tehtud töös, millest tulenevalt kostja kaotas õiguse hinna alandamiseks.. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 ja 3 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. . /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.